Seakasvatajad, kes kasutavad laudas vedelsõnnikutehnoloogiat, on teistega võrreldes ebavõrdses seisus. Neil pole ligipääsu maaelu arengukavas sisalduvale loomade heaolu toetusele, sest nad ei saa täita toetuse ühte tingimust: sigade pidamise ruumi põrand peab olema allapanuga kaetud.
Loomade heaolu toetus on Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 üks meetmetest. Selle eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid. Toetuse tingimustes on kirjas, et sigade kohta toetuse taotlemisel tuleb tagada, et sigade pidamise ruumi põrand on allapanuga kaetud, mis võib olla põhk või hein. Lamamisala peab olema kuiv, puhas ja looma jaoks mugav.
Kõlab loomasõbralikult, kuid siin on üks aga: uuemad sealaudad on üle viidud vedelsõnnikutehnoloogiale, kus tehnoloogia ei võimalda allapanu kasutada. Praeguse heaolu toetuse üks eeldusi on aga allapanu kasutamine. Nii ongi toetust saada soovivatel, kuid vedelsõnnikutehnoloogiat kasutavatel seakasvatajatel teinekord tulnud teha „pakasuuhat“ ehk raputada kontrollide tuleku ajaks laudapõrandale näpuotsaga allapanu.
Seda heaks ei kiideta ja sigade heaolu selline teguviis ei taga. Nii on sektor koostöös maaeluministeeriumiga asunud lahendusi otsima, kuidas ka vedelsõnnikutehnoloogiaga lautade omanikke motiveerida toetuse abil loomade heaolu parandama.
Muudatustega läheb aega
Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna juhataja Katrin Ranniku sõnul jääb sel aastal sigade heaolu toetuse senine nõue samaks: see sobib vaid farmidesse, kus saab allapanu kasutada. „Samal ajal otsime lahendusi küsimusele, kuidas parandada sigade heaolu vedelsõnnikutehnoloogiaga farmides,“ selgitas Rannik.
Alates järgmisest aastast plaanitakse rakendada muudatust, mille kohaselt ei saa sigade allapanunõude täitmise eest toetust need, kes peavad sigu vedelsõnnikutehnoloogial, sest selline tehnoloogia ei võimalda allapanunõude täitmist.
Otsime lahendusi küsimusele, kuidas parandada sigade heaolu vedelsõnnikutehnoloogiaga farmides.
Katrin Rannik, maaeluministeerium
Lahtiseletatult tähendab see, et „pakasuuha“ ehk vedelsõnnikutehnoloogiaga lauta allapanu riputamine enam läbi ei lähe. Vastav muudatusettepanek on esitatud Eesti maaelu arengukava 2014–2020 muutmisettepanekute paketti. „Kuna muudatust alles menetletakse, saab seda rakendada 2019. aastast ja juhul, kui muudatusettepanek heaks kiidetakse,“ lisas Rannik. „Sel aastal vedelsõnnikutehnoloogia põhist välistamist veel ei toimu, kuid kohapealse kontrolli valimisse on kavas võtta kõik sigade heaolu toetuste taotlejad. Kontrolliasutus hindab taotleja juures kohapeal, kas ja kuivõrd on nõue täidetud. Nõude täitmata jätmisel toetust ei maksta,“ rõhutas Rannik.
Uus toetus ilmajääjatele
Arvestades seakasvatajate laiemat huvi meetme vastu, plaanitakse edaspidi eraldi toetusskeemi ka neile tootjatele, kes kasutavad vedelsõnnikutehnoloogiat ning on valmis panustama loomade heaolu suurendamisse.
Katrin Ranniku sõnul on uus võimalik toetusskeem Eesti maaelu arengukava 2014–2020 muudatus, mis jõuab järgmisse muutmisepaketti. Seepärast ei saa veel täpsemalt nõuetest rääkida, kuid need saavad olema seotud näiteks sigade ekstensiivsema pidamisega (suurem põrandapind sea kohta), heaoluga seotud jälgimissüsteemide ja kriisiplaneerimisega ning senisest toetusest tuttava valutu kastreerimisega.
„Meenutan, et loomade heaolu toetust saab maksta ainult õigusaktide nõudeid ületavate nõuete täitmise eest. Uue toetuse rakendumine sõltub eelkõige Eesti maaelu arengukava 2014–2020 muudatuste menetlemise kiirusest. Ei julge seetõttu kindlasti lubada, et toetus rakendub juba 2019, aga hiljemalt 2020 võiks rakenduda küll,“ leidis Katrin Rannik.
