Euroopa Liidus kehtivad pindalatoetustega seoses juba aastaid reeglid, mis piiravad püsirohumaade suuremahulist ülesharimist.
Põllumajandustoetustega seotud püsirohumaa säilitamise nõude eesmärk on süsinikdioksiidi sidumine, taimestiku ja loomastiku liigirikkuse ja mitmekesisuse säilitamine, rohestamine, loodushoid.
.jpg "heworitz")
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 1307/2013 artikli 45 lõikele 2 ei tohi Eestis riiklikul tasandil määratav püsirohumaa suhtarv väheneda rohkem kui 5%.
2018. aasta pindalatoetuste taotluste esialgsetel andmetel on Eesti riigi tasandil püsirohumaa suhtarv vähenenud võrreldes 2015. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga 4,84%. Kas lõplik suhtarvu vähenemine jääb alla 5% ka peale taotluste kontrolli, selgub hiljemalt 15.detsembriks 2018. Tänavune püsirohumaa suhtarvu vähenemine üle 5% tooks kaasa püsirohumaade tagasirajamise kohustuse 2019. aastaks.
Püsirohumaade suhtarv maksimaalse lähedal
Palume põllumeestel oma põllutööde planeerimisel ja teostamisel arvestada, et püsirohumaa suhtarv on Eestis vähenenud lubatud maksimaalsele piirmäärale väga lähedale, mistõttu võib edasine püsirohumaa ülesharimine tuua kaasa püsirohumaa tagasirajamise kohustuse. Sel sügisel ülesharitud püsirohumaa mõjutab 2019. aasta püsirohumaa suhtarvu ja sellest tulenevat võimalikku tagasirajamise kohustust 2020. aastaks.
Püsirohumaa säilitamise nõudest on vabastatud mahetootjad mahetunnustatud maa osas ning väikepõllumajandustootjate kavaga liitunud taotlejad.
Täpsemalt on püsirohumaa säilitamise kohustuse kohta võimalik lugeda PRIA kodulehelt http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine
