Enamik PRIA vahendatavaid investeeringutoetusi on suunatud tegutsevatele põllumajandusettevõtjatele. Seepärast on üheks levinumaks nõudeks taotlejale omatoodetud põllumajandusliku müügitulu olemasolu.
27. detsembril algab maaelu arengukava meetme „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ taotlusvoor ning sealgi kehtib kindlas mahus müügitulu nõue. Paraku pole harvad juhtumid, kus ettevõtja omatoodetud põllumajandustoodete müügitulu toetuse saamise tingimustele ei vasta ning vastavust püütakse saavutada trikkidega, jätmaks muljet tingimuste täitmisest, ilma et need päriselt täidetud oleksid.
Riskianalüüs pidurdab trikitajaid
Viimastel aastatel kasutab PRIA üha rohkem riskianalüüsi, et üles leida pettuse kahtluse tunnustega taotlusi. Kaardistame võimalikud riskid, mille hulgas on nt ettevõtja kunstlik müügitulu, fiktiivsed hinnapakkumused jmt. Riskianalüüsi tehakse paljude andmete põhjal ja arvesse võetakse ka kliendi varasemat käitumist toetustega seoses.
Ohumärgid, et taotleja on tekitanud nõutava müügitulu kunstlikult, on riskianalüüsides üha paremini kindlaks tehtavad. Sellised taotlused suunatakse põhjalikumasse kontrolli. Nii soovime maandada riski, et tegutsevatele põllumajandusettevõtjatele suunatud toetus määrataks näiteks riiulifirmadele, mille taga on isikuid, kes ise ei tohiks toetusi saada.
.jpg "heworitz")
Põhjalikumasse kontrolli suunatud taotleja peab suutma meid veenda, et tema kasutuses on näiteks piisavalt maad, millelt on võimalik müüdud kogus toodangut saada. Seega ei hinnata omatoodetud põllumajandusliku müügitulu nõude täitmist üksnes müügitulu näitajate baasil, vaid arvesse võetakse ka taotleja võimekust nimetatud toodangut toota. Oskustele lisaks peaks tal olema tootmiseks vajalik põhivara ja tööjõud. Tootmiseks on vaja teha ka muid kulutusi – seeme, väetised, taimekaitsevahendid jms. Ainuüksi rendimaale pindalatoetuste taotlemine ei tähenda veel, et on toodetud põllumajandustoodangut. Fookus on ise tootmisel, mitte toodete-teenuste vahendamisel.
Omatoodetud põllumajandustooteks ei saa lugeda sellist toodet, mis on saadud kaupade või teenuste vahendamise abil, teenuse sisseostmisel või koostöös teiste ettevõtjatega olukorras, kus taotlejal endal puuduvad töövahendid kauba või toodangu valmistamiseks.
Esinenud on olukordi, kus omatoodetud müügituluna näidatakse toodangut, mis on kasvatatud mujal ja mille taotleja on üksnes ümber töödelnud. Seda ei saa lugeda omatoodetud põllumajandustoodanguks.
Fookus on ise tootmisel
Teenuste arvestamine omatoodetud põllumajandustulu hulka võib samuti olla problemaatiline. Kui taotleja müüb omatoodetud põllumajandustoote töötlejale, kes töötleb seda ning müüb omakorda taotlejale tagasi, kes omakorda müüb selle maha, siis sellisel moel tekitatud tulu ei arvesta PRIA omatoodetud toodete müügitulu hulka. Kui aga taotleja ostab sisse teenuse omatoodetud põllumajandusliku toodangu töötlemiseks ja teenuse sisseostu kohta on olemas leping, siis arvestatakse tulu omatoodangu müügitulu hulka.
Omatoodetud toode on esmatootmisest kuni müügini ettevõtja omandis. Seega, kui toote tootmisel kasutatakse teenustöid, kuid toote omandisuhe ei muutu, siis on see omatoodetud põllumajandustoode. Töötlemisel saadud põllumajanduslikul tootel peab olema ilmne seos taotleja põllumajandusliku tootmistegevusega.
Riigikohus on oma lahendites defineerinud põllumajandusliku tootmisega tegelemist kui taime- ja loomakasvatust eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ja selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi. Ka on riigikohus leidnud, et tulu saamise tingimus tähendab seda, et põllumajanduslik tootmine on kestnud vähemalt nii kaua, et tootmistsükkel võimaldab vastavat kaupa müüa.
Kunstlik müügitulu ei aita toetust saada
PRIA on arendanud riskianalüüsi võimekust, et tuvastada vahetult pärast taotluste vastuvõttu kunstlikult tekitatud müügitulu kahtlusega taotluseid. Seega on kunstlikult tekitatud müügituluga taotlejatel kahtluse korral suurem tõenäosus põhjalikumasse kontrolli sattuda.
Kõik kahtlustäratavad asjaolud selgitab PRIA välja enne toetuse määramist ja kunstliku müügitulu puhul toetust ei määrata.
Valetajad toetust ei saa
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1306/2013 artikkel 60 ütleb, et toetust ei anta füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt toetuste õigusaktides kirjeldatud eesmärkidele.
PRIA-l on riskianalüüsi kasutamisega head kogemused põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse meetme 2017. a esitatud taotluste menetlemisest. Ka toona oli eesmärk leida esitatud taotluste hulgast erinevate riskidega taotlused (sh müügitulu manipuleerimise kahtlusega taotlused) ja lahendada võimalikud probleemid enne toetuse määramise otsustamist.
Riskipõhise analüüsiga tuvastati 16 taotluse juures alus taotluse rahuldamata jätmiseks või loobusid ettevõtjad ise edasisest taotlemisest. Kokku oli nende esialgne taotletud summa 2,81 miljonit eurot. Suuremate riskidega taotluste arvel vabanes eelarvevahendeid vähemalt 20 nõuetekohase taotluse jaoks, mis muidu jäänuks eelarve ammendumise ja paremusjärjestuses väiksemate hindepunktide tõttu toetusest ilma.
Taotleja vastutab andmete eest
Probleemide avastamine enne otsuse tegemist on kasulik ka taotlejatele: nii hoitakse ära võimalik hilisem tagasinõue või kulukad kohtuvaidlused. PRIA soovitab taotlejail enne taotluse esitamist alati veenduda taotluse andmete õigsuses – ka siis, kui taotluse ettevalmistamine on usaldatud teistele isikutele. Taotluses probleemide ilmnemisel, näiteks hooletusest või tahtlikult valeandmete esitamise tuvastamisel jääb kannatajaks ikkagi taotleja. Lisaks toetusest ilmajäämisele võib kannatada ka tema renomee.
