Uus, 1. oktoobrist 2019 kehtima hakkav veeseadus toob põllumeestele kaasa olulisi muudatusi põldude väetamisel ja loomapidamisel. Samuti suurenevad trahvid rikkumiste eest.
Selleks, et suurema väetustarbega kultuuride lämmastikuvajadust ei peaks katma tingimata mineraalväetisega, vaid oleks võimalik põldudele ka sõnnikut laotada, on kehtestatud erisused. Erisuste kasutamiseks peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:
- Sõnnikuga on lubatud anda rohkem kui 170 kg/ha kõrrelisterohkele rohumaale (liblikõielisi < 25%) ja maisile vastavalt taime vajadusele.
- Vältimaks sügisest ning varakevadist leostumist, laotatakse sõnnik hiljemalt 15. augustiks ning mitmes jaos.
- Erandit saab kasutada vaid väljaspool nitraaditundlikku ala.
- Põllumees peab pidama põllupõhist toitainete (lämmastik ja fosfor) arvestust alates 2021. aastast. Selleks ajaks valmib vastav arvutamise kalkulaator, mille väljatöötamise on maaeluministeerium tellinud Eesti Maaülikoolilt.
- Kuni 2020. aasta 31. detsembrini võib sõnnikuga anda sellise koguse lämmastikku, mis on vajalik kuue tonni saagi saamiseks hektari kohta.
Erisust ei ole lubatud kasutada turvasmuldadel, mis on loomulikult kõrge lämmastikusisaldusega ja nende lämmastiku sidumise võime mulla ülemises aktiivses kihis on piiratud mineraalosa puudumise või vähesuse tõttu. Turvasmuldadeks loetakse R, S, M, AM muldi ning neid saab leida digitaalse mullastikukaardi alusel.
Turvasmuldadeks loetakse ka Põllumajandusuuringute Keskuse mullaviljakuse andmebaasis olevate andmete abil määratud enam kui 20%-lise orgaanilise süsinikusisaldusega põllumassiive. Andmete lahknevuse korral arvestatakse ka akrediteeritud laboratooriumi mullaproovide analüüsitulemusi.
- Eesti muldade fosforisisaldus on piirkonniti väga erinev. Soodustamaks sõnniku sihtotstarbepärast kasutamist võimalikult tekkekoha läheduses, lubatakse teatud juhtudel tavapärasest suuremat sõnnikuga antava fosfori hulka fosforivaeguses olevatel muldadel. Selleks, et fosforinormi ületamisel oleks mulla madal fosforisisaldus tõendatud, tuleb põllumehel korraldada mullaproovide võtmine ning saata proovid laboratooriumisse, mis on mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud.
Näide 1
Põllumees soovib kasvatada 1 ha maisi, mis asub väljaspool nitraaditundlikku ala ja ei ole turvasmullal. Mullaproovi analüüs näitas, et mulla vajadus fosforiga väetamise järele on suur. Põllumees soovib maisi lämmastikutarbe katta sõnnikuga. Tegemist on piimalehmade vedelsõnnikuga.
Väetamisplaani koostamisel arvestada järgmiselt
Põlluraamatusse tuleb kanda sõnnikuga antavad lämmastiku kogused, kogulämmastiku ja sõnnikuga antava fosfori sisaldus. Oluline on arvestada sõnniku järelmõju järgmisel aastal. NB! Sõnnik tuleb anda jaotatult ja seda tuleb teha enne 15. augustit.
Näide 2
Põllumees soovib kasvatada 1 ha kõrrelisterohket rohumaad (liblikõielisi < 25%), mis asub väljaspool nitraaditundlikku ala ja ei ole turvasmullal. Mullaproovi analüüs näitas, et mulla fosfori väetustarve on väike. Põllumees soovib rohumaa kogu lämmastikutarbe saada sõnnikuga väetamisest. Tegemist on piimalehmade vedelsõnnikuga.
Väetamisplaani koostamisel arvestada järgmiselt
Kui antud näite puhul väetatakse rohumaad sõnnikuga igal aastal, siis ei saa kogu lämmastikutarvet sõnnikuga anda, sest fosfori piirnorm (25 kg/ha) seab piirid sõnnikukogusele. Puuduoleva lämmastiku saab anda mineraalse väetisega. Põlluraamatusse tuleb kanda sõnnikuga, mineraalväetistega antud kogused, kogulämmastiku ja sõnnikuga antava kogufosfori sisaldus. Oluline on arvestada sõnniku järelmõju järgmisel aastal.
Näide 3
Põllumees soovib kasvatada 1 ha suvinisu, mis asub nitraaditundlikul alal. Mullaproovi analüüs näitas, et mulla fosfori väetustarve on suur. Tegemist on sigade vedelsõnnikuga.
Väetamisplaani koostamisel arvestada järgmiselt
Antud näite puhul ei saa kogu lämmastikutarvet sõnnikuga anda, sest nitraaditundlikul alal ei tohi ületada sõnnikuga antavat lämmastiku piirnormi (170 kg/ha). Praegu kehtiva seaduse kohaselt oleks piirav element fosfor, mitte lämmastik. Uue seaduse kohaselt võib fosforivaestel muldadel anda sõnnikut kuni 170 kg/ha lämmastiku piirnormi täitumiseni. Selle näite puhul saab anda puuduoleva lämmastiku mineraalse väetisega. Põlluraamatusse tuleb kanda sõnnikuga, mineraalväetistega antud kogused, kogulämmastiku ja sõnnikuga antava kogufosfori sisaldus. Oluline on arvestada sõnniku järelmõju järgmisel aastal.
* Vabariigi Valitsuse (VV) määruse nr 288, lisa 1 andmed. ** Põllumajandusministri (PM) määruse nr 71, lisa 6 andmed. *** VV määruse nr 288, lisa 3 andmed.
**** PM määruse nr 71, lisa 1 andmed.
Kui põllumees soovib erisust kasutada, tuleb tal selgeks teha kolm olulist asja
- Esimese sammuna peaks põllumees leidma vabariigi valitsuse määruse nr 288 lisa 1 järgi kasutada lubatud omastatava lämmastiku kogused haritava maa hektari kohta:
Maisi planeeritav saak 6,0 t/ha – 150 kg/N/ha
Kõrrelised heintaimed 6,0 t/ha – 200 kg/N/ha
Kõrrelisterohked rohumaad (liblik-õielisi < 25%) 6,0 t/ha – 120 kg/N/ha
NB! Planeeritav saak on arvestatud kuivaines! - Järgmise sammuna peaks põllumees teadma, kui suur on omastatava lämmastiku sisaldus sõnnikus. Selleks on kaks võimalust:
Võtta sõnnikust korrektne proov ja lasta see analüüsida atesteeritud laboris.
Võtta andmed põllumajandusministri määruse nr 71 lisast 6, kus on välja toodud eri tüüpi sõnnikus sisalduv taimedele omastatav lämmastik, fosfor ja kaalium loomade aastaringse laudaspidamise korral. - Kolmanda sammuna peab järgima konkreetse põllu fosfori väetustarbe vajadust.
Kui põllu fosfori väetustarve on keskmine, väike või väga väike, siis ei tohi ületada sõnnikuga antavat fosfori piirnormi, mis on 25 kg/ha (viie aasta keskmisena). Kui põllu fosfori väetustarve on suur või väga suur, siis võib ületada sõnnikuga antavat lubatud fosfori kogust.
Loomapidamise piirangud
Loomapidamise piirangud pole edaspidi enam loomühiku põhised. Loomade arv hakkab sõltuma kasutatava põllumajandusmaa suurusest, täpsemalt sellest, et peetaks kinni ühele hektarile sõnnikuga laotatava lämmastiku ja fosfori piirnormidest.
Kehtiva seaduse kohaselt võib põllumajandusmaa ühe hektari kohta pidada aasta keskmisena kuni kahele loomühikule vastaval hulgal loomi. Ühele loomühikule vastab hobune ja vähemalt kaheaastane veis, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lammas ja kits 0,15, siga 0,34).
Rohkem kui kahele loomühikule vastaval hulgal loomi ühe hektari kohta tohib pidada nõuetekohase mahutavusega sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla ning sõnniku laotamislepingu või ostu-müügilepingu olemasolu korral.
Uue seaduse kohaselt ei piirata enam loomade arvu põllumajandusmaa ühe hektari kohta, vaid loomade pidamisel peab kasutatava maa suurus võimaldama tekkiva sõnniku laotamist selliselt, et oleks peetud kinni sõnnikuga antavatest lämmastiku (170 kg/ha) ning fosfori (25 kg/ha) piirnormidest.
Rohkem loomi tohib pidada juhul, kui üle jääv sõnnik müüakse või antakse ära sõnniku vastuvõtjaga sõlmitud lepingu alusel. Kui sõnniku äravedamiseks kasutatakse kolmanda osalise pakutavat äravedamisteenust, peab teenuse tellija säilitama teenuse osutamisega seotud dokumendid laotamis- või müügilepingu lisana.
Hea teada
Trahvid muutuvad soolasemaks
- Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt karistatakse vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest kuni 100 trahviühikuga ja sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot, siis alates tänavu 1. oktoobrist tõusevad trahvimäärad oluliselt.
- Niisiis võib alates 1. oktoobrist 2019 põllumajanduslikus tegevuses keskkonnanõuete rikkumise eest juriidiline isik trahvi saada kuni 200 000 eurot. Kui aga juriidiline isik rikub tegevuspiirangut veekaitsevööndis, nitraaditundlikul alal jms, võib trahvisumma ulatuda 300 000 euroni.
