Mõne aasta eest sotsiaalmeedias ja ajalehtedes lahvatanud mesinike ja taimekasvatajate vastandamine näitas mullu vaibumise ja osapoolte sisuka koostöö märke, teema aktuaalsus pole aga kuhugi kadunud.
Aasta jooksul on toimunud paljugi, mis on kaasa aidanud vastastikku kasulike tegevuste arendamisele. On asjakohane tunnustada ja tänada neid taimekasvatajaid ja mesinike esindajaid, kes mullu talvel Mäos kokku tulid, üksteise probleemid ära kuulasid ning leppisid kokku edaspidi koostööd arendada.
Praegu tõdevad pooled koos ametnikega, et kokkulepetest on kinni peetud. Kiidetakse maaeluministeeriumi valdkonnaga tegeleva taimetervise osakonna juhatajat ja ametnikke. Palju kiidusõnu jagub ka Põllumajandusametile ning eriti selle taimekaitse ja väetise osakonnale. Suudetakse operatiivselt reageerida teadetele mesilaste hukkumise kohta ning ka avalikkuse ja osapoolte teavitus on olnud operatiivne ning sisukas.
Põllumajandusamet on korraldanud temaatilisi koolitusi taimekasvatuse nõustajatele. Kõik keskkonnasõbraliku majandamise meetmega liitunud taimekasvatajad said täiendkoolitusel palju uut infot mesilaste, nende käitumistavade ning taimekaitsevahendite võimalike mõjude kohta mesilastele.
Teiselt poolt on ka mesinikud saanud koolitust taimekaitsest, selle tegemise eripäradest ning võimalikest ohtudest mesilastele. Kahjuks on jätkuvalt olnud neid, kes enda näitamise huvides või valimiskampaania käigus on külvanud hirmu ning vaenu sõnumitega mürgitamisest ja mesilaste tapmisest.
Kõik pole veel hästi
Ega aasta 2018 mesinduse hooaeg valutult ei läinud. Kahjuks oli mesilaste hukkumist nii koduaias kasutatud preparaatide tõttu kui ka põllul õitsvatele umbrohtudele pritsitud süsteemse putukatõrje tõttu. Viimati nimetatu oli eriti kahetsusväärne sellepärast, et keerukate ilmastikuolude tõttu venisid planeeritud tööd ja öösel pimedas ei märganud traktorist, et umbrohud olid põllul juba õitsema jõudnud hakata. Nii rikuti tahtmatult seadust, mis ka viis hulga mesilaste traagilise lõpuni.
Oli ka neid juhtumeid, kus mesilaste hukkumine ei olnud seotud taimekaitsevahenditega, kuid täpset põhjust ei selgunud.
Sellel aastal oodatakse valdkonna eest vastutava Veterinaar- ja Toiduameti suuremat pühendumist mesilaste hukkumiste põhjuste selgitamisel ja olukordade lõpuni lahendamisel ning ka sellest teavitamisel.
Hoolimine ennekõike
Kemikaalidega tegelejad teavad, et need pole kunagi täielikult ohutud. Taimekaitsetööde tegijatel on kohustus kasutada isikukaitsevahendeid enda tervise hoidmiseks ning olla ettevaatlik keskkonna hoidmiseks. Taimekasvatus ja taimekaitse ei tohi põhjustada kahju keskkonnale. Sealjuures on vaja tagada mesilaste ning teiste kasulike putukate elu ning tervis, kuna see aitab suurendada ka põllumeeste kasumit. Edu võti on koostöös ja koostöö alus on suhtlemises.
Senised kogemused on näidanud, et kui suheldakse ja üksteist kuulatakse, ei teki ka probleeme. Kui tunnustatakse üksteise vajadusi ning usaldatakse vastastikust tegevust, saavad maal tegutsevad ettevõtjad koostööst tuge. Nii taimekasvatajad kui ka mesinikud peavad täitma õigusaktides sätestatud reegleid ja tegutsemise head tava.
Hea tava võiks olla hoolida nii meie kõrval tegutsevatest ettevõtjatest kui ka kõikidest inimestest. Sealjuures tuleb olla tähelepanelik ja arvestav ka looduse ning kõige meid ümbritseva suhtes.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub eeloleval taimekasvatushooajal kõiki professionaalseid põllumehi ja aednikke ning ka hobi korras tegutsejaid majandama nii, et taimekaitse tõttu ei hukkuks aastal 2019 ükski mesilane! Targalt tegutsedes on see saavutatav.
Hea teada
- Selleks, et kõik problemaatilised olukorrad kiiresti õigesse kohta teada saaksid antud, on Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ning maaeluministeerium lubanud üle vaadata teadliku teavitamise juhendi ja teha see lihtsalt arusaadavaks ning kergesti kättesaadavaks.
- Põllumajandusamet on lubanud kaasajastada ja levitada infovoldikut, mis sisaldab juhiseid taimekaitsetööde tegijatele, mesinikele ning seotud ametnikele.
