Tänavu võivad põldudele keha kinnitama tulnud rändlinnud esmakordselt püssipaugust surma saada: algas haneliste põldudelt peletamise katseprojekt, mille käigus on lubatud ühel põllul surnuks tulistada kuni kümme lindu päevas.
Katseprojekt, millega uuritakse haneliste heidutusjahi otstarbekust, on üks osa Keskkonnaametis väljatöötatavast hanede ja laglede kaitse ja ohjamise tegevuskavast. On ju põllumeeste probleem Eestis läbirändel olevate hanede ja laglede tegevusega põldudel aastatepikkune, kuid hästitoimivaid lahendusi pole seni leitud.
Probleem on, lahendusi mitte
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko nentis, et kui probleemi olemuse suhtes on huvigrupid üsna ühel meelel, siis sellele lahenduste otsimisel mitte. „Tegevuskava peakski olema see koht, kus need lahendused huvigruppidega läbi arutatakse ning tuleviku tarbeks kokku lepitakse. See eeldab kompromisse kõigilt osapooltelt,“ rääkis Rakko.
Hanede heidutusjahi katseprojekt algas 15. märtsil ja lõppeb oktoobris. Aimar Rakko täpsustas, et letaalne heidutus on praegu planeeritud vaid aprillikuusse, kuid võimalik, et seda pikendatakse mõnes piirkonnas 10 või 15 päeva võrra. Kokku peetakse heidutusjahti 36 põllul, projektis osaleb 17 põllumajandusettevõtet. Neist lõviosa on Tartumaalt, kuid neli on ka Ida-Virumaalt ning kaks Jõgevamaalt. Jahimehi käib põldudel saja ringis.
.jpg "heworitz")
Jahimehed aktiivselt põllul
„Jahimeestel on kohustus põldu külastada minimaalselt kolm korda päevas: hommikul, lõunal ja õhtul. Võib ka sagedamini. Iga külastuse järel tuleb täita uuringu ankeet, seda ka siis, kui hanesid põllul ei olnud,“ tutvustas Rakko heidutusjahi pidamise korda lähemalt.
Lisaks heidutusjahile kasutatakse katseprojekti põldudel ka muid lindude peletamise võtteid, et võrrelda erinevate tegevuste mõju. „Kasutatakse seni kasutusel olnud viise: gaasipaugutid, lindude hirmutamine põldudelt, jahipüssiga paugutamine (ilma lindu sihtimata),“ loetles Rakko.
Katseprojekti vahekokkuvõte tehakse juuni alguses ning lõpparuanne valmib novembris 2019. Siis otsustatakse, kuidas jätkatakse järgmisel kevadel.
Andke kahjudest teada
Eestimaa Talupidajate Keskliit avas kuu aega tagasi oma koduleheküljel võimaluse hanede ja šaakalite põhjustatud põllukahjudest teatamiseks. Andmeid võivad esitada ka põllumehed, kes taluliitu ei kuulu.
Taluliidu juht Kerli Ats selgitas, et kuna rändlindude tekitatavate kahjude teema on aastaid aktuaalne olnud, kuid toimivaid lahendusi probleemile pole veel leitud, siis otsustati oma liikmete huvide eest seismiseks esmalt koguda põhjalikke andmeid kahjude kohta. Möödunud aastal tehti küsitlus šaakalite põhjustatud kahjude kohta, nüüd on järg hanede käes. Tõsi, kuu ajaga pole veel palju infot saadud. „Tagasisidet on tulnud Lõuna-Eestist. Ka Põhja-Eestist on kuulda, et põllumehed on kahju saanud. Kõige rohkem on infot edastanud saarlased,“ kirjeldas Kerli Ats.
Tema sõnul toetab taluliit heidutusjahi lubamist. „Meil on väga palju põllumajandustootjaid, kes on lindudega väga hädas, sest neile tekitatakse suurt kahju. Praegune kahjude kompenseerimise süsteem (3200 eurot aastas – toim) pole piisav, vaid võiks rõhku panna ennetusmeetoditele,“ rõhutas Kerli Ats.
Keskkonnaameti andmeil peatub Eestis kevadrändel üle 100 000 valgepõsk-lagle ja üle 80 000 suur-laukhane. Linnud söövad põldudel orast, rapsi ja külvatud teravilja.
Sügisel söövad rändel olevad hanelised taliviljade orast ning talirapsi- ja talirüpsitaimi.
