• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Muldade happesus põllul ületab taimede taluvuspiiri

autor: VALLI LOIDE, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna vanemteadur
aprill 2019
Kategooria: Teraviljakasvatus, Põllumehe Teataja aprill 2019
Muldade happesus. Mulla happesusest kahjustatud odrapõld. Foto: Ahti Nurm

Mulla happesusest kahjustatud odrapõld. Foto: Ahti Nurm

Üks oluline mulla seisundi näitaja on kaltsiumisisaldus, millega arvestamine võimaldab lubiväetisi kasutada täpsemalt − vastavalt mulla vajadustele. Kaltsium on mullale ja taimedele sama tähtis kui inimesele, kuna mõlemal tekivad kaltsiumipuudusel terviseprobleemid. Muldade happesustki taluvad taimed vaid teatud piirini ja seetõttu on muldi vaja pidevalt lubjata.

Eesti kuulub klimaatiliselt piirkonda, kus aurumine on aasta keskmisena sademete kogusest väiksem ja laskuva veevooga kaasneb arvestatava osa asendatavate katioonide (Ca2+, Mg2+, K+, Na+) väljaleostumine mulla ülemistest kihtidest. Muld happestub, kui mulla neelavast kompleksist pideval väljaleostumisel eemaldunud kaltsium asendub vesinikioonidega, mida annavad keemiliste ühendite lagunemisel mullas tekkivad mitmesugused happelised ühendid.

Kaltsiumi väljaleostumine on põhjustatud nii klimaatilistest tingimustest kui ka inimtegevusest. Eriti tundlikud on taimed mulla happesuse suhtes idanemisfaasis. See tähendab, et taimede arengus on väga suur tähtsus idanemiskeskkonnal.

Hädavajalik lupjamine

Mulla happesuse kõrvaldamiseks on vaja muldi lubjata. Sellega tõrjutakse vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja ja viiakse mulla küllastusaste taimedele soodsale tasemele. Mulla küllastusaste näitab, mitu protsenti mulla neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Kui mulla küllastusaste on madal (alla 50%), vajab muld tugevat lupjamist ja happelised väetised halvendavad tema omadusi. Enamikule kultuurtaimedele on mulla optimaalne küllastusaste 80% ja liikuvat kaltsiumi, millel on küllastusastmes täita olulisim osa, peab mineraalmuld sisaldama sel juhul vähemalt 1500 mg/kg.

Eriti peaksid idanemiskeskkonnale tähelepanu pöörama otsekülvitehnoloogia kasutajad, sest väetiste kasutamine ning orgaanilise aine kuhjumine ja lagunemine tekitavad mulla ülemises kihis mitmesuguseid happeid, mis muudavad kaltsiumivaesemad mullad kiiremini ja kergemini happeliseks. Happeline keskkond on soodne kasvulava ka mitmele haigustekitajale, nt ristõielistel võib tekkida kapsanuuter, teravilju võivad kahjustada seenhaigused jne.

Seega on muldade lupjamine ka üks integreeritud taimekaitse meetoditest ja aitab hoida keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajaduse madalamana.

Põldude olukord üsna halb

Miks ajal, mil nõudlus põllumaa järele üha kasvab, langeb kasutatava maa kvaliteet? Kuidas peatada ning lahendada mulla kvaliteedi halvenemise probleem?

Vaatamata aastaid kestnud nõuannetele on muldade lupjamine küll mõnevõrra edenenud, kuid olukord põldudel on Põllumajandusuuringute Keskuse korraldatava mullaseire viimastel andmetel siiski üsna halb – muldade happesus ja selle neutraliseerimiseks vajaminev lubjakogus üha kasvab.

Seireandmed kajastavad 550 000 hektarit toetusalust maad. Teist sama palju jääb rohumaade näol aga uuringust välja, kuna neile toetused ei laiene. Seetõttu on tagasihoidlik ka põldude lubjatarbe määramine, mis annab infot põldude n-ö tervisliku seisundi kohta ja võimaldab lubjata vastavalt iga põllu vajadusele. Praegu saab põldude olukorrast sageli aimu sagenevatest vihjetest, et vili ei taha kasvada ning rohumaad (ja ka muud maad) on jaanipäeva paiku rebasekarva punased, sest maad on vallutanud väikene hapuoblikas, mis on mullahappesuse indikaatortaim.

Parem muld, parem elukeskkond

Üks oluline mulla seisundi näitaja on mulla kaltsiumisisaldus. Kaltsiumipuudus nõrgendab eelkõige taimede juurestiku arenemist, millest omakorda sõltub vee ja toitainete omastamine ning mulla sügavamates kihtides leiduvate varude kasutamine. Lupjamisel paraneb mullas nii õhu- ja veerežiim kui ka orgaanilise aine akumulatsioon, mis omakorda aitab hoida toitaineid ja vett. Paranenud keskkonnas on mikrobioloogiline tegevus intensiivsem, mis samuti parandab mulla seisundit. See omakorda aitab säilitada meie elukeskkonda.

Pikka aega n-ö võlgu elamise tõttu on muldade lupjamiseks vajaminev lubjakogus kasvanud nii suureks, et vaja on otsustavat tegutsemist. 550 000 ha põllumaa lubjavajadus on 240 000–300 000 tonni kaltsiumkarbonaati (CaCO3), millele lisandub umbes 60% rohumaade arvelt. See tähendab, et Eesti põllu- ja rohumaade aastane lubjavajadus on ligi 450 000 tonni kaltsiumkarbonaati. Kuidas tulla toime sellise lubjakoguse põllule toimetamisega, kui aastal 2017 jõudis põllule vaid 50 000–60 000 tonni? Probleem ei ole kergete killast, aga edasilükkamine teeb lahenduse leidmise veelgi raskemaks.

Hea teada

  • Lubiväetiste külvi on soovitatav teha ajal, kui põld kannab ja taimiku kõrgus on alla 20 cm. Seega on parim aeg enne kevadkülvi, eriti lubjalembeste kultuuride puhul (raps jt). Kevadkülvi alla sobivad hästi peentolmjad ja toitaineid sisaldavad tuhad ja nende segud, samuti lubjakivi sõelmed. Kui lubiväetise (lubjakivi) külv tehakse künni alla, siis on hea seda korrata kevadel enne külvi, kuid pigem külvata künni peale.
  • Sügisel on hea lubjata lubjakivi sõelmetega, samuti peentolmjate tuhkadega. Viimaseid on soovitatav kasutada taliviljadele. Lubiväetist ei maksa viia künni alla, kui ei ole kavas lupjamist kevadel korrata. Mulla hapestumine on intensiivsem mulla ülemises kihis. Seemnete idanemine ja toitainete omastamine sõltub suuresti mulla happesusest ja seetõttu on ülemise kihi happesuse neutraliseerimine esmatähtis.

Sildid: happesuskeskkondlupjaminemulladtaimekasvatus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Sündmuste kalender

Järgmine artikkel

Mida toob põllumajandusele õhusaasteainete vähendamise programm?

Seotud artiklid

Rõngus avati hiljuti vilja vastuvõtu laiendus koos kahe uue, kokku 32 000 m3 vilja mahutava punkermahutiga. Foto: Mart Matis
Teraviljakasvatus

Veerand Eesti aastasest viljaekspordist jõuab maailmaturule Kevili kaudu

august 2023
Vahekultuurid: mida ja millega külvata? Foto: Shutterstock
Muld

Vahekultuurid: mida ja millega külvata?

detsember 2022
Põllumajandustoodangu väärtus tõusis 2021. a 13%, kuid kasvavate kulude tõttu vähenes põllumeeste teenitud tulu veerandi võrra.. Foto: Pixabay
Teraviljakasvatus

08.12.2022 EPKK hübriidkonverents „Teraviljafoorum 2022“

detsember 2022
Haned põllul. Foto: Pixabay
Keskkond

Rändlindudel kõht täis, aga inimesed pole rahul

aprill 2022
Järgmine artikkel
Ammoniaagi heitkoguste vähendamine. Foto: Ants Uus

Mida toob põllumajandusele õhusaasteainete vähendamise programm?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.