Eesti Erametsaliit tunneb keskkonnaministrile saadetud kirjas muret üraskikahjustuste ebapiisava seire pärast.
Hetkel puudub riigil ülevaade kahjustuste ulatuse kohta ning konkreetne tegevuskava, ennetustöö asemel tegeletakse erametsaomanike hinnangul tagajärgede likvideerimisega. Arvestades tänast keerulist sotsiaalmajanduslikku seisu Eestis ja maailmas, võib ulatuslik üraskirüüste metsades anda olulise lisahoobi Eesti inimeste sissetulekutele.
Eesti Erametsaliidu eelmisel nädalal metsaomanikele saadetud üleskutse üraskikahjusid ennetama asuda sai oodatust rohkem tagasisidet. Kuigi liiduni jõuab metsaomanike signaale kaitsealadel lokkavate üraskikahjude kohta, ei pea mitmed sõnavõtjad üraskikollete levikut majandusmetsadesse probleemiks. Keskkonnaameti selleteemalisest pressiteatest selgus aga, et tegelikku ülevaadet kahjustuse ulatuse kohta ei ole.
Peamiselt kaitsealadel kuid ka majandusmetsades koristamata jäetud tormimurrust alguse saavatel suurtel üraskikolletel on mõju nii metsade elurikkusele, metsaelupaikadele kui majandusmetsade puidukvaliteedile, samuti kliimaeesmärkide täitmisele. Üraskite poolt kahjustatud puidu kvaliteedi langemine põhjustab metsaomanikele otsest majanduslikku kahju. Nagu näitab Kesk-Euroopa kogemus, põhjustavad nii suured kõikumised puiduturul raskusi ja ebastabiilsust ka puidutööstustele, kes on väga olulised tööandjad just maapiirkondades.
.jpg "heworitz")
Tormid jätavad jälje
Üraskite ja muude lõuna poolt tulevate metsakahjustajatega võitlemist peab oluliseks ja lähitulevikus tegutsemist vajavaks teemaks ka Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Tema sõnul on see, mis meie metsades täna tänu ilmastiku muutumisele toimub hirmuäratav. “Sellest on praegu veel vähe räägitud, kuid tugevad tuuled räsivad meie metsi aina sagedamini, metsad on tormimurdu täis ning lisaks üraskitele võib lõuna poolt tulla veel teisigi metsakahjustajaid. Et saaksime oma kuusikuid ka tulevikus nautida, peab riik koostöös teadlaste ja praktikutega juba lähitulevikus otsustavalt tegutsema. Asi on hullem kui inimesed arvavad!” rääkis Eesti Maaülikooli rektor.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ando Eelmaa sõnul on metsaomanike tagasiside järgi seis kõige kriitilisem Karula, Otepää ja Haanja kandis, kus üraskikahjustuse suur ulatus on alguse saanud viimaste aastate suurtormide järel kaitsealadel koristamata jäetud tormimurrust ning järgnenud põuastest suvedest. “Kuid peame meeles pidama, et ürask on ainult üks metsakahjustaja, kelle suur levik meie metsi ohustab,” nendib Eelmaa ka teiste võimalike metsakahjustajate kaardistamise vajalikkust.
Vaja on tegevuskava
“Kuna pooled Eesti metsadest on erakätes, eeldab efektiivne kahjustuste ennetamine ka erametsaomanike kaasamist ja osalemist. Selleks on meil vaja reaalset ülevaadet erinevatest ohtudest, nende esinemise tõenäosusest ning konkreetset tegevuskava, kuidas ka metsaomanikud ja metsaühistud ennetustöösse kaasata,” rääkis Eelmaa.
Erametsaliit tegi kolmapäeval Keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas ettepaneku võimalikud ohud kaardistada ja algatada tegevuskava koostamine, et erinevate ohtude ennetamiseks saaks tegutseda õigeaegselt ja piisavas mahus. Kuuse-kooreüraski tõrje tegevuskava tuleks liidu hinnangul algatada juba sel kevadel.
Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindusorganisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). Erametsaliidu põhifunktsioon on metsaomanike huvide esindamine metsapoliitikas. Tugeva esindusorganisatsiooni loomise nimel aitame kaasa metsaomanike üle-eestilisele organiseerumisele. Teeme konstruktiivset koostööd riigi ja kolmanda sektori esindajatega.
Lisainfo
Ando Eelmaa, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees, ando.eelmaa@erametsaliit.ee, tel 5667 1118
