Euroopa Komisjon avaldas hiljuti uued strateegiad „Talust toidulauani“ ja „Elurikkuse strateegia aastani 2030”. Neist kahest võib saada eelseisva kümnendi üks kesksemaid proovikive põllumajandus-, toidutootmis- ja metsandussektoris.
20. mail avalikustas Euroopa Komisjon kaks sektori jaoks väga olulist strateegiat, millega on seatud eesmärgid 2030. aastaks.
.jpg "heworitz")
Strateegiate väga ambitsioonikad eesmärgid teevad murelikuks nii Euroopa põllumehed kui ka nende esindusorganisatsioonid. Strateegiate rakendamisega võivad kaasneda tõsised ohud toidujulgeolekule ja sektori konkurentsivõimele.
Uue Euroopa Liidu (EL) strateegia „Talust toidulauani“ eesmärk on üleminek kestlikule toidutootmisele, milles vaadatakse tervet toidutootmise ahelat algusest lõpuni. Strateegiaga 2030. aastaks seatud eesmärgid hõlmavad põllumajanduses taimekaitsevahendite ning väetiste kasutamise vähendamist.
Kasutama peaks poole vähem taimekaitsevahendeid
Võetud on siht vähendada taimekaitsevahendite kasutamist 50 protsendi võrra ja väetiste kasutamist 20 protsendi võrra. Lisaks soovitakse vähendada 50 protsendi võrra antibiootikumide müüki ja suurendada mahepõllumajandusmaa osakaalu haritavast maast kuni 25 protsendini.
Komisjon on võtnud ka eesmärgi soodustada üleminekut tervislikule toitumisele ja toodete koostise muutmisele, sh on seatud siht vähendada lihasöömist (eelkõige punase liha). Lisaks töötatakse välja ühtne toidumärgistuse süsteem, et suurendada tarbija teadlikkust toidukvaliteedi (sh keskkonnamõju) ja selle päritolu kohta.
Euroopa Liidu elurikkuse strateegia ütleb, et 2030. aastaks peab kaitse all olema 30 protsenti EL-i maismaast ja merest ning sellest vähemalt kolmandik olgu range kaitse all. Eesmärk on suurendada ka põllumajandusmaal maastikuelementide osakaalu. Vähemalt 10 protsendil põllumaast peavad olema mitmekesised maastikuelemendid. Lisaks on võetud eesmärgiks ümber pöörata tolmeldajate arvukuse vähenemise trend, istutada 3 miljardit uut puud ning vaadata üle poliitika, mis käsitleb biomassi kasutamist energeetikas, et soodustada biomassi kasutamist muuks otstarbeks.
Eesti ei soovi koguselisi piiranguid
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht
Eesti seisukohalt on murettekitav selline koguseliste piirangute seadmine, kuna oleme niigi taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise seisukohalt üks säästlikumaid riike Euroopas. Selline koguselise eesmärgi seadmine võib Eestis vähendada veelgi huvi uute taimekaitsevahendite turule toomise vastu olukorras, kus alternatiivide olemasolu on piiratud ja turul on juba praegu liiga vähe üksteist asendavaid tooteid, mis soodustab resistentsuse teket.
Pigem tuleb keskenduda kasutamisega seotud riskide vähendamisele ja integreeritud taimekaitse rakendamise soodustamisele. Analoogne on olukord väetiste kasutamisel, kus lisaks väikestele kasutamiskogustele arvestavad Eestis seatud väetamisnormid taimekasvu vajadust ning bilansipõhisust.
Eestis on mahepõllumajandusmaa osakaal peaaegu 23 protsenti haritavast põllumaast ja oleme selle näitaja poolest EL-is teisel kohal (EL-i keskmine on 8 protsenti). Praegu on Eestis pigem fookuses mahetootmise potentsiaali tõhus rakendamine ehk mahetooraine väärindamine. Maheda osakaalu suurendamine peaks tulema turunõudlusest, mitte kunstlikult.
Kuigi strateegia „Talust taldrikuni“ eesmärk on jätkusuutlik toidutootmine, ei räägita strateegias toidu tootmisest. Selles keskendutakse keskkonnale ja põllumajandusele ehk puudub strateegia kõige olulisem osa. Siin ei tohi unustada jätkuvalt kasvavat nõudlust toidutootmise järele (aastaks 2050 prognoositakse rahvaarvu ligi 30-protsendilist kasvu). Tuleviku Euroopa põllumajandusmudel peaks hõlmama igat tüüpi põllumajandusettevõtete elujõulisust.
Praegu on selgusetu, kuidas on plaanitud strateegia eesmärkide elluviimine ja mil moel arvestatakse seni saavutatuga, liikmesriikide põllumajandusettevõtete erinevate tootmistüüpide ning praktikatega.
Kaitsealuste alade osakaalu suurendamine on muret tekitav
Arvestades, et praegu on kaitse all 19,5 protsenti Eesti maismaast ja 27 protsenti territoriaalmerest, on murettekitav ka ambitsioon suurendada kaitsealuste alade osakaalu. 2018. aasta andmetel on Eestis metsamaad 2,33 miljonit hektarit, mis moodustab 51,4 protsenti kogu maismaa pinnast. Kaitstavate metsade osakaal on meil üks Euroopa suuremaid ning oleme olnud eesrindlikud kaitsealade loomisel ja ökosüsteemide taastamisel.
Peame meeles pidama, et maa on piiratud ressurss ning selle kasutamise oluline piiramine võib kaasa tuua kurvad tagajärjed, sh EL-i elanike kohaliku toiduga varustamisel.
Nii põllumaa kui ka metsamaa pakuvad avalikkusele mitmeid olulisi ökosüsteemiteenuseid (nt süsiniku sidumine, liikide elupaigad, mullateke jne), mida tihti võetakse enesestmõistetavalt ning kiputakse unustama metsaomaniku või põllumehe panust ökosüsteemiteenuse tagamiseks.
Strateegiate rakendamine pole läbi mõeldud
Strateegiate eduka rakendamise võti on EL-i põllumajandus- ja toidutootjad ning metsaomanikud, kes ka praegu panustavad kliima- ja keskkonnaprobleemide leevendamisse ning mõistavad, et keskkonnahoid on kestlikkuse tagamise alus. Küll aga vajavad nad alternatiivseid lahendusi, et täita strateegiatega seatud ambitsioonikad eesmärke, seejuures tagades ettevõtete ja maapiirkondade majanduse elujõulisuse.
Esmalt tuleks teha mõjude analüüs
Seega peame äärmiselt oluliseks, et enne poliitiliste otsuste ja seadusandlike meetmete rakendamist tehtaks põhjalik ja sõltumatu mõjude analüüs, kus on hinnatud nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed mõjud. Arvesse tuleb võtta kõiki kolme jätkusuutlikkuse elementi – majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane. Praegu on strateegiates kogu rõhk keskkonnal. Pole arvestatud sotsiaalmajanduslike mõjudega, mistõttu tekib küsimus, kuidas on tootmist piirates plaanis ära toita kasvav rahvastik?
Läbimõtlematu ja kiirustatud lähenemine ohustab nii Euroopa toidujulgeolekut, põllumajanduse konkurentsivõimet kui ka ettevõtete elujõulisust, mis on juba niigi tugevalt mõjutatud COVID-19 pandeemiast. Kahjuks aga pole strateegias arvestatud COVID-19 mõjuga ja tarbija hinnatundlikkusega. Kui strateegias seatud eesmärgid toovad kaasa toidu hinnatõusu, kas tarbija on valmis selle kinni maksma?
Strateegiate ellu viimiseks vajame:
- Strateegia raames tehtavad seadusandlikud ettepanekud peavad aitama võrdsustada konkurentsitingimusi EL-i ühisturul.
- Tuleb seista võrdsete otsetoetuste tagamise eest, samuti peavad need aitama tagada Euroopa põllumajandus- ja toidutootjate võrdsete võimaluste säilimise rahvusvahelistel turgudel ning rahvusvahelised standardid peavad olema kooskõlas Euroopa keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.
- Tagama peab piisava ÜPP eelarve, arvestades, et ÜPP vahendite abil tuleb saavutada ka majandus- ja sotsiaalpoliitilised eesmärgid, nagu tootjate sissetulekute tagamine, tootlikkuse kasvatamine ja toiduga varustatus.
