Riigikohus avaldas oma tänavu juunis tehtud lahendis seisukohti, mis korrigeerisid PRIA tegevusi ja tõlgendusi olulisel määral. Vaidlus puudutas Pärnumaal Liu sadamas asuva kala vastuvõtu- ja jahutushoone ehitamiseks ning sinna jahutusseadmete ostmiseks saadud ligi 430 000-eurose toetuse kasutamise küsimusi.
PRIA oli seisukohal, et toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt. Seetõttu nõudis PRIA tagasi kogu määratud toetuse. PRIA otsus vaidlustati kohtus. Halduskohus ja ringkonnakohus nõustusid PRIA-ga.
.jpg "heworitz")
Riigikohus hindas asja aga teisiti ja tühistas PRIA tagasinõudeotsuse. Riigikohus analüüsis enda otsuses küsimusi seoses sellega, mis kohustusi oli isik endale toetusega võtnud, kas toetust oli kasutatud sihtotstarbeliselt ja mis on toetuse sihtotstarbelise kasutamise tähtaeg. Need kõik on universaalsed probleemid, mis korduvad väga paljudes PRIA kaasustes. Seega mõjutab kõnealune riigikohtu otsus nr 3-18-1699 nii PRIA praktikat kui ka juba kohtus olevaid PRIA vaidlusi.
Toetuse kasutamise tähtaeg
Riigikohus analüüsis toetuse sihtotstarbelise kasutamise tähtaja probleemi. PRIA heitis vaidluses ette seda, et toetuse saaja ei kasutanud toetust õigesti vastava tähtaja jooksul. Jutt on kalandusturu korraldamise seaduses ja meetme määruses sätestatud tähtajast. Selleks tähtajaks oli kalasadama ja lossimiskoha uuendamiseks toetuse saamisel määratud 15 aastat, arvates viimase toetusosa väljamaksmisest.
Riigikohus leidis, et PRIA rakendatav toetuse sihtotstarbelise kasutamise tähtaeg ise ja ka rakendatav algusaja arvestus on vastuolus EL-i õigusega. Kõrgeim kohus selgitas, et Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 1198/2006 ei anna liikmesriigile õigust võtta vastu norme, mis puudutaksid investeeringuga seotud tegevuste kestvuse tingimusi ja sel põhjusel ei saa liikmesriik reguleerida siseriiklikult kestvusnõude tähtaega ja selle algusaja arvestust erinevalt, kui selle näeb ette määrus ise. Määruse nr 1198/2006 kohaselt on aga toimingute kestvuse tähtajaks viis aastat ja seda alates otsusest, millega toetuse saaja suhtes tehakse rahastamisotsus. Sellest tulenevalt asus riigikohus seisukohale, et ka käesoleval juhul pidi toetuse taotleja endale võetud kohustusi täitma viis aastat alates rahastamisotsuse tegemisest.
PRIA ei olnud etteheidetavaid rikkumisi tuvastanud toimingute viieaastase perioodi jooksul. Seega oli PRIA otsus riigikohtu hinnangul õigusvastane.
Toetuse sihipärane kasutamine
Teise küsimusena oli vaidluse all, kas toetusobjekti osaline kasutamine kolmanda isiku poolt välistab automaatselt toetusobjekti eesmärkide elluviimise ja tähendab sihtotstarbelise kasutamise tingimuse rikkumist. Riigikohus selgitas, et iga muudatus ei tähenda automaatselt toetuse sihtotstarbelise kasutamise rikkumist. Täiendavalt märkis riigikohus, et Euroopa Liidu Nõukogu määrusest ei tulene, et toetuse saaja peaks toetusobjekti ise kasutama ja et lepingulise suhte alusel kolmandale isikule teatud ajavahemikuks kasutusõiguse andmine ei ole iseenesest käsitletav olulise muudatusena.
Oluline on hinnata, kas tegevuse muudatus mõjutab ka tegevuse olemust või rakendustingimusi või annab mõnele ettevõtjale põhjendamatu eelise, võttes sealjuures arvesse meetme laiemaid eesmärke ning tuues kaasa märkimisväärse muudatuse ja suutmatuse meetme eesmärke saavutada. PRIA oli selles juhtumis aluseks võtnud üksnes kolmanda isiku poolt toetusobjekti kasutamise fakti. Riigikohtu hinnangul pidanuks PRIA analüüsima veel seda, millistest kaebaja toetustaotluses või äriplaanis kirjeldatud tegevustest tulnuks meetme eesmärgi saavutamiseks kindlasti kinni pidada. Toetuse taotleja puhul oli üks selline tegevus kala vastuvõtu ja jahutamise korraldamine. Kuna samade tegevustega tegeles toetatud objektil ka kolmas isik, oli PRIA otsus riigikohtu hinnangul ebaõige.
Lisaks rõhutas riigikohus, et PRIA oli otsuse tegemisel rikkunud kaalutlusõigust. Toimingute olemuse, rakendustingimuste märkimisväärse muutumise või muul viisil põhjendamatu eelise saamisel pole toetuse täielik tagasinõudmine proportsionaalne. Haldusorgan on kohustatud võtma otsuse tegemisel arvesse ajavahemikku, millal toetuse sihipärase kasutamise nõuet on tegelikult rikutud. Tagasinõude suurus peab olema kooskõlas nimetatud ajavahemikuga, lisaks peab olema arvesse võetud ja hinnatud rikkumise olemust, raskust ja rikkumise põhjuseid. PRIA polnud seda teinud.
Hea teada
Riigikohtu otsus hakkab praktikat mõjutama
Ühelt poolt annab uus riigikohtu otsus selgeid suuniseid tegevuste ja tulevaste kontrollide osas nii toetuse taotlejatele kui ka PRIA-le. See peaks tooma kaasa praktika ja arusaamade ühtlustumise ja vähendama erimeelsusi taotlejate ning PRIA vahel.
Riigikohtu otsus võib ka mõjutada varasemaid PRIA tagasinõude otsuseid. Näiteks on mitmeid toetusesaajaid, kelle toetuse suhtes on rakendatud 15 majandusaastat kestvat sihtotstarbelise kasutamise tähtaega. Ei saa välistada, et selliste PRIA otsuste alusel PRIA poolt tagasi nõutud raha tuleks taotlejatele tagastada. See küsimus on kahtlemata aktuaalne nii PRIA kui ka toetuste saajate jaoks.
