• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

    PRIA logo

    PRIAst saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

    Lihafoorumil 2023 „Päris Eesti liha“ soovitakse tekitada suuremat sidusust lihasektori tarneahela erinevate osapoolte vahel. Foto: Pixabay

    Mure: kas päris Eesti liha jääb meie toidulauale?

    Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima. Foto: Shutterstock

    Anu Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

    PRIA logo

    PRIAst saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

    Lihafoorumil 2023 „Päris Eesti liha“ soovitakse tekitada suuremat sidusust lihasektori tarneahela erinevate osapoolte vahel. Foto: Pixabay

    Mure: kas päris Eesti liha jääb meie toidulauale?

    Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima. Foto: Shutterstock

    Anu Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Suurem osa põllumehi majandab keskkonnasõbralikult

autor: Jaan Kanger, Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajandusseire ja uuringute büroo juhataja asetäitja
veebruar 2021
Kategooria: Keskkond, Põllumehe Teataja veebruar 2021
Ökosüsteemide rohetoodang. Suurem osa põllumehi majandab keskkonnasõbralikult. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Rahvastiku kiire kasv seab põllumajandusele vastutusrikka ülesande. Kuna põllumajanduslikus kasutuses olev maa ei ole viimastel aastakümnetel suurenenud, saab toidu tootmist suurendada põllumajanduse ressursitõhusamaks muutmisega, mis on ka praegune arengusuund.

Põllumajandustootmine mõjutab ümbritsevat keskkonda. Seetõttu on keskkonna hoidmiseks seatud tootjatele rangeid nõudeid nii seaduste, määruste kui ka erinevate programmide ja tegevuste kaudu.

Põllumajandusvaldkonna peamine strateegiline dokument on Eesti maaelu arengukava (MAK), mille üks suur eesmärk on keskkonnale põllumajanduse negatiivsete mõjude vähendamine. MAK sisaldab mitmeid toetusskeeme, millest üks on keskkonnasõbralik majandamine (KSM).

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse eesmärk on keskkonnasõbralike majandamisviiside soodustamine, et kaitsta mulda ja vett, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust. Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) seirab mitmeid keskkonnanäitajaid ning uurib, kas ja kuidas KSM-i meetmed toimivad.

Ühtset pindalatoetust (ÜPT) anti 2019. aastal 965 253 hektarile. Kõik ÜPT taotlejad peavad hoidma maad heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis ning järgima kehtestatud majandamisnõudeid. KSM-toetust saanud pind moodustas ÜPT pinnast 47%. Kui lisada teiste põllumajanduskeskkonna toetuste ja mahetoetuse alune pind, siis ulatus keskkonda säästvate toetuste alune pind 72%-ni. Seega püüab enamik põllumehi toimetada keskkonda säästvalt.

Muldasid tuleb analüüsida

Tootjale on oluline teada oma põllumuldade olukorda. Mullaviljakuse säilimise tagamiseks on KSM-toetuse üks nõue muldade analüüsimine. PMK annab koos muldade analüüsitulemustega tootjale ka tema põldude väetustarbekaardid, kus on näha erinevate põldude ja põllu osade taimetoiteelementide tarve. Vastavalt nendele tulemustele lisatakse ka väetamissoovitused erinevatele kultuuridele, mis tagavad mullaviljakuse säilimise.

Mullaviljakuse seisukohalt on tähtis muldade taimetoitainete sisaldus. Väikese fosforisisaldusega muldade osatähtsus on viimase viie aasta jooksul kõige enam vähenenud KSM-toetust saavatel tootjatel. Väikese kaaliumisisaldusega muldade osatähtsus vähenes neil samuti, samas kui ÜPT-d saavatel tootjatel suurenes see oluliselt.

Lämmastikusisaldus Eesti jõgedes ja järvedes on aasta-aastalt suurenenud. Seda seostatakse eeskätt põllumajandusest pärit hajureostusega. Väga suur osa taimetoiteelementidest leostub ja jõuab vette sügistalvel. Seetõttu on KSM-toetuse tingimuseks talvise taimkatte olemasolu, mis vähendab sel perioodil liikuvate toiteelementide sisaldust mullas ja seega ka nende leostumist. Talvise taimkatte pind on igal aastal suurenenud ja ulatus 2019. aastal 51%-ni KSM-toetuse alusest pinnast.

Liblikõielised kultuurid au sees

Pinna- ja põhjavee kvaliteeti mõjutab ka see, kui palju suudavad taimed väetistega antud ja mullas sisalduvaid toiteelemente ära kasutada. Mida suurem on mõne elemendi ülejääk taimetoite­elementide bilansis, seda suurem on oht keskkonnale, samas negatiivne bilanss ehk toiteelemendi puudus pikemal perioodil võib vähendada mulla viljakust.

PMK taimetoiteelementide bilansi uuringust selgub, et aastatel 2015‒2018 oli lämmastikubilanss suurema ülejäägiga just KSM-tootjatel võrreldes ÜPT-tootjatega. Lämmastikubilansist moodustavad suurima osa mineraalväetised, kuni kaks kolmandikku. KSM-toetuse nõue on liblikõieliste kultuuride kasvatamine 15% põllumaal. See võimaldab vähendada mineraalsete lämmastikväetiste kasutamist ja on ühtlasi oluline väli külvikorras. Kui KSM-toetust saavad tootjad on vastava nõude täitnud peaaegu kahekordselt, siis ilma vastava nõudeta on ÜPT-toetust saavate tootjate külvikorras liblik­õieliste kultuuride osakaal samuti küllaltki suur, ulatudes 19%-ni.

Põllumajanduses kasutatavatest ainetest on taimekaitsevahendid ühed ohtlikumad. Neid leitakse üha rohkem nii mullast kui ka veest. Ühest küljest on see tingitud põhjalikumast seirest, kuid ka sellest, et taimekaitsevahendeid kasutatakse aina rohkem.

PMK uuringu järgi oli 2007‒2018 pestitsiidide kasutamise trend ÜPT seireettevõtetes pritsitud pinna kohta tõusev, KSM-ettevõtetes viimastel aastatel langev, kuid erinevused ei olnud statistiliselt olulised. 2018. aastal kasutati pestitsiide KSM-i ja ÜPT-d saavates ettevõtetes pritsitud pinnale vastavalt 0,757 ja 0,779 kg/ha toimeaines, ning võrreldes möödunud toetusperioodi keskmisega jäi KSM-tootjatel taimekaitsevahendite kasutamine samale tasemele, ÜPT-tootjatel aga suurenes 22%. Glüfosaate kasutati veidi suuremas koguses just KSM-seireettevõtetes (1,068 l/ha), sest pritsitav pind oli seal suurem. Seega olulist mõju KSM-toetusega kaasnevad piirangud glüfosaadi kasutamisele ei avaldanud.

EL-i ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava seab ambitsioonikad eesmärgid keskkonnahoiule. Uute meetmete väljatöötamisel perioodiks 2021‒2027 otsitakse kompromissi, et kaitsta keskkonda ja kindlustada jätkusuutlik toidutootmine.

Kimalased armastavad KSM-alasid

Elurikkuse seire indikaatorid on PMK uuringutes kimalased ja põllulinnud. Kimalaste olukorra hindamiseks seiratakse kimalaste ja kimalaseliikide arvu erineva toetustüübiga aladel. Aastate jooksul olid mõlemad näitajad kõrgemad keskkonnatoetustega liitunud aladel võrreldes vaid ÜPT-toetuse nõudeid järgivate aladega. 2016–2020 olid keskmised kimalasenäitajad loendusraja kohta Kesk-Eestis kõrgeimad KSM-aladel ja Lõuna-Eestis mahetoetuse aladel (varasematel aastatel olid näitajad kõrgeimad kord mahetoetusega, kord KSM-aladel).

jVõimalik, et teatud juhtudel ongi kimalastele KSM-aladel mahetoetuse aladega võrreldavad või isegi soodsamad tingimused – eriti põlluservades ja Kesk-Eestis. Näiteks oli keskmine kimalaste külastatud taimeliikide arv loendusraja kohta ja külastatud taimeliikide koguarv enamasti suurim KSM-i loendusradadel. Samuti oli KSM-i loendusradadel kõige rohkem üle 3 m laiuseid rohumaaribasid, samas kui mahetoetusega aladel oli neid kõige vähem ja KSM-aladel olid ribad kõige harvem niidetud.

Põllulindude seirest selgub, et KSM-alad ei ole nii palju keskkonnasõbralikumad kui ÜPT-alad, et avalduks positiivne mõju põllulindudele. Neid mõjutavad ka Eesti põllumajanduse välised tegurid: näiteks on paljud Eestis pesitsevad põllulinnuliigid rändlinnud, keda mõjutavad rändeteede ja talvitumispaiga tingimused. Kuna Euroopas on paljude põllulindude arvukus languses, siis kajastub see ka Eesti põllulindude seires.

Sildid: keskkondlämmastiktaimekaitsetaimekaitsevahendid
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kuidas teha tulevikus tõhusat taimekaitset?

Järgmine artikkel

Vabariigi Presidendi teenetemärgi pälvisid Tanel-Taavi Bulitko ja Olav Kreen

Seotud artiklid

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus
Arvamus

Kas Eesti põllumajandus on roheline?

august 2023
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalid on tutvusmiseks üles pandud. Allikas: Skepast ja Puhkim
Keskkond

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalide avalik väljapanek

august 2023
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats
Arvamus

Ilm meid toidab

juuli 2023
Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda
Keskkond

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

aprill 2023
Järgmine artikkel
Olav Kreen. Foto: EPKK

Vabariigi Presidendi teenetemärgi pälvisid Tanel-Taavi Bulitko ja Olav Kreen

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja oktoober 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.