Rahvastiku kiire kasv seab põllumajandusele vastutusrikka ülesande. Kuna põllumajanduslikus kasutuses olev maa ei ole viimastel aastakümnetel suurenenud, saab toidu tootmist suurendada põllumajanduse ressursitõhusamaks muutmisega, mis on ka praegune arengusuund.
Põllumajandustootmine mõjutab ümbritsevat keskkonda. Seetõttu on keskkonna hoidmiseks seatud tootjatele rangeid nõudeid nii seaduste, määruste kui ka erinevate programmide ja tegevuste kaudu.
.jpg "heworitz")
Põllumajandusvaldkonna peamine strateegiline dokument on Eesti maaelu arengukava (MAK), mille üks suur eesmärk on keskkonnale põllumajanduse negatiivsete mõjude vähendamine. MAK sisaldab mitmeid toetusskeeme, millest üks on keskkonnasõbralik majandamine (KSM).
Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse eesmärk on keskkonnasõbralike majandamisviiside soodustamine, et kaitsta mulda ja vett, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust. Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) seirab mitmeid keskkonnanäitajaid ning uurib, kas ja kuidas KSM-i meetmed toimivad.
Ühtset pindalatoetust (ÜPT) anti 2019. aastal 965 253 hektarile. Kõik ÜPT taotlejad peavad hoidma maad heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis ning järgima kehtestatud majandamisnõudeid. KSM-toetust saanud pind moodustas ÜPT pinnast 47%. Kui lisada teiste põllumajanduskeskkonna toetuste ja mahetoetuse alune pind, siis ulatus keskkonda säästvate toetuste alune pind 72%-ni. Seega püüab enamik põllumehi toimetada keskkonda säästvalt.
Muldasid tuleb analüüsida
Tootjale on oluline teada oma põllumuldade olukorda. Mullaviljakuse säilimise tagamiseks on KSM-toetuse üks nõue muldade analüüsimine. PMK annab koos muldade analüüsitulemustega tootjale ka tema põldude väetustarbekaardid, kus on näha erinevate põldude ja põllu osade taimetoiteelementide tarve. Vastavalt nendele tulemustele lisatakse ka väetamissoovitused erinevatele kultuuridele, mis tagavad mullaviljakuse säilimise.
Mullaviljakuse seisukohalt on tähtis muldade taimetoitainete sisaldus. Väikese fosforisisaldusega muldade osatähtsus on viimase viie aasta jooksul kõige enam vähenenud KSM-toetust saavatel tootjatel. Väikese kaaliumisisaldusega muldade osatähtsus vähenes neil samuti, samas kui ÜPT-d saavatel tootjatel suurenes see oluliselt.
Lämmastikusisaldus Eesti jõgedes ja järvedes on aasta-aastalt suurenenud. Seda seostatakse eeskätt põllumajandusest pärit hajureostusega. Väga suur osa taimetoiteelementidest leostub ja jõuab vette sügistalvel. Seetõttu on KSM-toetuse tingimuseks talvise taimkatte olemasolu, mis vähendab sel perioodil liikuvate toiteelementide sisaldust mullas ja seega ka nende leostumist. Talvise taimkatte pind on igal aastal suurenenud ja ulatus 2019. aastal 51%-ni KSM-toetuse alusest pinnast.
Liblikõielised kultuurid au sees
Pinna- ja põhjavee kvaliteeti mõjutab ka see, kui palju suudavad taimed väetistega antud ja mullas sisalduvaid toiteelemente ära kasutada. Mida suurem on mõne elemendi ülejääk taimetoiteelementide bilansis, seda suurem on oht keskkonnale, samas negatiivne bilanss ehk toiteelemendi puudus pikemal perioodil võib vähendada mulla viljakust.
PMK taimetoiteelementide bilansi uuringust selgub, et aastatel 2015‒2018 oli lämmastikubilanss suurema ülejäägiga just KSM-tootjatel võrreldes ÜPT-tootjatega. Lämmastikubilansist moodustavad suurima osa mineraalväetised, kuni kaks kolmandikku. KSM-toetuse nõue on liblikõieliste kultuuride kasvatamine 15% põllumaal. See võimaldab vähendada mineraalsete lämmastikväetiste kasutamist ja on ühtlasi oluline väli külvikorras. Kui KSM-toetust saavad tootjad on vastava nõude täitnud peaaegu kahekordselt, siis ilma vastava nõudeta on ÜPT-toetust saavate tootjate külvikorras liblikõieliste kultuuride osakaal samuti küllaltki suur, ulatudes 19%-ni.
Põllumajanduses kasutatavatest ainetest on taimekaitsevahendid ühed ohtlikumad. Neid leitakse üha rohkem nii mullast kui ka veest. Ühest küljest on see tingitud põhjalikumast seirest, kuid ka sellest, et taimekaitsevahendeid kasutatakse aina rohkem.
PMK uuringu järgi oli 2007‒2018 pestitsiidide kasutamise trend ÜPT seireettevõtetes pritsitud pinna kohta tõusev, KSM-ettevõtetes viimastel aastatel langev, kuid erinevused ei olnud statistiliselt olulised. 2018. aastal kasutati pestitsiide KSM-i ja ÜPT-d saavates ettevõtetes pritsitud pinnale vastavalt 0,757 ja 0,779 kg/ha toimeaines, ning võrreldes möödunud toetusperioodi keskmisega jäi KSM-tootjatel taimekaitsevahendite kasutamine samale tasemele, ÜPT-tootjatel aga suurenes 22%. Glüfosaate kasutati veidi suuremas koguses just KSM-seireettevõtetes (1,068 l/ha), sest pritsitav pind oli seal suurem. Seega olulist mõju KSM-toetusega kaasnevad piirangud glüfosaadi kasutamisele ei avaldanud.
EL-i ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava seab ambitsioonikad eesmärgid keskkonnahoiule. Uute meetmete väljatöötamisel perioodiks 2021‒2027 otsitakse kompromissi, et kaitsta keskkonda ja kindlustada jätkusuutlik toidutootmine.
Kimalased armastavad KSM-alasid
Elurikkuse seire indikaatorid on PMK uuringutes kimalased ja põllulinnud. Kimalaste olukorra hindamiseks seiratakse kimalaste ja kimalaseliikide arvu erineva toetustüübiga aladel. Aastate jooksul olid mõlemad näitajad kõrgemad keskkonnatoetustega liitunud aladel võrreldes vaid ÜPT-toetuse nõudeid järgivate aladega. 2016–2020 olid keskmised kimalasenäitajad loendusraja kohta Kesk-Eestis kõrgeimad KSM-aladel ja Lõuna-Eestis mahetoetuse aladel (varasematel aastatel olid näitajad kõrgeimad kord mahetoetusega, kord KSM-aladel).
jVõimalik, et teatud juhtudel ongi kimalastele KSM-aladel mahetoetuse aladega võrreldavad või isegi soodsamad tingimused – eriti põlluservades ja Kesk-Eestis. Näiteks oli keskmine kimalaste külastatud taimeliikide arv loendusraja kohta ja külastatud taimeliikide koguarv enamasti suurim KSM-i loendusradadel. Samuti oli KSM-i loendusradadel kõige rohkem üle 3 m laiuseid rohumaaribasid, samas kui mahetoetusega aladel oli neid kõige vähem ja KSM-aladel olid ribad kõige harvem niidetud.
Põllulindude seirest selgub, et KSM-alad ei ole nii palju keskkonnasõbralikumad kui ÜPT-alad, et avalduks positiivne mõju põllulindudele. Neid mõjutavad ka Eesti põllumajanduse välised tegurid: näiteks on paljud Eestis pesitsevad põllulinnuliigid rändlinnud, keda mõjutavad rändeteede ja talvitumispaiga tingimused. Kuna Euroopas on paljude põllulindude arvukus languses, siis kajastub see ka Eesti põllulindude seires.
