Ühes mulluses „Laseri“ saates kajastas Marii Karell glüfosaadi teemat nii: „Põllumees pritsib mürke, sest need on lihtsalt nii odavad!“. Kas glüfosaat on odav või tegelikult on glüfosaadile asenduse leidmine keeruline?
Väga paljud põllumajandustootjad seisavad küsimuse ees: „Mida ma saan aasta pärast kasutada glüfosaadi asemel?”. Kui veel mõni aasta tagasi oli glüfosaadile üksikuid asendustooteid, siis praeguseks on kaheiduliste umbrohtude tõrjeks järele jäänud kloropüraliidil põhinevad taimekaitsevahendid, mille loa kehtivus lõpeb sel aastal.
Kui vaadata bioloogiliste lahenduste poole, on olukord nukker. Looduslike ainete herbitsiidsete omaduste puudused seisnevad selles, et nii äädikhape, rasvhapped kui ka eeterlikud õlid põletavad nende kasutamisel taimede lehed, sh kasvatatava põllukultuuri ning ei ole piisavalt tõhusad mitmeaastaste heintaimede tõrjel.
Kas pelargoonhape on uus imevahend?
Kui Prantsusmaa ja Itaalia teatasid, et nad keelustavad glüfosaadi 2020. aastaks, tundus see nii mõnelegi ootamatu. Praeguseks nad seda teinud ei ole ja alternatiiv glüfosaadile näib neis maades olevat pelargoonhape. See on looduslikult esinev keemiline aine, mida leidub paljudes taimedes, eriti ohakas, õuntes ja viinamarjades. Eelkõige soovivad Prantsusmaa ja Itaalia vähendada oma põllumajandustootjate sõltuvust glüfosaadipõhiste toodete tootjatest ja leida kestlikum lahendus taimede kasvatamiseks. Samas ollakse ka Prantsusmaal seda meelt, et ühte ja ainust lahendust glüfosaadi asendamiseks siiski ei ole ning tuleb kombineerida mitmeid erinevaid meetodeid.
Euroopa Liidus on pelargoonhapet lubatud taimekaitsevahendi toimeainena kasutada juba kümme aastat. Prantsusmaal Jade toodetud 70% ulatuses pelargoonhapet sisaldav taimekaitsevahend „Beloukha“ sai loa 2014. aastal. Itaalias on sama tootja toodetud 70%-lise pelargoonhappe sisaldusega taimehooldusvahendeid turul neli. Euroopas on teisigi tootjaid, kes turustavad pelargoonhapet sisaldavaid taimekaitsevahendeid, kuid neis kõigis on pelargoonhappe sisaldus oluliselt madalam kui 70%. Ka Monsanto toodetud Roundup sisaldab pelargoonhapet, kuid üksnes 2%.
Mitmed taimekaitseeksperdid tunnistavad, et pelargoonhappe baasil toodetud taimekaitsevahendid ei ole nii efektiivsed kui glüfosaat, kuna need ei hävita umbrohtude juuri. Samas peetakse pelargoonhapet siiski looduslikuks alternatiiviks glüfosaadile. Samas on ka neid, kes leiavad, et pelargoonhape sobib kasutada ainult hobiaednikele.
Pelargoonhappe kasutamine toob taimekudedes kaasa pH muutuse, misjärel taime rohelised osad hävivad. Toime kiirus sõltub temperatuurist, kuid töödeldud taimed kahjustuvad 15–60 minuti jooksul ja ühe kuni kolme tunni jooksul pärast töötlemist taimed hävivad.
Pelargoonhape toimib hästi üheaastastel umbrohtudel, kuid mitmeaastaste umbrohtude puhul ta nii efektiivne ei ole. Pigem soovitataksegi pelargoonhapet kasutada kohtades, kus süsteemse herbitsiidi kasutamine on mõttetu, näiteks samblatõrjel kiviplaatide vahelt.
Niisiis jääb valikute sekka traditsiooniline energiakulukas künnipõhine mullaharimine, mille hektari maksumuseks hinnatakse 143–155 eurot sõltuvalt künni sügavusest. Samas üldhävitav herbitsiid maksab kolm-neli eurot liiter ja seda kulub hektarile neli liitrit.
Künnist loobumise peamine motiiv on olnud tööaja ja mootorikütuse kokkuhoid. Eestis on Kuusikul pikaajalises külvikorra katses võrreldud 20 aasta jooksul (1989–2010) nii künniga kui ka künnita mullaharimise mõju põllukultuuride saagile ja mulla elustikule.
Katsed näitasid, et:
- otsekülvil ja pindmisel mullaharimisel (minimeeritud mullaharimisel) oli mootorikütuse kulu tavakünnist 37,9–55,8% ja sügavkünnist 54,7–71% väiksem;
- künnist loobumine on kaasa toonud suurema taimekaitsevahendite kasutamise vajaduse;
- künnist loobumine on kaasa toonud väiksema masinapargi vajaduse.
Künnipõhisel mullaharimisel varjuküljed
Tuginedes uuringu „Erinevate mullaharimise ja külvitehnoloogiate mõju uuring tera- ja kaunviljade saagikusele viljavahelduslikus ja monokultuurses külvikorras“ lõpparuandele, saab öelda, et künnipõhise mullaharimisega saab alla suruda mõningaid taimehaiguseid ja umbrohtusid, kuid samal ajal võivad halveneda ka mulla hüdroloogilised ja füüsikalised omadused.
Mulla orgaanilise aine mineralisatsioon kiireneb ja seetõttu huumus väheneb. Kerge lõimisega huumusrikastel muldadel on see protsess olnud eriti intensiivne. Mullas halvenevad intensiivse harimisega ka seal elutsevate mitmete kasulike organismide elutingimused, näiteks väheneb kasulike putukate ja vihmausside arvukus.
Hea teada
Teadlaste uus avastus taimede kasvu pärssimiseks
Eelmise aasta veebruari alguses avaldati ajakirjas Nature Communication artikkel, millest selgub, et Tübingeni Ülikooli teadlased on avastanud suhkrumolekuli, mis pärsib taimede ja mikroorganismide kasvu ning on inimeste ja loomade rakkudele kahjutu. Seni on katseid läbi viidud kalade embrüotes.
Nii nagu glüfosaat, tekitab ka see suhkrumolekul muutusi nn šikimhappe ainevahetusahelas, pärssides erinevate taimede ja mikroorganismide kasvu. Suhkrumolekul blokeerib šikimhappe ainevahetusahelas peamise ensüümi, mis esineb ainult mikroorganismides ja taimedes. Sel põhjusel liigitavad teadlased aine inimestele ja loomadele ohutuks ja on seda tõendanud ka esialgsetes katsetes. Deoksü-suhkrust loodetakse glüfosaadi asendajat, kuid pikaajaliste katsete käigus tuleb veel uurida, kui efektiivne on see põllul, kuidas laguneb mullas ja kui ohutu on see kariloomadele.
Kindlasti on glüfosaat odavam kui mõni teine taimekaitsevahend, ja mis peamine – ta on kättesaadav. Kui arvestada elurikkuse tagamise ja mulla tervise säilitamisega, siis Eestis tehtud katsete tulemused näitavad, et kündmisega saab alla suruda mõningaid umbrohtusid, kuid mulla omadused halvenevad ja väheneb kasulike organismide arv mullas.
Kui ennustada, mis juhtub glüfosaadiga aasta pärast, siis on võimalik, et glüfosaat kiidetakse uuesti toimeainena heaks ja seda kasutatakse edasi. Võib ka juhtuda vastupidi, et selle kasutamine tuleb lõpetada ja minna üle künnipõhisele mullaharimisele. Lisaks on 70%-line pelargoonhape künnipõhise mullaharimise kõrval täiendav võimalus ja meil on rohkem teadmisi deoksü-suhkru efektiivsusest.
Loe veel Maaeluministeeriumist Evelin Hillepi ülevaadet elurikkuse strateegiaga kaasnevatest eesmärkidest ja kohustustest:
