• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Metsaomanike toetusi jagub seinast seina - Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe annab ülevaate erametsaomanike toetustest. Foto: Shutterstock

    Toetusi jagub seinast seina

    Eesti toiduga isevarustatus

    Kas suudame ise oma toidulaua katta?

    Seakasvataja Aare Kalson nendib, et kuigi maaeluministri juures toimunud ümarlaual soovitati sisendhindade tõusuga toimetulekuks efektiivsemalt toota, on tema arvutuste järgi praegu kõige efektiivsem seakasvatusega mitte tegeleda. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia /Scanpix

    Põllumehed peavad kohanema uue reaalsusega

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus valiti Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA asepresidendiks. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuarutelude kolm dilemmat.Foto: EPKK

    Sõda paneb mõtlema toidujulgeolekule

    2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia

    Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

    Erakorraline toetus piima- ja sealihasektorile. 12 miljonit lubatud, aga kättesaamisega läheb aega. Foto: Shutterstock

    Erakorralise toetusraha saab sügiseks kätte

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Kubota heinatehnika

Arnold Pastak, Olustvere hing

autor: KRISTINA TRAKS
veebruar 2021
Kategooria: Persoon, Põllumehe Teataja veebruar 2021
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak. Foto: Kristina Traks

Arnold Pastaku juhitavasse Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli tullakse õppima kogu Eestist. Seejuures on suurem osa õppureist täiskasvanud. Pastak on veendunud, et elukestev õpe on igati kasulik. Foto: Kristina Traks

130-aastase ajalooga Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli pikaaegse juhi Arnold Pastaku elutöö on põllumeeste kooli viimine sellisele tasemele, et isegi välismaalt tullakse seda uudistama.

Ja mitte ainult – lisaks koolielu korraldamisele on aastate jooksul korda ja kasutusse saanud üle 20 Olustvere mõisa hoone – üks kaunim kui teine!

Aasta oli 1976, kui Tartumaalt pärit Arnold Pastak Olustverre õppima tuli. Neli aastat möödus siin põllumajandust tudeerides ja koolibändis kitarri mängides. Edasi tuli EPA agronoomia teaduskond ja 1985. aastal kutsus Olustvere kool noore põllumajandus­spetsialisti enda juurde tööle.

Pastak oli alguses praktika­juhendaja, kuid juba neli aastat hiljem sai temast õppedirektor, mis sisult ongi koolijuhi amet.

Praegu meenutab ta 1990. aastaid kui ellujäämisõppust. Kõigest oli puudus, ajad olid segased. Paljud kutsekoolid kas liideti omavahel või pandi hoopis kinni. „Neil aegadel oli Eestis kokku 24 kooli, kus õpetati maaeluga seonduvaid erialasid. Täna on meil neid koole neli: Räpina aianduskool, Luua metsanduskool, Järvamaa kutsehariduskeskus ja meie,“ sõnab ta. „Lisaks kooli arendamisele saime enda kätte ka Olustvere mõisa õppetalu hooned. Neid oli vaja hakata korrastama ja leida neile kasutus. Väga paljud neist olid hästi nukras seisus.“

Salva traktor

„Supika“ maine püsis visalt

Olid ajad, kus kutsekoolide õpilastele anti selga ühtemoodi rõivad ja lõunaks pakuti tasuta suppi. Just viimase pärast kutsutigi kutsekoole „supikateks“. Kutsekasse õppima minek oli noorele viimane hädavariant, sest ainukeseks „õigeks“ hariduseks peeti kõrgharidust. Mis siis, et inimene võis olla sündinud pagar või hingelt läbi-lõhki põllumees. Olustvere põllutöökool oli küll tehnikum ja nn „supikate“ hulka ei kuulunud, kuid kehvast mainest oli vaja ikkagi lahti saada. See on Pastaku sõnul kõikidel kutsekoolidel võtnud vaat et aastakümneid ja endiselt kohtab mõnikord üleolevat arvamust kutsekoolide suhtes. Kuigi viimasel ajal aina harvem.

Sellele aitab kaasa üks üha kõvemini kanda kinnitav trend. Tavaliselt ei tulda kutsekooli enam õppima peale üheksandat klassi, vaid täiskasvanuna või lausa elu teises pooles. Sageli on sellisel õpilasel taskus magistrikraad ja ette näidata lennukas karjäär, kuid ta tunneb, et tahaks õppida midagi praktilist, või on elu viinud ta punkti, kus tekkinud soov teha midagi senisest erinevalt.

„Meil on siin IT-mehi, kes õpivad lambakasvatust. Nad on kolinud maale, tahaks pidada lambaid, aga oskusi pole,“ räägib Pastak.

„Samuti on meie õpilaste hulgas mitmeid näitlejaid, lauljaid, ajakirjanikke. Ja miks ei võikski fotograaf õppida jookide valmistamise tehnoloogiat, kui see teda huvitab?!“

Kutsekool = täiskasvanute kool

Täiskasvanud moodustavadki kutsekoolides enamiku õppijaskonnast. Olustveres on suhe nii, et 200 noort on tulnud õppima pärast põhikooli ja umbes 500 õppijat on täiskasvanud. „Suured tööandjad ütlevad, et andku kutsekoolid neile liinitöölisi ja on lausa etteheiteid, et mispärast me täiskasvanud inimesi siin õpetame. Ma arvan, et see on liiga piiratud lähenemine. Elukestev õpe on päriselt ka kasulik ja miks mitte anda inimestele võimalus areneda – saada meie juurest mingi praktiline lisaoskus või oskus, mis on mentaalselt väga vajalik,“ leiab Pastak.
Kui aga tulla tagasi põllumajanduse juurde, siis seda tullakse Olustverre õppima üle Eesti. Konkurssi küll just pole, aga kohad saavad täis. Kõige tihedam rebimine käib kohtade pärast mesindusõppesse ja see on nii olnud juba mitu aastat.

Põllumehe kuvand paraneb

Milline on praegu põllumehe­ameti kuvand? „Kindlasti parem kui 2000. aastate alguses. Siis oli küll täielik madalseis. Meil oli aasta, kus lõpetas vaid kolm põllumeest ja viis kodumajanduse tüdrukut. Popp oli õppida raamatupidajaks või sekretäriks, mitte aga põllumeheks,“ räägib Pastak.

„Viimase kümne aasta jooksul on põllumeeste kutseeksamid olnud seotud toetustega ja eks on olnud ka neid, kes tulevadki toetuse pärast õppima. Kuid mul on rõõm, et leidub aina enam neid inimesi, kes päriselt tahavadki hakata maal midagi tegema. Maal on lisaks traditsioonilisele vilja- ja karjakasvatusele palju muid võimalusi ja just noorema põlvkonna maainimesed on nutikad neid leidma.“

Unistus taluidüllist ei täitunud

Eks pika koolidirektoriks olemise aja jooksul on Pastak näinud ka möödalaskmisi Eesti maaelu korraldamisel ja suunamisel. Üks selline on kindlasti ilus unistus Eesti taludest, kus kasvatatakse endale vajaminevat toitu ja majandatakse kenasti ära. Nii kujutati maaelu ette 1990. aastate alguses ja eks selle ideega õpetati neil aastatel mitmetes kutsekoolides kodumajandust ehk teisisõnu taluperenaisi.

„Paljud hakkasidki tollal talu pidama, aga viis aastat hiljem said aru, et nende elu hakkabki alati olema selline – sa rabad ilma puhkuse ja palgata ning õnn ei tule,“ räägib Pastak. Kodumajanduse eriala oligi alguses populaarne, aga juba varsti selgus, et sel alal puudub väljund – ei läinud need tüdrukud talu pidama ja omandatud haridusega polnud kuskile tööle ka minna. Kodumajanduse erialast kasvas välja hoopis koka eriala ja kokkasid õpetatakse Olustveres siiani.

Elu käis müüri taga

Arnold Pastak teeb ajakirjanikule kooli valdustes tiiru. Olustvere mõisakompleksi kuulub 27 hoonet ja enamik neist on väga ilusasti renoveeritud ning kasutuses. Kuna koolis õpetatakse muu hulgas ka rahvusliku käsitöö erialasid, kuluvad hooned marjaks ära käsitöö või maamajandusega tegelemiseks. Siin on klaasipuhumistöökoda, keraamikakoda, mesinike meemaja, leivakoda, tallid, laudad.

Arnold Pastak meekoja ees. See mõisahoone on üks paljudest, mis tema eestvedamisel korda sai. Foto: Kristina Traks

„Olustvere mõisa süda on säilinud peaaegu sellisena nagu ta omal ajal oli, vaid koolimaja on ehitatud vanasse köögiviljaaeda mõisaaegsete kasvuhoonete asemele,“ selgitab Pastak. Õigupoolest kandus elu mõisamüüride vahelt välja alles alates 1963. aastast, kui Olustverre hakati ehitama kortermaju. Seni käis kogu elu vaid mõisakompleksis ja praeguste majade asemel laiusid põllud.

Eelkõige on Olustvere kool tuntud põllumajanduskoolina, kuid siin õpetatakse ka majutuse, toitlustuse, turismi, toiduainete töötlemise, sekretäritöö, raamatupidamise ja rahvusliku käsitöö erialasid. Õppida saab nii põhikooli kui ka keskkooli baasil, samuti töötamise kõrvalt. Nagu kutsekoolides ikka, on õpe väga praktiline ja see paistab ka välja. Masinapark on koolil tänapäevane ja iga mõne aasta tagant uuendatakse masinaparki, sest ajaga peab ju kaasas käima ja antiikse traktori peal ei saa õpetada tulevasi spetsialiste, kes peavad hakkama tööle uusimate põllutööriistadega.

40 põllumeest aastas

Arnold Pastaku sõnul on viimastel aastatel põllumajanduse erialal olnud 40 lõpetaja ringis. Kas seda on palju või vähe? „Parasjagu! Töökohti on praegu piisavalt pakkuda ja kes vähegi tahab tööd teha, sellel ei ole probleemi töökoha leidmisega. Enamasti minnaksegi tööle mõnda suurde põllumajandusettevõttesse. Samas umbes kolmandikul meie lõpetajatest on otsene seos põllumajandusega, näiteks peavad nende vanemad põllumajandusettevõtet või oodatakse neilt ettevõtte ülevõtmist. Käes on aeg, kus 30 aastat tagasi talupidamist alustanud põllumehed annavad oma elutööd lastele üle,“ räägib Pastak.

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktor Arnold Pastak. Foto: Kristina Traks

Tema sõnul on maaelu arengus selgelt näha trend, kuidas tekib aina uusi ja huvitavaid ettevõtteid. „Näiteks koduköökide areng – kümme aastat tagasi selliseid asju praktiliselt ei eksisteerinud, aga nüüd tehakse koduköökides kõikvõimalikke tooteid ning müüakse neid kaubanduskeskustele ja suurtele poodidele,“ selgitab Pastak, kelle hinnangul peegeldub see trend ka suures huvis Olustvere toiduainetehnoloogia erialade vastu.

Arnold Pastak on Olustvere põllutöökooli vedanud üle 30 aasta. Muidugi ei saa jätta küsimata, kas pole tehtud magusaid pakkumisi jätta Olustvere ja tulla karjääri tegema poliitikasse või ametkondadesse? „Mulle on pakutud küll Tallinna mõnda nõuniku kohta, aga ma ei ole tahtnud siit ära minna. Täna valmistan pigem ette väljumist oma elutööst ja ei kisu kohe üldse poliitikasse. Ma ei taha olla osaline positsioonisõjas, mulle piisab täiesti kohalikus volikogus toimetamisest. Poliitika nõuab väga kõvasid närve ja sellega tegelemine peabki olema sinu eesmärk. Minu eesmärk on olnud olla koolijuht ja paratamatult ka kogukonna liider. Ja sellest piisab täiesti,“ sõnab Arnold Pastak.

Kommentaar – Lembit Paal: Arnold Pastak on Olustvere kooli väga hästi arendanud

Arnold Pastaku kursusekaaslane EPA päevilt, põllumajandusfirma Pajusi ABF juht Lembit Paal ütleb, et see, kui head haridust antakse tänapäeval Olustvere põllutöökoolis, kui ühtne on kooli vaimsus ning kui hästi on korrastatud Olustvere mõisasüda, on suuresti just Arnold Pastaku töö. „Tagasihoidlikkus on Arno teine nimi, aga nii see kõik tegelikult on,“ ütleb Paal.

Neid mehi seob lisaks pikale sõprusele ka suur armastus vanavara ja vanade hoonete vastu. „Meil on jah mõlemal üks ja seesama meditsiiniline probleem,“ muigab Paal, kes on kümmekond aastat tegelenud Pajusi mõisa taastamisega.

Tihti käivad koolivennad üksteisel külas just ehitusalast šnitti võtmas ja mõtteid vahetamas. „Olustvere mõis on kogu Baltikumis üks täiuslikumalt säilinud mõisakomplekse ja on suur rõõm, et ta praegusel kujul taastatud sai. Loomulikult on selle kõige initsiaator ja eestvedaja Arnold,“ kiidab Lembit Paal.

Olustvere põllutöökoolist rääkides sõnab Paal, et see on tõeliselt väärika ajalooga ja latti hoitakse seal kõrgel. „Ma pole kohanud ühtegi selle kooli lõpetajat, kes oleks häbenenud Olustveres õppimist. Vastupidi, selle üle ollakse uhked ning kooli läbimine on nagu kaubamärk. Koolil on tugev vilistlasliikumine ja hea maine. Ta on ka suurepärane põllumajanduse ja maaelu mainekujundaja, näiteks erinevate ettevõtmiste kaudu. Olgu selleks siis kooliõpilaste põllud teede ääres, künnivõistlused või muud üritused. Õppesuunad on koolil hästi valitud ja seal õpetatakse selliseid erialasid, mis inimesi kõnetavad. Arno on seda kooli hästi arendanud. Ja temast peetakse väga lugu – seda näitab ka asjaolu, et hiljutisel 60. juubelil jätkus õnnitlejaid mitmesse päeva,“ lisab Paal.

Mullu pälvis Arnold Pastak Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt aumärgi EestiMAA Heaks. Foto: Tarmo Pihelgas
Mullu pälvis Arnold Pastak Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt aumärgi EestiMAA Heaks. Foto: Tarmo Pihelgas

Sildid: hariduskutseharidusolustverepõllumajandusharidus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põllumajanduse rohepööret odava piimaga ei saavuta

Järgmine artikkel

Kuidas teha tulevikus tõhusat taimekaitset?

Seotud artiklid

2021. aasta parima piimakarjakasvataja aunimetuse pälvinud Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil Kõpu PM OÜ-s. Foto: Kenno Soo / Ekspress Meedia
Persoon

Tõnu Vreimann majandab teaduse ja talupojamõistuse abil

aprill 2022
Kalle Põld rõõmustab, et metsa- ja põllumeeste ühistegevuse edendamine on vilja kandnud. Foto: Julia-Maria Linna
Persoon

Kalle Põld, eestvedamise meister

märts 2022
Meelis Annus. Foto: erakogu
Persoon

Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu valis sihtasutuse uueks juhiks Meelis Annuse

jaanuar 2022
Andres Vaan oma hoolealustega. Foto: Scanpix/Sven Arbet
Persoon

Aasta põllumees Andres Vaan panustab tõuaretusele

detsember 2021
Järgmine artikkel
Glüfosaati võib EL-is kasutada kuni 15. detsembrini 2022. Mis saab edasi, on lahtine, sest alternatiivset ja sama efektiivset taimekaitsevahendit praeguse seisuga pole. Foto: Pixabay

Kuidas teha tulevikus tõhusat taimekaitset?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja aprill 2022

Sisuturundus

Maaelu arengukava. Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus. Foto: Shutterstock

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus

aprill 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

aprill 2022
Solarstone

Eesti ettevõte Solarstone paneb viilhallid ja varjualused elektrit tootma

aprill 2022
Integreeritud taimekaitse. Foto: Shutterstock

Integreeritud taimekaitse – oluline tööriist keskkonna ja elurikkuse hoidmisel

märts 2022
Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

Henola – esmaklassiline tööstuslik kanep!

märts 2022

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika toetus toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.