Tänavu varakevadel said viie maakonna põllumehed keskkonnaametilt loa hanede heidutusjahiks, kuid 9. aprillil 2021 peatas Tallinna halduskohus keskkonnaameti vastava korralduse.
Kevadise lindude rände ajal haneliste poolt põldudele tekitatud kahju on põllumeeste väitel iga aastaga järjest suurem ja toimivate heidutusvõtete leidmine üha keerulisem. Tänavu oli osades piirkondades antud luba kasutada ka heidutusjahti.
OÜ Rabaveere Farm põllud asuvad põhjaranniku lähedal ja on igal aastal haneliste tugeva surve all. Ettevõtte juhatuse liige Olav Kreen ütleb, et on suuremate kahjude vältimiseks üle kümne aasta panustanud heidutusele. Ta leiab, et taoline tegutsemine on õigem nii enda kui ka maksumaksja rahakoti seisukohalt. Kõikidele põldudele samaaegselt heidutust siiski tegema ei jõua ja kahjudega tuleb leppida. Ta möönab, et registreeritud rahalised kahjud on jäänud kompenseeritavate summade piiresse, kuid heidutusele tehtud kulud on aastas orienteeruvalt 10 000 eurot. „Selle sisse ei arvesta ma märjal ja porisel ajal pideva sõitmisega rikutud teede remontimise kulu,“ lisab Kreen.
Ka sisemaal, kus asuvad Haage Agro põllud, on olukord hullemaks läinud. „Kevadine haneliste ränne meie põldudel ning nende tekitatud kahju on kümne eelneva aasta jooksul järsult võimendunud,“ kinnitab ettevõtte juht Andres Härm. Varem tema väitel haneliste kahjustusi sisemaal ei esinenud.
„Aastate jooksul oleme kogenud hanede rüüstatud põldudel teraviljasaagi kadu 2–3 t/ha kohta,“ selgitab Härm. Lisaks kaasneb tema väitel põldude umbrohtumine, mis alandab saagi kvaliteeti ja aitab kaasa teravilja koristuskulude suurenemisele.
Heidutusjaht sai loa viies maakonnas
Kaks aastat on kevadeti Eesti mõnedel põldudel uuringu raames katseliselt tehtud haneliste heidutusjahti. Uuringuga tehti kindlaks, et haned viibivad kevadrände ajal mandri-Eestis põhiliselt neljas piirkonnas: Ida- ja Kesk-Harjumaal, Lääne-ja Ida-Virumaa põhjaosas, Lääne-Eesti rannikupiirkonnas ning Tartu ja Võrtsjärve ümbruses.
Uuringu teinud OÜ Rewild ütleb järeldustes, et heidutusjahil võrreldes mitteletaalsete heidutusvahenditega kuigivõrd suuremat mõju haneliste tekitatavate kahjude ennetamisele ei ole. Seevastu põllumehed, kelle põldudel heidutusjahi uuringuid tehti, on tulemuste suhtes risti vastupidisele arvamusele jõudnud. Nende hinnangul on heidutusjaht pea ainus efektiivne vahend, millega tasub edasi minna.
Keskkonnaamet lubab tänavu kevadel heidutusjahti piirkondades, mis uuringu järgi on kõige suurema haneliste arvukusega. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko kinnitab, et sel aastal lubatakse heidutusjahti Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgeva ja Tartu maakonnas.
Nimetatud viies maakonnas on keskkonnaamet andnud erandkorras loa haneliste küttimiseks väljaspool jahiaega, kuna varasemad aastad on näidanud, et nendes maakondades on haneliste tekitatud kahjud kõige suuremad.
Rakko kinnitusel võivad heidutusjahiks lubatud piirkonnad tulevikus ka muutuda. Lähtutakse kahjustuste dünaamikast: kui kahjustused kuskil suurenevad, saab kaaluda ka seal heidutusjahi lubamist. Maakondades on võimalik jahti lubada ka vaid osaliselt, sõltuvalt kahjustuste paiknemisest. Samas, kui kahjustused kusagil vähenevad, siis kaalutakse seal heidutusjahi edasist mittelubamist. Kindlasti ei lubata heidutusjahti ka tulevikus väike-laukhane peatuskohtades (Käina laht Hiiumaal) ja kaitsealadel.
Heidutusjahti võib pidada kindlate reeglite järgi
Ka tänavu lubatud heidutusjahil on kindlad reeglid. „Jaht on lubatud viies maakonnas ja vaid külvatud kultuuriga põldudel 26. märtsist kuni 30. aprillini. Söötis maadel, rohumaadel ja kaitsealadele jäävatel põldudel heidutusjahti ei lubata,“ tutvustab Rakko reegleid. Ühelt põllult lubatakse korraga küttida kuni kaks isendit ja ööpäevas kuni neli isendit. Kokku on Eestis lubatud küttida 1000 hanelist (650 suur-laukhane ja 350 valgepõsk-lagle). Kõikidest kütitud lindudest tuleb teada anda keskkonnaametile ja suur-laukhanedest saata foto haned@keskkonnaamet.ee.
Keskkonnaameti hinnangul peavad põllumehed teistes maakondades hakkama saama mitteletaalsete heidutusvahenditega. „Endiselt on lubatud ja väga tungivalt soovitatud erinevad mitteletaalsed heidutusmeetodid,“ ütleb keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. Tema väitel on hästi toimivateks heidutusvahenditeks akustilised peletid: helisignaale, lindude hädakisa, röövlinnuhääli, tugevat pauku jms tegevad elektroonilised vahendid, pürotehnilised meetodid, gaasi abil töötavad seadmed.
Abi on ka visuaalsetest peletitest: erinevad tuulelohed, pöörlevad rattad-purjed, lipud, lihtsamad plagud, automaatselt täispuhutavad inimkujud jms. „Erinevad meetodid toimivad hästi koosmõjus ja kui hirmutite asukohta ja toimimise rütmi aeg-ajalt vahetatakse,“ soovitab Talvi.
Suuremate ja viljakate põldude puhul on paari intensiivse rändenädala vältel tema ütlusel kindlasti kuluefektiivne lihtsa karjapoisi kasutamine. „Traditsioonilised, mitteletaalsed meetodid on järjekindla ja läbimõeldud kasutamise korral väga efektiivsed ning nende soetamist hüvitab riik 50% ulatuses,“ ütleb Talvi.
Põllumees kahtleb mitteletaalses heidutuses
Mitteletaalseid heidutusvahendeid praktikas katsetavad põllumehed Talvi optimismi nende vahendite mõjususe kohta ei jaga. „Kasutame eelkõige inimeste tehtavat heidutamist koos stardipüstoli paugutamisega. Selles osas on küll märgata hanelistel immuunsuse saavutamist,“ nendib Olav Kreen. Tiheasustuse aladest kaugemale on Kreen paigaldanud ka automaatseid pauguteid. Nendega on saavutatud piisav tulemus, tehes iga 20 minuti tagant kolme-nelja lasulisi seeriaid.
„Mõju ulatus toru suunas on kuni 300 meetrit, ebameeldiv mõju inimestele ulatub paraku hoopis kaugemale,“ peab Kreen jälle nentima.
Viimastel aastatel on Kreen kasutusele võtnud ka raketid, mis aitavad oluliselt kiirendada heidutuse tegemist, kuna inimesed ei pea kõiki põlde läbi jooksma. Paraku on raketid üsna kulukas vahend.
Kreeni kinnitusel on üllatavalt mõjus vahend olnud mullu katseliselt käivitunud letaalne heidutus. Jahimehi on küll selle töö jaoks raske leida, kuna neil puudub motivatsioon, kuid letaalsel heidutusel oli Kreeni sõnul mitmeid eeliseid.
Tema sõnul muutusid linnud pelglikumaks ja vältisid konkreetset põllumassiivi mitu päeva. Lisaks oli jahimeeste näol põllul lisajõud ja hanelistele arusaadav mõjukas suhtlemine andis kiirel hooajal mitu inimtööpäeva lisaks.
Põllumehe arvates on letaalne heidutus kõige mõjusam
Haage Agro on Andres Härmi väitel kasutanud heidutuseks käte plaksutamist, stardipüstolit, laserit, pürotehnilisi rakette. Viimasel kahel aastal on aga uuringu raames olnud võimalik kasutada letaalset heidutust.
„Kogemustele tuginedes saame väita, et letaalne heidutus on kõige mõjusam,“ kinnitab Härm. Ta selgitab, et põllumassiivid, kus oli võimalik teha letaalset heidutust, on hanedele oluliselt vähem ligitõmbavad. „Väga oluline on, et heidutust tehtaks kogu riigi territooriumil, kus viljeletakse põllukultuure. See tekitab hanedele ohutunde, mis aitab vältida põllukultuuride kahjustumist,“ lisab ta. „Absoluutne eitamine letaalsele heidutusele viib selleni, et põllukultuuride viljelemine muutub mõttetuks,“ leiab Härm ja ütleb, et soovib riigilt järjekindlat lahendust, kus on tagatud vastavalt vajadusele letaalne heidutus, mida teha ilma ülisuure bürokraatiata.
Arvamus: heidutusjaht puhus haneliste ohjamise ja kaitsmise konflikti teravaks
Olav Kreen, Rabaveere Farm OÜ juhatuse liige
Esmajärjekorras ootan mõistmist, et tegu ei ole pahade põllumeeste välja mõeldud teemaga, et ohjeldamatult süütuid linde tappa. Praegu on probleemiga tegelemine delegeeritud isikutele, kes peavad enda pühaks kohuseks iga hinna eest linde säästa ja valmisolekut lahendusi otsida ei ole siiani näha. Võib-olla hakkaks asi liikuma, kui vastutavad ametnikud ja neid nõustavad ornitoloogid panna isiklikest rahadest lindude tekitatavaid kahjusid kinni maksma?
Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmi juht
Keskkonnaamet on avalikult ja ausalt tunnistanud, et kuigi uuringud hanede kevadise heidutusjahi suurt mõju ei kinnita, võimaldatakse hanede kevadjahti seetõttu, et põllumehed seda väga soovivad. Põllumeeste esindusorganisatsioonide surve poliitikutele ja ametnikele on olnud väga tugev ning see tipneb sisuliselt hanetapuga, mis põllukahjustusi ei vähenda, ent paneb löögi alla nii ohustatud kui ka tavalised põllulinnud.
Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist
Kõik, ka väga vastandlike huvidega osapooled, peavad püüdma mõista, et haneliste ohjamise ja kaitse tegevuskava suurte eesmärkide (Eestis pesitsevate hanepopulatsioonide hea seisundi säilimine ning põllumajandusele tehtud kahjude stabiliseerimine ja pikemaajaline vähendamine) saavutamine on võimalik vaid kõikide huvigruppide teadliku ja teadmistepõhise tegevuse, tasakaaluka ja teisi arvestava koostöö ning laiema vaate säilitamisel. Kui laev on ühele küljele kreenis, siis ta kaugele ei purjeta.
Haneliste tekitatud kahjude hüvitamist muudetakse
Põllumeeste hinnangul on praegune haneliste tekitatud kahjude hüvitamise süsteem ebapiisav, mis tegelikke kulusid ja kahjusid ei kata. Keskkonnaameti kinnitusel tegeletakse muudatustega.
„Kahjude hüvitamise senine süsteem on olnud olematu, sümboolne,“ ütleb Haage Agro juht Andres Härm. Tema ettepanekul oleks hüvitamisel õige taandada kahju kaotatud saagi hinna turuväärtusele hektari kohta ja see õiglaselt kompenseerida.
Muudatused on tulemas, aga millised, pole praegu teada
Eelmisel kevadel hanede heidutusjahi uuringu teinud OÜ Rewild soovitas samuti hanekahjude ja -heidutuse korra üle vaadata. Rewild soovitas kolme tsoneeringut erinevate hüvitismääradega – kõrgeim hüvitismäär aladel, kus heidutusjaht on keelatud, keskmine määr piirkondades, kus on heidutusjahile osalised piirangud ja madalaim hüvitis piirkondades, kus heidutusjaht on lubatud.
Ennetusmeetmete hüvitamise muudatus on tulemas ja pole välistatud, et arutatakse edasi ka kahjude hüvitamise ideid. Kahjude ennetamise kulude hüvitamise tsoneerimist vastavalt haneliste arvukusele piirkonnas keskkonnaamet ei poolda. Ameti looduskaitsespetsialist Tõnu Talvi ütleb, et Eestitaolisel väikesel maal ja kiiresti muutuvate olude (rändemuster, kevade fenoloogia) puhul ei ole mõistlik ja kuluefektiivne diferentseerida loomakahjude ennetusmeetmete hüvitamist piirkonniti. Praegune kord lubab rändlindude kahjude ennetamiseks soetatavate vahendite hüvitamist 50% ulatuses ja ühele taotlejale aastas kuni 3200 euro ulatuses. Seda summat on plaanis tõsta.
Talvi kinnitusel on ministeeriumite vahel menetluses looduskaitseseaduse muudatus, kus ennetusvahendite soetamist hüvitav summa kolmekordistub. Samas ei saa selle rahaga endiselt katta tööjõule tehtud kulutusi, kuna need on Talvi hinnangul raskesti hinnatavad ja kontrollitavad.
Loomisel on eri osapooltest koosnev hanekonsortsium
Päevakorrast ei ole maha võetud ka Rewildi pakutud tsoneerimist hanekahjude hüvitiste määramisel. Talvi sõnul on arutatud võimalust rakendada letaalset ja mitteletaalset heidutust kasutavatel kahju saanud põllumaadel erinevaid hüvitusmäärasid. Otsust tehtud ei ole.
Äsja vastuvõetud haneliste kaitse ja ohjamise tegevuskava raames luuakse osapooli ühendav hanekonsortsium ja Talvi sõnul on võimalik, et seal käsitletakse teemat edasi.
