• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

    PRIA logo

    PRIAst saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

    Lihafoorumil 2023 „Päris Eesti liha“ soovitakse tekitada suuremat sidusust lihasektori tarneahela erinevate osapoolte vahel. Foto: Pixabay

    Mure: kas päris Eesti liha jääb meie toidulauale?

    Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima. Foto: Shutterstock

    Anu Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

    PRIA logo

    PRIAst saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

    Lihafoorumil 2023 „Päris Eesti liha“ soovitakse tekitada suuremat sidusust lihasektori tarneahela erinevate osapoolte vahel. Foto: Pixabay

    Mure: kas päris Eesti liha jääb meie toidulauale?

    Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima. Foto: Shutterstock

    Anu Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Nokk kinni, saba lahti

autor: TANEL RAIG
aprill 2021
Kategooria: Teraviljakasvatus, Põllumehe Teataja aprill 2021
Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock

Kui varem olid laglede peamised peatusalad Lääne-Eestis, siis viimasel kümnendil (alates 2011) on olulised laglede toitumisalad kujunenud Põhja-Eesti ranniku piirkonda ja järjest sagedamini ka sisemaale. Foto: Shutterstock

Tänavu varakevadel said viie maakonna põllumehed keskkonnaametilt loa hanede heidutusjahiks, kuid 9. aprillil 2021 peatas Tallinna halduskohus keskkonnaameti vastava korralduse.

Kevadise lindude rände ajal haneliste poolt põldudele tekitatud kahju on põllumeeste väitel iga aastaga järjest suurem ja toimivate heidutusvõtete leidmine üha keerulisem. Tänavu oli osades piirkondades antud luba kasutada ka heidutusjahti.

OÜ Rabaveere Farm põllud asuvad põhjaranniku lähedal ja on igal aastal haneliste tugeva surve all. Ettevõtte juhatuse liige Olav Kreen ütleb, et on suuremate kahjude vältimiseks üle kümne aasta panustanud heidutusele. Ta leiab, et taoline tegutsemine on õigem nii enda kui ka maksumaksja rahakoti seisukohalt. Kõikidele põldudele samaaegselt heidutust siiski tegema ei jõua ja kahjudega tuleb leppida. Ta möönab, et registreeritud rahalised kahjud on jäänud kompenseeritavate summade piiresse, kuid heidutusele tehtud kulud on aastas orienteeruvalt 10 000 eurot. „Selle sisse ei arvesta ma märjal ja porisel ajal pideva sõitmisega rikutud teede remontimise kulu,“ lisab Kreen.

Ka sisemaal, kus asuvad Haage Agro põllud, on olukord hullemaks läinud. „Kevadine haneliste ränne meie põldudel ning nende tekitatud kahju on kümne eelneva aasta jooksul järsult võimendunud,“ kinnitab ettevõtte juht Andres Härm. Varem tema väitel haneliste kahjustusi sisemaal ei esinenud.

„Aastate jooksul oleme kogenud hanede rüüstatud põldudel teraviljasaagi kadu 2–3 t/ha kohta,“ selgitab Härm. Lisaks kaasneb tema väitel põldude umbrohtumine, mis alandab saagi kvaliteeti ja aitab kaasa teravilja koristuskulude suurenemisele.

Heidutusjaht sai loa viies maakonnas

Kaks aastat on kevadeti Eesti mõnedel põldudel uuringu raames katseliselt tehtud haneliste heidutusjahti. Uuringuga tehti kindlaks, et haned viibivad kevadrände ajal mandri-Eestis põhiliselt neljas piirkonnas: Ida- ja Kesk-Harjumaal, Lääne-ja Ida-Virumaa põhjaosas, Lääne-Eesti rannikupiirkonnas ning Tartu ja Võrtsjärve ümbruses.

Uuringu teinud OÜ Rewild ütleb järeldustes, et heidutusjahil võrreldes mitteletaalsete heidutusvahenditega kuigivõrd suuremat mõju haneliste tekitatavate kahjude ennetamisele ei ole. Seevastu põllumehed, kelle põldudel heidutusjahi uuringuid tehti, on tulemuste suhtes risti vastupidisele arvamusele jõudnud. Nende hinnangul on heidutusjaht pea ainus efektiivne vahend, millega tasub edasi minna.

Keskkonnaamet lubab tänavu kevadel heidutusjahti piirkondades, mis uuringu järgi on kõige suurema haneliste arvukusega. Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko kinnitab, et sel aastal lubatakse heidutusjahti Harju, Lääne-Viru, Ida-Viru, Jõgeva ja Tartu maakonnas.

Nimetatud viies maakonnas on keskkonnaamet andnud erandkorras loa haneliste küttimiseks väljaspool jahiaega, kuna varasemad aastad on näidanud, et nendes maakondades on haneliste tekitatud kahjud kõige suuremad.

Rakko kinnitusel võivad heidutusjahiks lubatud piirkonnad tulevikus ka muutuda. Lähtutakse kahjustuste dünaamikast: kui kahjustused kuskil suurenevad, saab kaaluda ka seal heidutusjahi lubamist. Maakondades on võimalik jahti lubada ka vaid osaliselt, sõltuvalt kahjustuste paiknemisest. Samas, kui kahjustused kusagil vähenevad, siis kaalutakse seal heidutusjahi edasist mittelubamist. Kindlasti ei lubata heidutusjahti ka tulevikus väike-laukhane peatuskohtades (Käina laht Hiiumaal) ja kaitsealadel.

Heidutusjahti võib pidada kindlate reeglite järgi

Ka tänavu lubatud heidutusjahil on kindlad reeglid. „Jaht on lubatud viies maakonnas ja vaid külvatud kultuuriga põldudel 26. märtsist kuni 30. aprillini. Söötis maadel, rohumaadel ja kaitsealadele jäävatel põldudel heidutusjahti ei lubata,“ tutvustab Rakko reegleid. Ühelt põllult lubatakse korraga küttida kuni kaks isendit ja ööpäevas kuni neli isendit. Kokku on Eestis lubatud küttida 1000 hanelist (650 suur-laukhane ja 350 valgepõsk-lagle). Kõikidest kütitud lindudest tuleb teada anda keskkonnaametile ja suur-laukhanedest saata foto haned@keskkonnaamet.ee.

Keskkonnaameti hinnangul peavad põllumehed teistes maakondades hakkama saama mitteletaalsete heidutusvahenditega. „Endiselt on lubatud ja väga tungivalt soovitatud erinevad mitteletaalsed heidutusmeetodid,“ ütleb keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi. Tema väitel on hästi toimivateks heidutusvahenditeks akustilised peletid: helisignaale, lindude hädakisa, röövlinnuhääli, tugevat pauku jms tegevad elektroonilised vahendid, pürotehnilised meetodid, gaasi abil töötavad seadmed.

Abi on ka visuaalsetest peletitest: erinevad tuulelohed, pöörlevad rattad-purjed, lipud, lihtsamad plagud, automaatselt täispuhutavad inimkujud jms. „Erinevad meetodid toimivad hästi koosmõjus ja kui hirmutite asukohta ja toimimise rütmi aeg-ajalt vahetatakse,“ soovitab Talvi.

Suuremate ja viljakate põldude puhul on paari intensiivse rändenädala vältel tema ütlusel kindlasti kuluefektiivne lihtsa karjapoisi kasutamine. „Traditsioonilised, mitteletaalsed meetodid on järjekindla ja läbimõeldud kasutamise korral väga efektiivsed ning nende soetamist hüvitab riik 50% ulatuses,“ ütleb Talvi.

Põllumees kahtleb mitteletaalses heidutuses

Mitteletaalseid heidutusvahendeid praktikas katsetavad põllumehed Talvi optimismi nende vahendite mõjususe kohta ei jaga. „Kasutame eelkõige inimeste tehtavat heidutamist koos stardipüstoli paugutamisega. Selles osas on küll märgata hanelistel immuunsuse saavutamist,“ nendib Olav Kreen. Tiheasustuse aladest kaugemale on Kreen paigaldanud ka automaatseid pauguteid. Nendega on saavutatud piisav tulemus, tehes iga 20 minuti tagant kolme-nelja lasulisi seeriaid.

„Mõju ulatus toru suunas on kuni 300 meetrit, ebameeldiv mõju inimestele ulatub paraku hoopis kaugemale,“ peab Kreen jälle nentima.

Viimastel aastatel on Kreen kasutusele võtnud ka raketid, mis aitavad oluliselt kiirendada heidutuse tegemist, kuna inimesed ei pea kõiki põlde läbi jooksma. Paraku on raketid üsna kulukas vahend.

Kreeni kinnitusel on üllatavalt mõjus vahend olnud mullu katseliselt käivitunud letaalne heidutus. Jahimehi on küll selle töö jaoks raske leida, kuna neil puudub motivatsioon, kuid letaalsel heidutusel oli Kreeni sõnul mitmeid eeliseid.

Tema sõnul muutusid linnud pelglikumaks ja vältisid konkreetset põllumassiivi mitu päeva. Lisaks oli jahimeeste näol põllul lisajõud ja hanelistele arusaadav mõjukas suhtlemine andis kiirel hooajal mitu inimtööpäeva lisaks.

Põllumehe arvates on letaalne heidutus kõige mõjusam

Haage Agro on Andres Härmi väitel kasutanud heidutuseks käte plaksutamist, stardipüstolit, laserit, pürotehnilisi rakette. Viimasel kahel aastal on aga uuringu raames olnud võimalik kasutada letaalset heidutust.

„Kogemustele tuginedes saame väita, et letaalne heidutus on kõige mõjusam,“ kinnitab Härm. Ta selgitab, et põllumassiivid, kus oli võimalik teha letaalset heidutust, on hanedele oluliselt vähem ligitõmbavad. „Väga oluline on, et heidutust tehtaks kogu riigi territooriumil, kus viljeletakse põllukultuure. See tekitab hanedele ohutunde, mis aitab vältida põllukultuuride kahjustumist,“ lisab ta. „Absoluutne eitamine letaalsele heidutusele viib selleni, et põllukultuuride viljelemine muutub mõttetuks,“ leiab Härm ja ütleb, et soovib riigilt järjekindlat lahendust, kus on tagatud vastavalt vajadusele letaalne heidutus, mida teha ilma ülisuure bürokraatiata.

Arvamus: heidutusjaht puhus haneliste ohjamise ja kaitsmise konflikti teravaks

Olav Kreen, Rabaveere Farm OÜ juhatuse liige

Esmajärjekorras ootan mõistmist, et tegu ei ole pahade põllumeeste välja mõeldud teemaga, et ohjeldamatult süütuid linde tappa. Praegu on probleemiga tegelemine delegeeritud isikutele, kes peavad enda pühaks kohuseks iga hinna eest linde säästa ja valmisolekut lahendusi otsida ei ole siiani näha. Võib-olla hakkaks asi liikuma, kui vastutavad ametnikud ja neid nõustavad ornitoloogid panna isiklikest rahadest lindude tekitatavaid kahjusid kinni maksma?

Veljo Volke, Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmi juht

Keskkonnaamet on avalikult ja ausalt tunnistanud, et kuigi uuringud hanede kevadise heidutusjahi suurt mõju ei kinnita, võimaldatakse hanede kevadjahti seetõttu, et põllumehed seda väga soovivad. Põllumeeste esindusorganisatsioonide surve poliitikutele ja ametnikele on olnud väga tugev ning see tipneb sisuliselt hanetapuga, mis põllukahjustusi ei vähenda, ent paneb löögi alla nii ohustatud kui ka tavalised põllulinnud.

Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist

Kõik, ka väga vastandlike huvidega osapooled, peavad püüdma mõista, et haneliste ohjamise ja kaitse tegevuskava suurte eesmärkide (Eestis pesitsevate hanepopulatsioonide hea seisundi säilimine ning põllumajandusele tehtud kahjude stabiliseerimine ja pikemaajaline vähendamine) saavutamine on võimalik vaid kõikide huvigruppide teadliku ja teadmistepõhise tegevuse, tasakaaluka ja teisi arvestava koostöö ning laiema vaate säilitamisel. Kui laev on ühele küljele kreenis, siis ta kaugele ei purjeta.

Haneliste tekitatud kahjude hüvitamist muudetakse

Põllumeeste hinnangul on praegune haneliste tekitatud kahjude hüvitamise süsteem ebapiisav, mis tegelikke kulusid ja kahjusid ei kata. Keskkonnaameti kinnitusel tegeletakse muudatustega.

„Kahjude hüvitamise senine süsteem on olnud olematu, sümboolne,“ ütleb Haage Agro juht Andres Härm. Tema ettepanekul oleks hüvitamisel õige taandada kahju kaotatud saagi hinna turuväärtusele hektari kohta ja see õiglaselt kompenseerida.

Muudatused on tulemas, aga millised, pole praegu teada

Eelmisel kevadel hanede heidutusjahi uuringu teinud OÜ Rewild soovitas samuti hanekahjude ja -heidutuse korra üle vaadata. Rewild soovitas kolme tsoneeringut erinevate hüvitismääradega – kõrgeim hüvitismäär aladel, kus heidutusjaht on keelatud, keskmine määr piirkondades, kus on heidutusjahile osalised piirangud ja madalaim hüvitis piirkondades, kus heidutusjaht on lubatud.

Ennetusmeetmete hüvitamise muudatus on tulemas ja pole välistatud, et arutatakse edasi ka kahjude hüvitamise ideid. Kahjude ennetamise kulude hüvitamise tsoneerimist vastavalt haneliste arvukusele piirkonnas keskkonnaamet ei poolda. Ameti looduskaitsespetsialist Tõnu Talvi ütleb, et Eestitaolisel väikesel maal ja kiiresti muutuvate olude (rändemuster, kevade fenoloogia) puhul ei ole mõistlik ja kuluefektiivne diferentseerida loomakahjude ennetusmeetmete hüvitamist piirkonniti. Praegune kord lubab rändlindude kahjude ennetamiseks soetatavate vahendite hüvitamist 50% ulatuses ja ühele taotlejale aastas kuni 3200 euro ulatuses. Seda summat on plaanis tõsta.

Talvi kinnitusel on ministeeriumite vahel menetluses looduskaitseseaduse muudatus, kus ennetusvahendite soetamist hüvitav summa kolmekordistub. Samas ei saa selle rahaga endiselt katta tööjõule tehtud kulutusi, kuna need on Talvi hinnangul raskesti hinnatavad ja kontrollitavad.

Loomisel on eri osapooltest koosnev hanekonsortsium

Päevakorrast ei ole maha võetud ka Rewildi pakutud tsoneerimist hanekahjude hüvitiste määramisel. Talvi sõnul on arutatud võimalust rakendada letaalset ja mitteletaalset heidutust kasutavatel kahju saanud põllumaadel erinevaid hüvitusmäärasid. Otsust tehtud ei ole.

Äsja vastuvõetud haneliste kaitse ja ohjamise tegevuskava raames luuakse osapooli ühendav hanekonsortsium ja Talvi sõnul on võimalik, et seal käsitletakse teemat edasi.

Sildid: hanelisedheidutusheidutusjahtprobleemteraviljakasvatus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tõnu Oks: Marjamaalt tuleb marju tonnides

Järgmine artikkel

Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

Seotud artiklid

Põllumajandustoodangu väärtus tõusis 2021. a 13%, kuid kasvavate kulude tõttu vähenes põllumeeste teenitud tulu veerandi võrra. MESi uus laenumeede aitab põllumeestel leevendada ebasoodsatest ilmastikuoludest põhjustatud ajutist rahapuudust. Foto: Pixabay
Toetus

MESi uus laenumeede aitab põllumeestel leevendada ebasoodsatest ilmastikuoludest põhjustatud ajutist rahapuudust

november 2023
Tänavusest rukkisaagist küpsetatud uudseleib viiakse traditsiooniliselt presidendile. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Teraviljakasvatus

Presidendile viiakse täna uudseleib

oktoober 2023
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus
Arvamus

Kas Eesti põllumajandus on roheline?

august 2023
Rõngus avati hiljuti vilja vastuvõtu laiendus koos kahe uue, kokku 32 000 m3 vilja mahutava punkermahutiga. Foto: Mart Matis
Teraviljakasvatus

Veerand Eesti aastasest viljaekspordist jõuab maailmaturule Kevili kaudu

august 2023
Järgmine artikkel
Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay

Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja oktoober 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.