Taimekaitsevahendite turustamisel ja kasutamisel esines mullu nii teadmatusest kui ka lohakusest põhjustatud eksimusi. Mida täpsemalt tuvastasime?
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) ametnikud kontrollisid 2021. aastal taimekaitsevahendi kasutamist 463 korral, nendest 78 olid seotud PRIA toetuse nõuetele vastavuse kontrolliga. PRIA toetuse taotlejaid kontrollitakse PRIA edastatud riskianalüüsil põhineva valimi alusel. Oluline on siinkohal märkida, et kui tootja ei ole PRIA valimis ja PTA tuvastab taimekaitsevahendite kasutamise nõuete eiramise, siis vormistatakse valimiväline rikkumine, millega võib kaasneda PRIA makstava toetuse vähendamine.
Taimekaitsetööde ohutusel ja tõhususel on väga oluline, et kasutatav prits oleks töökorras. Seetõttu on vajalik ka taimekaitseseadmete kontroll, mida mullu tehti 164 korda. Kasutusel olevad taimekaitseseadmed peavad iga kolme aasta järel läbima tehnilise kontrolli, mida teevad PTA lepingulised partnerid. 2021. aastal tehti tehniline ülevaatus ligi 300 taimekaitseseadmele.
Tõhusamaks järelevalveks teeb PTA ka seiresõite, mida sel aastal oli 58. Seire käigus kontrollitakse põllul tehtavate tööde vastavust nõuetele (millist taimekaitsevahendit millisel kultuuril kasutatakse, kas järgitakse piiranguid jms). Seiresõite tehakse kogu taimekaitsetööde hooaja vältel. Enim tähelepanu pööratakse kevadisele umbrohu ja maakirbu tõrjele, õitsva rapsipõllu pritsimisele suvel ning glüfosaadi kasutamisele sügisel. Lisaks annab seiresõit hea võimaluse jälgida ja hinnata ka maanteehoolduses ning karuputkekolletes tehtavaid töid.
Rikkumisi põhjustab teadmatus või lohakus
Rikkumise tuvastamisega lõpetati kontrolltoiming 37 korral ja ettekirjutusi puuduste likvideerimiseks koostati 16. PRIA-t informeeriti nõuetele mittevastavast taimekaitsevahendi kasutamisest 12 juhul. Rikkumistest juhime tähelepanu turule mittelubatud ja kultuurile mitteettenähtud taimekaitsevahendi kasutusjuhtudele. Taimekaitsevahendeid hinnatakse pidevalt ümber ning uute teadmiste ja uuringute valguses karmistatakse kasutustingimusi või keelustatakse mõni toimeaine sootuks. Paraku tuvastasime siiski juhtumeid, kus selliseid vahendeid on endiselt kasutatud.
Kindlasti tasub mainimist Proteus OD. Proteus OD oli väga laia kasutusspektriga vahend, mida oli lubatud kasutada 2020. aasta lõpuni. Siiski tuvastasime ka 2021. aastal selle vahendi kasutamist maasikakasvatuses. Kartulikasvatuses tuvastasime vahendite Glory ja Actara 25 WG kasutamise, mis samuti ei ole enam lubatud. Turule mittelubatud vahendite kasutamise tuvastasime veel teravilja- ja kurgikasvatuses. Siinkohal on vaja rõhutada, et enne kasutamist tuleb alati veenduda, et nii vahend kui ka soovitud kasutusala oleksid Eestis lubatud ja taimekaitsevahendite registrisse kantud.
Rikuti ka õitsvate taimede pritsimise keeldu. Tegemist oli glüfosaadi kasutamisega, kus ei arvestatud, et pritsimise ajaks õitses töödeldaval alal juba erinevaid taimi. Ühtegi glüfosaati sisaldavat preparaati ei ole lubatud kasutada taimede õitsemise ajal ja seetõttu tuleb enne kasutamist alati veenduda, et töödeldaval alal ei oleks õitsvaid taimi.
Lisaks tuvastasime puhvervööndi nõuete rikkumisi, taimekaitsetunnistuse puudumist, taimekaitseseadme tehnilise ülevaatuse puudumisi, lubatust suurema kulunormi kasutamist ning ooteajast mittekinnipidamist. Puudusi esines ka taimekaitsevahendite kasutamise üle arvestuse pidamises. Sõltuvalt rikkumise sisust ja iseloomust juhime taimekaitsevahendi kasutaja tähelepanu puudustele, koostame puuduste likvideerimiseks ettekirjutuse ja teeme PRIA-le ettepaneku taotleja toetuse vähendamiseks. Tunnistasime kehtetuks ka ühe taimekaitsetunnistuse.
Glüfosaadi jääke esineb Eestis toodetud toidus üliharva
Parema ülevaate saamiseks taimekaitsevahendite kasutamisest võtame proove nii kasvavast taimikust kui ka valmistoodangust. Proovitulemuste alusel on võimalik kindlaks teha, kas vahendit on kasutatud lubatud kultuuril ning kas seda on tehtud õige kulunormiga ja õiges kasvufaasis. Taimseid proove võeti kokku 199, neist 78 kasvavast taimikust. Taimiku puhul olid esmatähtsad õitsvast taimikust võetud ja koristuseelse glüfosaadi kasutamisega seotud proovid.
Õitsvast taimikust võetavate proovidega kontrollisime peamiselt taimekaitsevahendite kasutamist rapsikasvatuses, kuna eksimused rapsipõldude pritsimisel põhjustavad suurt ohtu tolmeldajatele, sh mesilastele. Mullu me keelatud ainete kasutamist rapsikasvatuses ei tuvastanud. Glüfosaadi koristuseelse kasutamise kontrolliks võtsime proove nii rapsist kui ka teraviljast – lubamatut kasutamist ei tuvastatud.
Taimekaitsevahendite jääkide kontrolliks valmistoodangust võtsime 121 proovi. Enim lasime analüüsida maasikaid, aga proove võtsime ka kartulist, eri köögiviljadest, õuntest ning tera- ja kaunviljadest. Ligi pooled proovid ei sisaldanud üldse jääke, ülejäänutes olid jäägid üldjuhul väga väikesed ega ületanud lubatud piirmäära. Kahel korral tuvastasime lubatud piirnormi ületamise (šampinjonid ja sibulapealsed) ning mõlemal juhul peatasime ettekirjutusega nimetatud toodangu käitlemise.
Võrreldes varasemaga oleme paaril viimasel aastal märksa rohkem lasknud ka valmistoodangust glüfosaadi jääke analüüsida. Sel aastal analüüsisime glüfosaati sajast toodanguproovist. Glüfosaati sisaldas vaid üks õuntest võetud proov ja seda ka alla määramispiiri. Seega saab julgelt öelda, et glüfosaadi jääke esineb Eestis toodetud toidus üliharva.
Teadaolevalt ei hukkunud ükski mesilaspere
Koostöös põllumeeste ja mesinikega oleme kolmandat aastat saavutanud ühise eesmärgi – taimekaitse tõttu ei ole 2019., 2020. ega 2021. aastal hukkunud teadaolevalt ühtegi mesilasperet. Kui varasematel aastatel oleme aasta jooksul saanud viis kuni kuus teavitust mesilaste hukkumise kohta, siis sel aastal laekus PTA-le vaid üks kaebus, mis oli seotud mesilaste suurenenud suremusega. Tegu oli talvitumisel hukkunud peredega ning loomatervise spetsialistide hinnangul oli suremuse põhjus mesilaste halvad pidamistingimused. Üks teavitus laekus ka mesilaste lendluse osalise vähenemise kohta, kuid seost taimekaitsega seal ei tuvastatud.
Möödunud aasta jooksul registreeriti 34 taimekaitsevahenditega seotud vihjet. Seda on pea poole vähem kui varasematel aastatel. Peamised murekohad olid taimekaitsetööd suure tuulega, päevasel ajal pritsimine, õhus leviv ebameeldiv hais, mure mesilaste pärast, glüfosaadi koristuseelse kasutamise kahtlus. Rikkumise tuvastasime viiel juhul. Hooaja jooksul saame ka mitmeid taimekaitsetöödega seonduvaid üldisi päringuid, millele vastamisel on hea võimalus selgitada, millistel tingimustel üldse võib taimekaitsetöid teha.
Eelmisel aastal alustasime kampaaniaga „Teavita! Teadlikult“. Kampaania eesmärk on suurendada avalikkuse teadlikkust, et vähendada kaebusi, mis on tingitud inimeste teadmatusest. Siiski vajab endiselt selgitamist asjaolu, et taimekaitsevahendeid võib pritsida ka päevasel ajal, kui põllul ei ole õitsvaid taimi ja tuulekiirus on alla 4 m/s, ning kui on järgitud kõiki teisi kehtivaid nõudeid.
Turustamise kontroll aitab ennetada vigu
Enamik turustamise kontrolle tehakse enne taimekasvatushooaja algust. See võimaldab puudused (nt pakendi märgistus) kõrvaldada enne lõppkasutajani jõudmist. Lisaks müüdavate toodete infolehtedele kontrollitakse müügiarvestuse pidamist, taimekaitsetunnistuse olemasolu ja turustuskoha vastavust nõuetele.
Põhiprobleemiks vead taimekaitsevahendi märgistusel
Kõik taimekaitsevahendite turustajad peavad olema kantud turustajate registrisse. 2021. aasta lõpu seisuga oli registrisse kantud 258 turustuskohta. Mullu kontrolliti üle Eesti 143 turustuskohta ja tehti 12 järelkontrolli. Kokkuvõttes avastati nõuetele mittevastavusi 22 korral ja neist neljal juhul vormistati ettekirjutus. Kõikide taimekaitsevahendite pakendid ja infolehed peavad vastama registri andmetele ning seda kontrollivad meie ametnikud väga täpselt. Vead toote märgistusel võivad viia taimekaitsevahendi väära kasutamiseni, mis omakorda võib olla oht inimeste ja loomade tervisele või keskkonnale.
Samuti on olnud probleeme turustajate müügiarvestuse ja müügikohas müüjate taimekaitsetunnistuse olemasolu ja kehtivusega. Lisaks oleme tuvastanud kauplusi, mis tegelevad taimekaitsevahendite müügiga, kuid ei ole turustajate registrisse kantud.
Eestis võib turustada ja kasutada üksnes meil turule lubatud taimekaitsevahendeid, mis on registreeritud PTA hallatavas taimekaitsevahendite registris. Registreering puudub üldjuhul kolmandatest riikidest (nt Venemaalt) ja teistest EL-i riikidest toodud või välismaalt interneti teel tellitud vahenditel.
Taimekaitsevahendite register on a ja o
Välismaalt oma tarbeks toodud või veebist tellitud, kuid Eestis turule mittelubatud taimekaitsevahend on illegaalne. PTA ning Maksu- ja Tolliamet teevad tihedat koostööd, et tuvastada preparaadid, mis Eesti turule või mujale EL-i jõuda ei tohiks. 2021. aasta tähelepanuväärseim juhtum oli Ühendkuningriigist Tallinna lennujaama tollipunkti saabunud 1600 liitrit putukatõrjevahendit Wizard. Preparaat saadeti tagasi Ühendkuningriiki.