Praeguseks on Eestisse jõudnud sõjapõgenikke rohkem kui kunagi varem ja seega on muutunud aktuaalseks Ukrainast pärit sõjapõgenike töölevõtmine. Järgnevalt selgitan, milliseid nüansse tuleks tööandjal seejuures silmas pidada.
Tähtajaline või tähtajatu tööleping?
Töölepingu seaduse paragrahv 9 sätestab, et tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused. Eelkõige on need põhjused töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine, aga ka näiteks töölt ajutiselt eemal oleva töötaja asendamine. Seega on tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus seadusest tulenevalt eeskätt töö ajutine iseloom, mitte töötaja Eestis viibimise ajutine iseloom. Seetõttu soovitame Eestis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikega sõlmida tähtajatu töölepingu, kui töö iseloom ei ole ajutine ega tähtajaline.
Kui sõjapõgenik ei ole ajutist kaitset Eesti riigilt taotlenud, võib ta Eestis töötada lühiajaliselt ehk kuni ühe aasta. Ent pelgalt see asjaolu, et inimesel on õigus Eestis töötada kuni ühe aasta, ei anna alust sõlmida selle töötajaga tähtajalist töölepingut. Kui lepingu tähtajalisust põhjendab töö iseloom, nagu näiteks hooajatööliste puhul põllumajandusvaldkonnas, võib töötajaga siiski tähtajalise töölepingu sõlmida.
Tähtajatut töölepingut on ka sõjapõgenikega alati võimalik korraliselt lõpetada nii töötajal kui ka tööandjal. Töötaja peab tähtajatu töölepingu lõpetamise soovist tööandjat teavitama vähemalt 30 päeva ette. Kui töötaja on katseajal, tuleb töölepingu lõpetamise soovist tööandjat teavitada vähemalt 15 päeva ette. Pooled võivad kokku leppida ka lühemas etteteatamistähtajas.
Tööandja ei pea sõjapõgenikuga tähtajatut töölepingut sõlmides kartma ka seda, mis saab siis, kui töötaja otsustab ootamatult kodumaale naasta, sest sellisel juhul on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt lõpetada ning sellest pole töötajat vaja ette teavitada, kui asjaolusid arvestades pole see mõistlik.
Töölepingu võib sõlmida nii eesti keeles kui ka muudes keeltes, sõltuvalt töötaja ja tööandja kokkuleppest. Kui tööinspektsioon või kohus peaks vajama töölepinguid eestikeelsena, laseb ta need lepingud vajadusel poolte kulul tõlkida.
Lisaks töölepingule on võimalik tööülesannete täitmiseks sõlmida veel mitmesuguseid lepinguid. Kui sõjapõgenik on Eestis ajutise kaitse saanud, siis võib temaga sõlmida kõiki lepinguid, mida võib sõlmida teiste Eestis alaliselt elavate inimestega. Peamised alternatiivid töölepingule on käsundusleping ja töövõtuleping.
Kui palju peab ukrainlastele palka maksma?
Kui sõjapõgenik on Eestis ajutise kaitse saanud, rakenduvad tema suhtes samasugused reeglid nagu teistele Eesti kodanikele. See tähendab, et ajutise kaitse saanud töötajale tuleb maksta vähemalt miinimumpalka, mis praegu on 3,86 eurot tunnis ehk 654 eurot kuus brutopalgana eeldusel, et sõjapõgenik töötab täiskohaga.
Kui tegemist on lühiajalise töötamisega ehk juhuga, kui inimene ei ole Eestis ajutist kaitset taotlenud, siis tuleb talle vastavalt välismaalaste seadusele maksta vähemalt Eesti keskmist brutopalka. Kehtivad ka mõned erisused, näiteks hooajatöö puhul, millele Eesti keskmise brutopalga maksmise nõuet ei kohaldata.
Küll aga tuleb arvestada erisusega nende Ukraina kodanike puhul, kes viibisid Eestis enne 24. veebruari 2022, töötades siin lühiajalise töötamise registreerimise alusel ja kelle lühiajalise töötamise luba lõpeb 1. juunil. Vastavalt Riigikogus 11. aprillil vastu võetud välismaalaste seaduse muudatusele võivad need Ukraina kodanikud Eestisse elama jääda ja siin töötada ning sellisel juhul peab tööandja maksma neile vähemalt 80 protsenti tegevusala keskmisest palgast.
Mis on mis?
Ukraina sõjapõgenike palkamisel tuleb arvestada, et:
- Ukraina kodanikel on võimalik Eestis töötada lühiajalise töötamise registreerimise või ajutise kaitse alusel.
- Ajutine kaitse on aastane elamisluba, mis annab Ukraina kodanikele ja nende pereliikmetele sarnased õigused nagu Eesti elanikel.
- Ajutiseks tööks (näiteks maasikakorjamine, kivide korjamine põllult jm hooajatööd) võib sõlmida tähtajalise lepingu olenemata sellest, kas inimene on Eesti Vabariigilt taotlenud ajutist kaitset või ei.
- Püsivalt tööle võtmisel (näiteks lüpsjaks, traktoristiks) on soovitatav sõlmida tähtajatu tööleping, sest olemuselt on tegemist tähtajatu töösuhtega, hoolimata sellest, et inimene soovib ilmselt edaspidi Ukrainasse naasta.
Allikad: Kaspar Keerup; tooelu.ee
Hea teada
Kust leida sobivaid lepingupõhjasid?
Erinevaid lepingupõhjasid koos selgitustega olukordade kohta, milleks neid kasutatakse, leiab kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee/et/tooriistad/lepingute-naidised.
Muu hulgas on kaubanduskoja kodulehel kättesaadavad nii erinevad töölepingud, käsunduslepingud, töövõtulepingud kui ka paljud teised lepingupõhjad ning seda nii eesti, vene kui ka inglise keeles.
