Käesoleva aasta kevadisel istutusperioodil on Eesti erametsadesse istutatud 16,3 miljonit metsataime. Koos sügisel istutatavate taimedega võib see number aasta lõpuks tõusta esmakordselt üle 17 miljoni.
Kevadiseks istutusperioodiks loetakse perioodi alates kevade algusest, mil olenevalt piirkonnast on maa sulanud ja saab juba metsas istutustöödega pihta hakata, kuni juuni lõpuni.
Suurem osa taimi istutataksegi Eesti metsadesse kevadel, kuid potitaimi saab tegelikult olenevalt ilmastikuoludest ja piisava niiskuse korral istutada läbi suve. Teine aktiivsem istutusperiood on septembris ja oktoobris. Sügiseste istutuste korral on taimedel niiskust piisavalt, kuid arvestama peab, et taimedele jääks enne püsivate külmade tulekut piisavalt aega juurdumiseks.
Uute metsataimede istutamine on erametsades aasta-aastalt järjest kasvanud kinnitas Erametsakeskuse arendusnõunik Allar Luik. „Eelmisel aastal istutati Eestis erametsadesse kokku 16,8 mln taime ning loodetavasti sel aastal see taaskord ületatakse. Täpsed istutusmahud saab teada järgmise aasta alguses, mil saame siia juurde liita ka sügisese istutusperioodi mahud,“ lisas Luik.
| Aasta | Erametsadesse istutatud taimede kogus |
| 2021 | 16,8 mln taime |
| 2020 | 16,6 mln taime |
| 2019 | 16,5 mln taime |
| 2018 | 12,0 mln taime |
| 2017 | 9,9 mln taime |
| 2016 | 8,7 mln taime |
| 2015 | 10 mln taime |
| 2014 | 9 mln taime |
| 2013 | 6 mln taime |
| 2007 | 4 mln taime |
Erametsakeskuse juhatuse esimehe Gunnar Reinapu hinnangul on metsaomanike teadlikkus aina tõusnud. „Metsade uuendamine ja sellele järgnev hooldus on väga oluline, kui soovitakse kujundada liigirikast tulevikumetsa. Istutamine on hea viis, kuidas uue metsapõlve kvaliteeti parandada ja kasvu kiirendada,“ lisas Reinapu.
Kuusk kõige populaarsem veel
Kõige rohkem istutatakse jätkuvalt kuuske ehk umbes pooled Eesti metsadesse jõudvatest istikutest on kuusetaimed. Kuid samas on kuuskede istutamise juures näha kerget langust. Kuna metsa istutatakse pika vaatega ja pidades silmas ca 80 aastast perspektiivi, siis on metsaomanike seas tõstatunud küsimus kas ja kuidas tuleb kuusk toime kliimamuutustega. Samuti tekitavad muret viimastel aastatel üha enam sagenenud üraskirüüsted kuusikutes.
Jätkuvalt on Eesti metsades populaarne harilik mänd, mida on kõigist metsa istutatavatest taimedest rohkem kui kolmandik. Samas on vaikselt tõusnud arukase istutamise osakaal (ca 12%). Näha on ka trendi, et otsitakse uusi puuliike, mis võiksid hästi Eesti oludesse sobida. Nii näiteks jõuabki varasemast enam metsadesse sangleppa ja lehiseid (nt Eurojaapani lehis). Siiski jääb kuuse, kase ja männi kõrval teiste istutatavate puuliikide osakaal kõigest paari protsendi juurde.
Kui metsaomanikul on plaan järgmisel aastal oma metsa puid istutada, tasub oma piirkondliku metsaühistuga juba praegu ühendust võtta, et taimed aegsasti broneerida. Samuti tuletame meelde, et kuni 1. detsembrini saavad metsaühistu liikmed metsataimede istutamise ja hooldamisega seotud tegevuste eest küsida metsa uuendamise toetust.
