Valminud on kolme Balti riigi ühisuuringu vahekokkuvõte suhtumisest suurkiskjatesse (hunt, pruunkaru, ilves) nendes riikides.
Vahekokkuvõttes antakse infot uuringu hetkeolukorrast: nii aktiivsusnäitajate kohta kolmes riigis ja eri huvigruppides (jahimehed, talunikud, tavakodanik) kui ka tuuakse välja esimesi huvitavaid tulemusi nii keskkonna-alaste kui ka suurkiskjate asurkondadega seotud hinnangute kohta.
Suurkiskjate ja šaakali populatsioonidesse suhtumise puhul torkab silma mitu trendi. Näiteks on hinnangud populatsioonide arvukusele erinevad: kui karu puhul on populatsiooni arvukuse hinnangud valdavalt ametlike hinnangutega kokkulangevad, siis hundi puhul on levinud populatsiooni ülehindamine ja ilvese puhul populatsiooni alahindamine. Teiseks, meile eelmisel kümnendil ise levinud šaakal on uue liigina tundmatu ja kardetud loom. Kolmandaks aga leiab kinnitust see, et talunikud ja jahimehed on suhtuvad kiskjatesse kriitilisemalt kui keskmine elanik.
Uuringus on mõned huvigrupid riigiti (sh Eestis) veel vähe või ebaühtlaselt esindatud. Seetõttu paluvad uuringu korraldajad Tartu Ülikooli terioloogia õppetoolist küsitlusele vastata. Lingi uuringule leiab siit.
