Eesti seakasvatajatel on plaan rajada Jõgevamaal asuvasse Puurmani sigalasse teadus-arendusfarm, et edendada seakasvatajate ja teadlaste koostööd. Kuidas katsefarmi rajamist rahastada, pole veel selge.
Katsefarmi idee autor, Eesti Maaülikooli doktorant ja Puurmani farmi loomakasvatusjuht Varpo Vare nentis, et suures plaanis on katsefarmi loomise mõte tagada toidujulgeolek ehk Eestimaa elanike jätkusuutlik varustamine kohaliku ja tervislikult toodetud sealihaga. Lähem eesmärk on aga noorte spetsialistide järelkasvu tagamine seakasvatussektoris ning selleks on vaja (üli)koolide ja ettevõtete tõhusamat koostööd.
Vaja kohalikke teadusuuringuid
„Eestis puudub seakasvatuse teadusuuringuteks ja tulevaste spetsialistide koolitamiseks katsefarm. Erafarmid ei julge väga katseid läbi viia, kuna kardetakse katsetest tekkivaid rahalisi kaotusi. Kui me tahame noori spetsialiste farmidesse, siis tuleb neile seakasvatust tutvustada juba maaülikooli ja kutseõppeasutuste esimestel kursustel või isegi gümnaasiumis viimasel õppeaastal, kui abiturient teeb erialavaliku,“ kirjeldas Varpo Vare.
Ta kinnitas, et teadusuuringuid peab tegema Eestis kohapeal meie kliimatingimustes ja meie farmides kasvatatavate sigade geneetilist ja tervisefooni arvestades. Ka söötmiskatsetes peab kasutama kohapeal kasvatatud teravilja ja õlikultuure. „Euroopa Liidu seadusandlus on mõnikord tootjale ebameeldiv. Teaduslikult tõestatud katsetega on võimalik ka seadusandlust muuta,“ lisas Vare veel ühe nüansi.
Sead ja laut on olemas
Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse esimees Anu Hellenurme nentis, et praegu oleks hea võimalus muuta katsefarmiks Puurmani sigala, kus on 200 emisega põhikari. „Praegused omanikud soovivad seakasvatusest väljuda ja otsivad võimalusi, kuidas farm saaks edasi töötada. Mõte katsefarmi rajamisest neile meeldis,“ mainis Hellenurme, kelle juhitav aretusühistu on katsefarmi rajamise eestvedaja.
Edasi tuleb aga lahendada küsimus, kust saada idee elluviimiseks raha. „Tõusigade aretusühistul ei ole vahendeid, et katsefarmi osta,“ nentis Hellenurme. Ka seakasvatusettevõtted on investeeringute tegemisel ettevaatlikud, sest sektor on aastaid liikunud kriisist kriisi.
Raha saaks uue farmi jaoks
Üks võimalus oleks kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid. Aretusühistu suhtlusest Maaeluministeeriumiga on aga selgunud, et põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetusest (Eesti Maaelu Arengukava meetme 4 üks tegevusi) ei saa katsefarmi rajamiseks olemasolevasse sigalasse raha taotleda, sest kõnealust investeeringutoetust saab ainult uue loomakasvatushoone ehitamiseks. Ka ükski teine maaelu arengukava meetmetest ei võimaldavat olemasoleva farmi ostmist toetada või hüvitada rendikulu.
Kas sel juhul oleks siiski mõistlik ehitada uus farm? Varpo Vare esimene küsimus seepeale on kohe: kuhu ehitada? „Kui tahad Eestis nullist ehitada, siis seafarmi puhul ootab ees suur kadalipp,“ arvas Vare, et nii kohalike inimeste kui ka keskkonna- ja loomakaitseaktivistide vastuseis oleks suur. „Ja loomulikult rahastus. Julgen väita, et uue ehitamine läheb topelt kallimaks koos kõigi lubadega. Puurmani farm asub strateegiliselt väga heas kohas ja ümbruses elavad inimesed on sellega juba harjunud,“ põhjendas Vare.
Tegemist on perspektiivika projektiga
Kristel Maidre, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja
Eesti Tõusigade Aretusühistu algatus seakasvatuse katsefarmi rajamisest on hea võimalus aidata kaasa sektori arengule ja anda lahendusi tuleviku väljakutsetele, millega sektor silmitsi seisab. Katsefarmi tegevusega saab tõsta sealihatoodangu kvaliteeti ja suurendada loomade heaolu. Kindlasti peaks katsefarmi puhul arvestama ka sellega, kuidas vähendada mõjusid keskkonnale ja kliimale ning viia sektoris ellu rohepööre.
Aretusühistu ja Eesti Maaülikooli esindajad on katsefarmi ideekavandit Maaeluministeeriumile tutvustanud ja arutelu käigus leidsime, et tegemist on perspektiivika projektiga. Katsefarmi idee vajab veel edasiarendust selliselt, et tuleks välja nii võimalikud sektorile pakutavad teenused kui ka nende tellijad ja projekti majanduslik pool.
Kui aretusühistu ja maaülikooli esindajad koostöös sealihatootjatega on koostanud projekti täpsema kirjelduse, siis saame vaadata, milline oleks võimalik riigi tugi Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava sekkumiste kaudu. Projekti täpsustamise käigus on vaja ka välja selgitada, kas uusi tehnoloogiaid saab katsetada olemasoleva farmi baasil või vajab see uue rajamist.
Hea teada
Mõned näited katsefarmi kasutegurist
- Katsefarm on interdistsiplinaarne teadus-arendustegevuse paik.
- Eesti Maaülikooli jaoks oleks tegemist seakasvatusega seonduvate teadusuuringute katsefarmiga. Seal saaks tegutseda veterinaarid (loomade tervis), loomakasvatajad (loomade söötmine ja pidamine), agronoomid ja haljastusagronoomid (seakasvatusest tuleva läga efektiivne kasutamine põllurammuna, farmihooneid ümbritseva taimestiku kasutamine), maaehitusinsenerid (keskkonnasõbralike ehituslahenduste ja -materjalide kasutamine). Käsitlemist leiaks ka keskkonnakaitse teemad (ökoloogiline tootmine) ja majandusteadused (kuluefektiivne tootmine).
- Kutseõppeasutustele oleks katsefarm õpilaste praktilise õppe keskus, mis tagaks tööturul järelkasvu seafarmidesse. Katsefarm oleks avatud kõigile õppeasutustele, kes soovivad koostööd teha.
- Katsefarmis on võimalik luua prototüüpe lautade digitaliseerimiseks, mis lihtsustaks andmete kogumist ja katsete läbiviimist.
