• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Ilm meid toidab

autor: KERLI ATS, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
juuli 2023
Kategooria: Arvamus, Põllumehe Teataja juuli 2023
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats

Kevadilm on olnud erakordne. Seda iseloomustavad intensiivne päikesepaiste, haruldased öökülmad ja suur kuivus. Öökülma näitajad on võtnud pöörde, mida ei ole aastakümnete vältel nähtud: Keskkonnaagentuuri ilmavaatlusandmetel registreeriti Kuusikul ja Narvas uued juuni külmarekordid, kui temperatuur langes kuni –3,3 kraadini.

Sademete puudumisest on saanud tõsine probleem: suviviljad on ikaldumas, loomasööda varumine jäi esimese niitega alla 30% oodatust. See tekitab põllumajandustootjate seas suurt ärevust niigi keerulises majandusolukorras. Ilma mõju meie toidutootmisele ja põllumajandusele on ilmselge ning selle mõistmine on hädavajalik, et tagada toiduga varustamise jätkusuutlikkus ka tulevaste põlvkondade jaoks.

Kliimamuutused pole Brüsseli väljamõeldis

Kliimamuutused, nagu näiteks äärmuslikud ilmastikunähtused ja pikaajaline põud, võivad põhjustada põllukultuuridele suuri kahjusid, vähendada oluliselt toidu tootmist ja kõigutada selle kvaliteeti.

heworitz

Tänaseks on kõigile kohale jõudnud, et kliimamuutused muudavad ka Eesti põllumajandustootmist ning enam ei saa hoida pead liiva all ja arvata, et rohepööre on Brüsselis välja mõeldud pseudoprobleem.

Meil on vaja tegutseda ühiselt – ettevõtjad, teadlased ja riik. Meist, väikesest riigist, ei sõltu just palju, kuid me peame näitama eeskuju roherongi vedamisel ja looma rohepöördest Eesti põllumajanduse konkurentsieelise.

Siiski peame kõigepealt seisma selle eest, et Eestis jätkuks toidu jätkusuutlik tootmine. Selleks on vaja leida viise, kuidas kohandada põllumajandust ilmastikumuutustega. See hõlmab ilmastikukindlamate sortide aretamist, mulla tervise säilitamist ja parandamist ning keskkonnasäästlike põllumajandustavade rakendamist. Siin on oluline, et võrdsed võimalused selleks luuakse kõikidele põllumajandustootjatele, olenemata sellest, kas nad on väikesed, suured või noored ettevõtjad.

Väljend „Ilm meid toidab“ tuletab meelde, et toidusüsteem on tihedalt seotud loodusega. Vajame teadlikkust, koostööd ja tegevusi, et kaitsta ilmastikku, leida ressursi­säästlikke viise toidu tootmiseks ja tagada toiduga kindlustatus kogu maailmas.

Mida saavad teha põllumajandustootjad?

Eesti põllumajandustootjad saavad kohandada oma põllumajanduspraktikaid vastavalt muutuvatele ilmastikutingimustele. Näiteks võib investeerida kliimakindlate sortide kasvatamisse, mis on vastupidavamad äärmuslikele temperatuuridele, põuale või veepuudusele. Hea abimees on näiteks Maaelu Teadmuskeskuses tehtav siloseire, mis sel aastal näitas taaskord, et lutserni segukülvid ja väetatud rohumaad tagavad ekstreemsetel aastatel hea toiteväärtusega saagi. Selliseid tööriistu ja teadmisi on vaja veel rohkem Eesti põllumajandustootjatele anda ja nõuandeteenistus peab väga tugevalt põllumajandustootjaid toetama.

Muutuvad ilmastikutingimused mõjutavad suure tõenäosusega ka mulla tervist. Saame rakendada säästlikke põllumajandustavasid, mis aitavad parandada mulla struktuuri, niiskuse hoidmist ja viljakust, need omakorda aitavad põllukultuuridel vastu pidada ekstreemsetes ilmastikutingimustes.

Oluline on põllumajandustootjate, teadlaste, valitsusasutuste ja teiste sidusrühmade vaheline koostöö ja teadmiste vahetamine. See võimaldab jagada parimaid tavasid, kogemusi ja teadusuuringute tulemusi muutuva kliimaga kohanemiseks ning tagab tugeva teadmiste aluse põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Kokkuvõttes on muutuva kliimaga toimetulekuks vaja mitmekülgset lähenemist, mis hõlmab kohanemismeetmeid, tehnoloogia ja innovatsiooni kasutamist, säästlikke põllumajandustavasid ning koostööd eri osapooltega.

Siiski on oluline rõhutada, et oleme Euroopa Liidu ühisel turul ja kui teiste liikmesriikide valitsused lähevad oma põllumajandustootjatele appi, mida nad ka reeglina teevad, siis on Eesti põllumajandustootjatel täielik õigus oodata sama oma valitsuselt.

Sildid: arvamuskeskkondkliimakolumnpõud
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Huvi õppida põllumajandust püsib suur

Järgmine artikkel

Pindalapõhiste toetuste seiramine – mida peavad taotlejad sel aastal silmas pidama?

Seotud artiklid

Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel
Euroopa Liit

546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

juuni 2026
Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko
Arvamus

Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

juuni 2026
Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri
Sisuturundus

Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

juuni 2026
Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock
Toetus

Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

juuni 2026
Järgmine artikkel
Pinnaseiresüsteem. Foto: Shutterstock

Pindalapõhiste toetuste seiramine – mida peavad taotlejad sel aastal silmas pidama?

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.