Kuidas taastav põllumajandus erineb tavapärasest põllumajandusest?

Taastav põllumajandus on loodust hoidev integreeritud põllupidamise viis, kus mulla häirimist ja keemiliste sisendite koguseid vähendades ning orgaanilisi sisendeid suurendades saavutatakse suurem hektari kasumlikkus nii rahalises kui ka ökoloogilises mõttes.

Taastavast põllumajandusest räägib lähemalt Aru Põllumajanduse OÜ juhatuse liige ja taastava põllumajanduse entusiast Karl Lindam.

Millised on taastava põllumajanduse peamised eelised?

Peamine eelis seisneb loodusega koostöö tegemises, mis võimaldab looduslikel protsessidel põllumehe kasuks töötada. Kui mulla bioloogiline osakaal suureneb, on taimedel võimalik mullast rohkem toitaineid ammutada, pakkudes põllumehele majanduslikku eelist, kuna see vähendab väetiste vajadust.

Lisaks – mulla bioloogia osakaalu suurendamine tõstab järk-järgult mulla süsinikusisaldust, sidudes õhust CO₂. CO₂ sidumine süsinikuna mulda aitab oluliselt kaasa ka kliimasoojenemise vastu võitlemisele. Suurem süsinikusisaldus parandab mulla mikrobioloogilist elurikkust ning taimedele toitainete kättesaadavust ja omastamist. Orgaanilised toitained on taimedele märkimisväärselt kättesaadavamad kui mineraalsed. Suureneb ka mulla veehoiuvõime. Mulla hoidmisega vähendame ka erosiooni ja toitainete leostumist.

Millised on taastava põllumajanduse peamised tehnikad ja meetodid?

Taastaval põllumajandusel on viis põhiprintsiipi, mis keskenduvad mulla bioloogilise aktiivsuse suurendamisele ja häiringute minimeerimisele.

• Häiringute vähendamine. See hõlmab nii füüsilise mullaharimise kui ka keemiliste sisendite vähendamist. Need tegevused segavad sümbiootiliste suhete teket, rikuvad mulla struktuuri ja vähendavad süsinikusisaldust.
• Mulla katmine taimkattega. Taimed püüavad õhust CO₂, seega mida kauem on mulla pind taimkattega kaetud, seda suurem on süsiniku sidumine. Taimed toodavad süsinikust suhkruid, millest suur osa suunatakse juureotstest mulda, toites seal mikrobioloogiat, mis omakorda tagab taimedele vajalikud toitained. Mõned taimed suudavad lämmastikku siduda otse õhust.
• Elavad juured. Juured aitavad luua ja säilitada mulla struktuuri, mis on oluline vee ja hapniku hoidmiseks ning uute juurte ja näiteks vihmausside liikumisteede jaoks. Elusad juured toidavad pidevalt mulla mikrobioloogiat.
• Mitmekesisus. Loodus on mitmekesine ja toimib kõige paremini sümbioosis. See mitmekesisus aitab kaasa ökosüsteemi tasakaalule ja vastupidavusele.
• Loomad põllul. Karjatamine on taimekasvatusele väga kasulik. Loomade väljaheited parandavad mulla viljakust ning karjatamise kaudu on võimalik umbrohtusid kontrollida, piirata taimekasvu ja aktiviseerida mulla mikrobioloogilist aktiivsust. Samuti aitab see vähendada loomakasvatuse ökoloogilist jalajälge, kuna väljaheiteid ei koguta ühte anumasse, kus need anaeroobses keskkonnas kahjulikke gaase tekitaksid.

Kuidas mõjutab taastav põllumajandus põllumajandustootmise kulusid ja tulusid?

Taastava põllumajanduse praktikate rakendamine toob põllumehele pikas perspektiivis olulisi majanduslikke eeliseid.

Esiteks sisendkulude vähenemine. Mikrobioloogia enda kasuks tööle panemine vähendab vajadust väliste sisendite järele, vähendades seeläbi kulusid. Teiseks suureneb põuakindlus – mulla süsiniku­sisalduse tõstmine aitab mullas rohkem vett säilitada. Kolmandaks aitab taastav põllumajandus parandada mulla veejuhtivust ja vähendada erosiooni.

Veel suurendab taime- ja loomakasvatuse integreerimine tulu hektari kohta. Ka segakultuuride kasvatamisest tulenev riskide hajutamine tuleb kasuks: kui üks kultuur alt veab, tagab segakultuuride kasvatamine stabiilsuse riskide hajutamise kaudu. Taastavat põllumajandust viljeledes väheneb ka umbrohusurve. Umbrohud on mulla seisundi indikaatorid. Loodusliku tasakaalu parandamine ja eriti seente osakaalu suurendamine mullas parandab mulla tervist.

Millised raskused on taastava põllumajanduse rakendamisel?

Minu arvates seisneb suurim väljakutse uskumuste muutmises. Selle kontseptsiooni kasutegurite mõistmiseks on vaja avada end uutele ideedele ja vaadata asju laiemas plaanis.

Näiteks tuleb aru saada, et taimed kasutavad toitainete kättesaamiseks mulla mikrobioloogiat, edastades juurte kaudu keemilisi signaale, või et seente ja bakterite suhe mullas on kriitilise tähtsusega, ideaalis peaks see olema üks ühele (praegu on Eesti teraviljapõldudel see suhe umbes 0,1 : 1). Samuti tuleb mõista, et pidev keemiliste väetiste kasutamine muudab taimed sõltuvaks, vähendades nende suutlikkust kasutada mükoriisaseeni, mis aitaksid põuaolukorras vett kätte saada. Mineraalväetised, mis on olemuselt soolad, võivad taimi hoopis kuivatada.

Lisaks on oluline mõista, et fungitsiidid ei ole ainus lahendus taimehaigustele. Taimede haigustundlikkus on tihti seotud toit­ainete puudusega, mis muudab nad nõrgaks. Leheväetiste õigeaegne kasutamine võib anda paremaid tulemusi. Samuti on võimalik saavutada suur saagikus, näiteks kümme tonni nisu hektari kohta, kasutades vähem kui 100 kilogrammi lämmastikku hektari kohta, kui valida õige lämmastikuvorm ja töötada mullaga nii, et see hakkab enda kasuks tööle.

Loodusega koos töötamine nõuab suuremat pühendumist ja esialgu võib see nõuda rohkem vaeva, kui looduse vastu võitlemine. Kuid pikaajaline tasu on märkimisväärne.

Investeeringud on samuti olulised. Taastavale põllumajandusele üleminekul on vaja lisainvesteeringuid. Kuigi need tasuvad end ära sisendite kulu vähenemise kaudu, võivad need esialgu olla suureks vaimseks ja majanduslikuks koormaks.

Kuidas saab taastavat põllumajandust rakendada taimekasvatuses?

Taimekasvatuse alustamisel on esmatähtis keskenduda mulla struktuurile ja toitainete tasakaalule. Oluline on määrata mulla omadused, valida sobivad kultuurid ja külvikord ning vajadusel viia muld toitainetega tasakaalu. Mulla pidev kaetus kasvavate taimedega on samuti oluline, nagu ka multšikiht, mis aitab säilitada niiskust.

Otsekülv on tähtis, kuna see aitab vähendada mulla struktuuri kahjustamist ja säilitab juba olemasolevad sümbiootilised suhted mullas.

Millised on taastava põllumajanduse põhimõtted ja meetodid loomakasvatuses?

Taastavas põllumajanduses on taime- ja loomakasvatus tihedalt seotud ning need kaks valdkonda toetavad teineteist. Loomade karjatamisel on oluline roll, ent on väga tähtis hoolikalt jälgida karjatamise ajastust ja roteerimist. See tagab, et karjatatavad taimed saavad maksimaalse kasu – loomad mitte ainult ei toeta taimekasvatust, vaid annavad ka majanduslikku tulu.

Millised on mõjud saagikusele ja kvaliteedile?

Taastava põllumajanduse peamised eesmärgid on jätkusuutlikkus ja põllumeeste sõltuvuse vähendamine välistest sisenditest, mistõttu keemiliste sisendite kasutamise vähendamine võib küll osaliselt saagikust mõjutada, kuid samas suurendab see hektari tulukust.

Bioloogilisele toitumisele ülemineku tulemusel omastavad taimed rohkem vajalikke toitaineid, mis omakorda parandab toodangu kvaliteeti, suurendades mitte ainult kalorisisaldust, vaid ka teiste toitainete hulka.

Artikkel valmis MAK 2014–2020 „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas” raames ja seda toetas Euroopa Liit. Pikem artikkel ilmus pikk.ee teabesalves.

Kuidas saab oma talus alustada taastava põllumajandusega?

Karl Lindam leiab, et taastava põllumajandusega alustamine nõuab esmalt teemaga tutvumist.

Soovitatav on lugeda teemakohast kirjandust, vaadata õppe­videoid, kuulata taskuhäälinguid, suhelda praktiseerivate taastava põllumajanduse spetsialistidega või osaleda teemakohastel
õppepäevadel. Ka pikk.ee lehel on taastava põllumajanduse kohta hulk materjale.

Teise sammuna on oluline saada praktilist kogemust: löö labidas mulda mitte ainult ühes kohas, vaid erinevates piirkondades, sealhulgas looduslikel niitudel. Seejärel võrdle neid: tunneta, nuusuta, vaatle. Pane tähele mulla struktuuri, niiskustaset, värvi, juurte olemasolu ja muud elutegevuse märke.

Kolmandaks, ära karda nõu küsida ja asju põhjalikumalt uurida. Võta mullaproove ja lase need laboris analüüsida, seejärel aruta tulemusi spetsialistiga, et mõista mulla seisundit paremini.

Neljandaks, kui oled mulla omadustega tutvunud ja teinud esimesed sammud, vali sobivad kultuurid ja kasuta vähem häirivat tehnoloogiat.

Samuti on soovitatav regulaarselt võtta leheproove, et jälgida edusamme ja kohandada oma lähenemist vastavalt saadud tulemustele.