Tartu teadlased analüüsisid ligi 370 meeproovi, saades esmakordselt mees oleva DNA põhjal ülevaate Eesti meetaimedest ja mesilase haigustekitajatest. Uudne lähenemine loob suurimat väärtust mesinikele, kes saavad vaid mõnekümne grammi mee abil olulist teavet mee bioloogilise koostise ja mesilaste tervise kohta.
Mesi on mesilaste abiga valmiv looduslik toiduaine. Lisaks erinevatele suhkrutele, ensüümidele, mineraalainetele ja teistele teada-tuntud väärtuslikele koostisosadele, sisaldab mesi alati ka DNA-d. DNA pärineb taimedelt, putukatelt, bakteritelt ja teistelt organismidelt, millega mesilane ja mesi on kokku puutunud. DNA osakaal on mees küll madal, kuid selles sisalduv mitmekülgne teave annab igale meele unikaalse DNA sõrmejälje.
Eesti mesinikud ja Celvia CC teadlased uurisid ühtekokku 266 Eesti ja 103 välisriigi meeproovi, mis olid korjatud aastatel 2020-2023. Meest eraldati DNA ning järjestati kogu DNA sekveneerimise tehnoloogia abil nii, et iga mee kohta saadi 10-20 miljoni DNA järjestuse informatsioon, mis peegeldab mee DNA koostist. Uuring avaldati mainekas teadusajakirjas npj Science of Food.
Uuringu tulemused
Andmetest selgus, et ligikaudu 70% mee DNA-st pärineb taimedelt, mille liigiline koosseis peegeldab korjealade mitmekesisust. Uuringut juhtinud Celvia toiduvaldkonna juht Kairi Raime selgitas, et kuigi iga Eesti mesi on unikaalse koostisega, on DNA põhjal näha selgeid erinevusi Eesti mandrilt ja saartelt korjatud mete taimede koostise vahel. Samuti on erilise koostisega Tallinna linnamesilaste meed.
„Tuvastasime Eesti ja muu maailma meeproovidest ka mesilastega seotud 12 patogeeni ja parasiidi DNA-d. Nende hulgas näiteks ameerika haudmemädanikku põhjustav bakter Paenibacillus larvae, nosematoosi tekitavad mikrosporiidid Nosema ceranae ja Nosema apis, laialt levinud mesilaste parasiitlest Varroa destructor ning mõnest välismaa meeproovist koguni Euroopas harva leitud väikse tarumardika Aethina tumida DNA,“ selgitas Raime.
Mesinike võit
Raime sõnul on mesilastega seotud haigustekitajate varajane tuvastamine oluline eelkõige mesiniku jaoks, et oma mesilaste tervise eest paremini hoolt kanda ja mesilaste suremusest tingitud majanduslikku kahju ennetada. Mee väärtust, kvaliteeti või ohutust tarbija jaoks need kuidagi ei mõjuta.
Celvia teenuslabori juhataja Kaarel Krjutškovi kinnitusel on kõnealune mee DNA alusuuring suurepärane uudis Eesti mesindussektorile ja igale meesõbrale, kes soovib tarbida autentset mett.
„Loogilise sammuna tegime uuringu järgselt mee DNA testi soovijatele kättesaadavaks, et rakendada laiapõhjalist DNA teavet teaduspõhise mesinduse ja toidujulgeoleku arendamiseks. Mesila regulaarne jälgimine DNA testiga aitab silma peal hoida mesilasperede tervisel, korjata teavet mesilasi ümbritseva keskkonna kohta ning tuvastada mee võltsinguid kaubanduses,” tõi Krjutškov näiteid mee DNA kasutamise väljunditest.
Uuring viidi läbi PRIA meetme 16.2 toel rahastatud EIP-AGRI koostööprojekti raames, mille partneriteks olid Eesti mesinikud ja Celvia CC AS.
Lisateave:
Kairi Raime, PhD
Celvia CC toiduvaldkonna juht
kairi.raime@ut.ee
558 1489
