Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) avas 1. oktoobril kahepäevase Balti Tõuaretajate Foorumi, mis toob esimest korda sellises laiapõhjalises koosseisus kokku kolme riigi tõuaretusühistud, teaduse ja riigi esindajad. ETKÜ juhatuse esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul on eesmärk anda Balti riikide tõuaretuskoostööle uus hoog.
Otepääl toimuval foorumil võetakse luubi alla Eesti, Läti ja Leedu veisekasvatus- ja tõuaretussektori edusammud, kitsaskohad ja riiklikud toetusmeetmed. Tanel-Taavi Bulitko sõnul on kohtumine märgiline just osalejate ringi poolest: ühe laua taga on Balti riikide tõuaretusühistud, seemendusjaamad ja jõudluskontrolli organisatsioonid, Eesti Maaülikool ning Eesti ja Läti põllumajandusministeeriumide esindajad.
„Kui tahame Balti tõuaretuses koostööga järgmise sammu teha, peavadki ühe laua taga olema nii tõuaretajad, teadlased, seemendusjaamad, jõudluskontroll kui ka riigi esindajad,“ ütles Bulitko. Tema sõnul soovib ETKÜ võtta veiste tõuaretuses senisest tugevama ühendava rolli ning aidata eri osapoolte teadmised ja võimalused paremini kokku tuua. „Tahame, et sellest kohtumisest kasvaks välja iga-aastane Balti loomakasvatajate foorum ja kujuneks traditsioon, mis toob valdkonna olulised osapooled regulaarselt ühe laua taha,“ lisas ta.
ETKÜ aretusosakonna juhi Triin Tintse sõnul on aeg tihedamaks koostööks küps ka seetõttu, et ETKÜ kunstliku seemenduse jaam on jäänud piirkonnas ainukeseks aktiivselt tegutsevaks aretusmaterjali tootjaks. Lisaks oleks võimalik naaberriikidel koopereeruda tõuloomade geenitestide tegemisel. Foorumi üks eesmärke ongi leida valdkonnad, kus kolmel väikesel loomakasvatusriigil oleks mõistlik tegutseda koos.
„Oleme seda meelt, et Balti riigid ei pea paralleelselt arendama välja kõiki samu lahendusi. Mõistlikum on kaardistada, milline võimekus on igas riigis juba olemas, milles ollakse tugevad ning kuidas saaks ühe riigi teadmisi, tehnoloogiat või taristut kasutada laiemalt,“ selgitas Tintse.
.jpg "heworitz")
Eesti üheks tugevuseks on ETKÜ Keava seemendusjaam, kus on viimastel aastatel jõuliselt arendatud kohaliku aretusmaterjali tootmist. Möödunud aasta lõpus toodeti seal esimest korda Eestis kohalikelt aretuspullidelt suguselekteeritud spermat. Tintse sõnul loob Eestis saavutatud tase uusi võimalusi ka Balti koostööks: kõike ei pea igas riigis eraldi välja arendama, kui vajalikud teadmised ja tehnoloogia on naabritel juba olemas. Samamoodi on Lätil ja Leedul tugevusi, mida saab ühiselt paremini kasutada.
