ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!
Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) praegune (2023–2027) programmperiood on kestnud vaid kaks aastat ja sellega kaasnenud poliitikamuutuste mõju suhtes...
Loe edasiMai esimesel päeval tähistas Eesti koos Küprose, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveeniaga 20 aastat Euroopa Liidus...
Loe edasiKuigi metsandus on Euroopas üsna varieeruv sektor nii metsamaa struktuurilt kui ka osakaalult, luuakse poliitikat kõigile ühtemoodi. Veelgi enam, seda...
Loe edasiViimastel aastatel on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus (EL) tehtud hulk seadusemuudatusi ja uusi algatusi, mis metsandust mõjutavad. Üht-...
Loe edasiEuroopa Liidu kliimapoliitika seab sihiks 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise. Maakasutuse sektoril on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel, kuna atmosfäärisüsiniku taimede abil...
Loe edasiVäheväärtuslike põllu- ja rohumaade metsastamine on alati tekitanud vastandlikke tundeid. Rohu- ja põllumaa pindala moodustab 39% Euroopa maast ning on...
Loe edasiUuest aastast algab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uus programmiperiood ja üle Euroopa rakenduvad riiklikud strateegiakavad. Uus ÜPP ühendab kavades maaelu- ja...
Loe edasiBrüsselis toimub 21. novembril 2022 põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung, kus arutatakse loodustaaste ja väetiste kättesaadavuse üle. Maaeluminister Urmas Kruuse...
Loe edasiEuroopa põllumeeste kongress sõnastas ELi põllumajanduse tuleviku kolm sammast: toiduga kindlustatus, jätkusuutlikkus ja innovatsioon. Oluliseks faktoriks on toetusmeetmed, et innovatsiooni...
Loe edasiJärgmise aasta 1. jaanuaril lõppeb üleminekuperiood ning nn esimese samba põllumajandustoetuste taotlemisel ja maksmisel peaks kehtima hakkama uus kord. Valitsusel...
Loe edasiTelli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!
ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!
Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.