Kuidas teha tulevikus tõhusat taimekaitset?

Mitmed taimekaitseeksperdid tunnistavad, et pelargoonhappe baasil toodetud taimekaitsevahendid ei ole nii efektiivsed kui glüfosaat, kuna need ei hävita umbrohtude juuri. Samas peetakse pelargoonhapet siiski looduslikuks alternatiiviks glüfosaadile. Samas on ka neid, kes leiavad, et pelargoonhape sobib kasutada ainult hobiaednikele.

Pelargoonhappe kasutamine toob taimekudedes kaasa pH muutuse, misjärel taime rohelised osad hävivad. Toime kiirus sõltub temperatuurist, kuid töödeldud taimed kahjustuvad 15–60 minuti jooksul ja ühe kuni kolme tunni jooksul pärast töötlemist taimed hävivad.

Pelargoonhape toimib hästi üheaastastel umbrohtudel, kuid mitmeaastaste umbrohtude puhul ta nii efektiivne ei ole. Pigem soovitataksegi pelargoonhapet kasutada kohtades, kus süsteemse herbitsiidi kasutamine on mõttetu, näiteks samblatõrjel kiviplaatide vahelt.

Niisiis jääb valikute sekka traditsiooniline energiakulukas künnipõhine mullaharimine, mille hektari maksumuseks hinnatakse 143–155 eurot sõltuvalt künni sügavusest. Samas üldhävitav herbitsiid maksab kolm-neli eurot liiter ja seda kulub hektarile neli liitrit.

Künnist loobumise peamine motiiv on olnud tööaja ja mootorikütuse kokkuhoid. Eestis on Kuusikul pikaajalises külvikorra katses võrreldud 20 aasta jooksul (1989–2010) nii künniga kui ka künnita mullaharimise mõju põllukultuuride saagile ja mulla elus­tikule.

Katsed näitasid, et:

• otsekülvil ja pindmisel mullaharimisel (minimeeritud mullaharimisel) oli mootorikütuse kulu tavakünnist 37,9–55,8% ja sügavkünnist 54,7–71% väiksem;
• künnist loobumine on kaasa toonud suurema taimekaitsevahendite kasutamise vajaduse;
• künnist loobumine on kaasa toonud väiksema masinapargi vajaduse.

Künnipõhisel mullaharimisel varjuküljed

Tuginedes uuringu „Erinevate mullaharimise ja külvitehnoloogiate mõju uuring tera- ja kaunviljade saagikusele viljavahelduslikus ja monokultuurses külvikorras“ lõpparuandele, saab öelda, et künnipõhise mullaharimisega saab alla suruda mõningaid taimehaiguseid ja umbrohtusid, kuid samal ajal võivad halveneda ka mulla hüdroloogilised ja füüsikalised omadused.

Mulla orgaanilise aine mineralisatsioon kiireneb ja seetõttu huumus väheneb. Kerge lõimisega huumusrikastel muldadel on see protsess olnud eriti intensiivne. Mullas halvenevad intensiivse harimisega ka seal elutsevate mitmete kasulike organismide elutingimused, näiteks väheneb kasulike putukate ja vihmausside arvukus.

Hea teada

Teadlaste uus avastus taimede kasvu pärssimiseks

Eelmise aasta veebruari alguses avaldati ajakirjas Nature Communication artikkel, millest selgub, et Tübingeni Ülikooli teadlased on avastanud suhkrumolekuli, mis pärsib taimede ja mikroorganismide kasvu ning on inimeste ja loomade rakkudele kahjutu. Seni on katseid läbi viidud kalade embrüotes.

Nii nagu glüfosaat, tekitab ka see suhkrumolekul muutusi nn šikimhappe ainevahetusahelas, pärssides erinevate taimede ja mikroorganismide kasvu. Suhkrumolekul blokeerib šikimhappe ainevahetusahelas peamise ensüümi, mis esineb ainult mikroorganismides ja taimedes. Sel põhjusel liigitavad teadlased aine inimestele ja loomadele ohutuks ja on seda tõendanud ka esialgsetes katsetes. Deoksü-suhkrust loodetakse glüfosaadi asendajat, kuid pikaajaliste katsete käigus tuleb veel uurida, kui efektiivne on see põllul, kuidas laguneb mullas ja kui ohutu on see kariloomadele.

Kindlasti on glüfosaat odavam kui mõni teine taimekaitsevahend, ja mis peamine – ta on kättesaadav. Kui arvestada elurikkuse tagamise ja mulla tervise säilitamisega, siis Eestis tehtud katsete tulemused näitavad, et kündmisega saab alla suruda mõningaid umbrohtusid, kuid mulla omadused halvenevad ja väheneb kasulike organismide arv mullas.

Kui ennustada, mis juhtub glüfosaadiga aasta pärast, siis on võimalik, et glüfosaat kiidetakse uuesti toimeainena heaks ja seda kasutatakse edasi. Võib ka juhtuda vastupidi, et selle kasutamine tuleb lõpetada ja minna üle künnipõhisele mullaharimisele. Lisaks on 70%-line pelargoonhape künnipõhise mullaharimise kõrval täiendav võimalus ja meil on rohkem teadmisi deoksü-suhkru efektiivsusest.

Loe veel Maaeluministeeriumist Evelin Hillepi ülevaadet elurikkuse strateegiaga kaasnevatest eesmärkidest ja kohustustest: