18. märtsil 2021 kutsus keskkonnaamet kokku koosoleku arutamaks maakondlike jahindusnõukogude töökorda.
Kuna amet valis juba koosoleku alguses selgelt poole, kelle huvisid esindada, lõppes koosolek maaomanike ja jahimeeste esindusorganisatsioonide konfliktiga.
Konflikti olemus seisneb 2023. aastal lõppevate jahipiirkonna kasutusõiguse edasisest saatusest. Maaomanike nägemust mööda peaks maaomanike ja jahimeeste vahelisi suhteid reguleerima eramaadel sõlmitud maa jahindusliku kasutamise leping, millele viitab ka juba 2013. aastast kehtiv jahiseadus. Keskkonnaamet on aga asunud positsioonile, et lepingute puudumine ei saa olla aluseks seniste lubade pikendamata jätmiseks. Kuna pikendamiseks vajab keskkonnaamet jahindusnõukogu konsensuslikku otsust, siis on amet läbi surumas uut töökorda ilma konsensuse nõudeta.
Keskkonnaameti sellist otsust põhjendas jahinduse ja vee-elustiku büroo juht Aimar Rakko asjaoluga, et pikendamiseks kulub tund aega, uute lubade menetlemine aga võib kesta kuid. Hoolimata sellest, et jahipiirkondade kasutusõiguslubade lõppemise tähtaegadeni on peaaegu kaks aastat, on nii ametnikud kui ka jahimehed huvitatud olemasolevate lubade võimalikult kiirest pikendamisest. Kahjuks ei olnud ka Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust nõus Erametsaliidu ja Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajate ettepanekuga enne keskkonnaameti otsuse langetamist arutada konflikti ennetamist seni aastaid edukalt toiminud maaomanike esindusorganisatsioonide ja jahimeeste ümarlaual, seades niimoodi küsimuse alla ka jahinduse ümarlaua jätkamise.
Maaomanike esindusorganisatsioonid on ülimalt häiritud asjaolust, et riik on edasiste protsesside kavandamisel valinud selgelt poole ja lähtunud eelkõige jahipiirkonna kasutajate ning keskkonnaameti töötajate huvist muuta jahipiirkondade kasutuslubade pikendamine võimalikult kergesti teostatavaks.
![PollumeheTeatajabanner]( "PollumeheTeataja src=")
Maakonna jahindusnõukogud on ellu kutsutud regionaalse jahindustegevuse korraldamiseks. Selle liikmed ja töökorra kinnitab keskkonnaameti peadirektor. Alates 2013. aastast tegutsenud nõukogud on seni suutnud probleeme konsensuslikult arutada. 2020. a lõpus tuli aga keskkonnaamet välja ettepanekuga asendada konsensuslik otsustamine hääletamisega. Hääletamine tähendaks seda, et väiksemate huvigruppide esindajate huvisid on võimalik demokraatia sildi all ignoreerida.
Lisainfo
https://erametsaliit.ee/2021/03/19/keskkonnaamet-ajas-maaomanikud-jahimeestega-riidu
Seotud artiklid
Ajakiri siin
-
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
Mar 6, 2023 • 39:59
Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm
-
Meemeistrid: Moodne talu podcast #2
Mar 10, 2023 • 50:38
Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…
-
Mahlametsa: Moodne talu podcast #3
Mar 10, 2023 • 1:01:33
Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…
