Tulevikumets saab alguse kvaliteetsest metsataimest

Vastavalt riiklikule regulatsioonile võib Eestis kasutada metsauuenduseks meil looduslikult levinud puuliike – mänd, kuusk, kask, sanglepp, harilik lepp, saar, vaher, haab, tamm, pärn, jalakas ja künnapuu, lisaks mõningad võõrliigid. Kõige enam uuendatakse meil metsi männi, kuuse ja kasetaimedega, mida peamiselt istutatakse. Konkreetse puuliigi ning uuendusvõtte (istutamine, külv või langi looduslik uuendamine) valimine sõltub kasvukohatüübist, mullaviljakusest, eelnevalt kasvanud peapuuliigist jms.

Kodumaine või välismaine?

Kuigi Eesti taimlates kasvatatakse igal aastal ligi 30 miljonit metsataime, jääb neist puudu – juurde oleks vaja ligi kolm miljonit. Taimenappuse leevendamiseks on varasematel aastatel Eestisse toodud taimi ka muudest riikidest, kuid selle lubatavus sõltub taime algmaterjali päritolust ehk sellest, kust on varutud seeme.

Kuni tänavuse aasta lõpuni võib algmaterjal olla ka Leedu ja Valgevene päritolu, uuest aastast on aga lubatud metsa viia vaid Eesti või Läti päritolu taimi. Põhjus on kaugemalt lõunast pärit puude sobimatus meie loodusesse.
Eestis kasvatatud taimedest pärineb suurem osa RMK puukoolidest ja need erametsadesse ei jõua. Optimistlike prognooside kohaselt jõuavad Eesti puukoolid rahuldada kogu erametsade vajaduse võib-olla viie aasta pärast, kuid paljuski sõltub see ilmast ja puukoolide võimekusest. Samas on metsapuude kultiveerimismaterjali tarnijaid praegu majandustegevuse registrisse kantud 182 (sh FIE-d). Küll aga kasvatavad paljud väikesed puukoolid aastas vaid paarkümmend tuhat taime.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul sõltub edaspidine kvaliteetsete metsataimede piisav arv eelkõige õigest prognoosist, mis annab metsataimekasvatajatele kindluse oma tegevusse investeerida. Kindlasti on vaja, et erametsaomanikud telliksid vajaminevad taimed varakult, et taimekasvatajatel oleks kindlus täiendavate taimede kasvatamiseks.

Taimedele kehtib hulk nõudeid

Metsauuenduseks kasutatavatele taimedele on kehtestatud mitmed nõuded, eelkõige peavad nad olema terved ja elujõulised. Oluline on ka taimede pikkus ja vanus. Näiteks peavad olema kuusetaimed vähemalt 22 cm (avajuurne taim) või 18 cm (potitaim) pikad ning vastavalt maksimaalselt viie- või kaheaastased. Tootja peab tagama, et turule jõudvad taimed vastaksid ka teistele nõuetele. Nii ei tohi taimed olla vigastatud, kuivanud juurestikuga, haiged, kahjuritega, kahjustatud ja okaspuudel ei tohi esineda mitmeladvalisust.

Metsataimede kvaliteeti kontrollib Keskkonnaamet, mille ametnikud teevad kontrollkäike taimlatesse. Juhuvaliku alusel kontrollitakse 50–60 taimekimpu ja nõuetele mittevastavaid on leitud kõigi kontrollitud taimlate peale ligi kümmekond. Põhiliselt on haigusi esinenud arukasel ja männil, kuusel aga ladvakasve ja liiga nappi pikkust. Taimlates võivad tulevasi puid kahjustada nii loomad, ilmaolud kui ka haigused. Tihti kahjustab taimi külm, põhjustades külmakahjustusi (kannatada saavad noored võrsed) või külmakergitust (eriti ohtlik väikestele taimedele). Samuti on ohtlik kevadine ere päike, eriti märtsis-aprillis. Muidugi on taimedele ohtlikud ka mitmesugused haigused, putukad, seened ja loomad (hiired, metskitsed, põdrad).

Metsataimede üleandmine

Ka metsataimede turul kehtib põhimõte – usalda, aga kontrolli! Kuigi metsataimede nõuetele vastavuse peab tagama tootja (otse puukoolist ostes) või tarnija (müüja), peab ka ostja veenduma, et ta saab kvaliteetset kaupa.

Nii peab ostja veenduma, et ta sai soovitud taimed, taimedega on kaasas saateleht või arve-saateleht ja taimedel on saatedokumendid. Oluline on vaadata, et saatedokumendile on kantud taimepartii identifitseerimist võimaldav põhitunnistuse number.

Hea teada

Lõviosa metsauuenduseks kasutatavaid taimi tuleb Eesti taimlatest

• Metsaistutusmaterjali inventuuri kohaselt on meie taimlates kasvamas 28,4 mln istutuskõlbulikku taime.
• Keskkonnaameti andmetel istutati eelmisel aastal meie metsadesse kokku 33,3 mln taime, millest 5 mln toodi naaberriikidest. Eesti metsade uuendamiseks kasutati 2014. aastal 26,2 mln, 2015. aastal 27,9 mln ja 2016. aastal 28,9 mln metsataime.
• Kõige enam on metsade uuendamiseks kasutatud kuusetaimi, keskmiselt u 14 mln aastas. Männitaimi on istutatud aastas u 12 mln.
• Raiesmike uuendamiseks metsanduse arengukavas ettenähtud mahus on erametsades vaja 11,7 mln metsataime aastas, mida on 3 mln rohkem, kui eelmisel aastal erametsade uuendamiseks kasutati. Kõige suurem vajadus on lähiaastail kuusetaimede järele.

Toetus metsa uuendamiseks

Metsade uuendamiseks on võimalik Erametsakeskuse kaudu taotleda nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikku toetust. Toetusraha võimaldab erametsaomanikul maapinna ettevalmistamise, metsataimede soetamise ja istutamise ning kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri või looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise kuludelt kokku hoida.

Metsaomanik on kohustatud metsa uuendama vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Mets loetakse uuenenuks, kui elujõulised metsataimed on olenevalt metsakasvu kohatüübist viie või kümne aasta jooksul saavutanud ettenähtud kõrguse ning paiknevad ülepinnaliselt ja nõutaval arvul hektari kohta. Õigeaegsel uuendamata jätmisel võib Keskkonnaamet määrata sunniraha.