• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid. Foto: Pixabay

    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

    Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock

    Nokk kinni, saba lahti

    Marjamaa talu pere: isa Tõnu Oks, tütar Elke Lillemets, ema Maria Oks. Foto: erakogu

    Tõnu Oks: Marjamaalt tuleb marju tonnides

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Pdf
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid. Foto: Pixabay

    Balti riikide ja Põhjamaade põllumehed arutasid ÜPP keskkonnameetmeid

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar

    Kevadised põllumajandusmasinad teedel

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret. Foto: Pixabay

    Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay

    Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

    Hanede heidutusjaht. Foto: Shutterstock

    Nokk kinni, saba lahti

    Marjamaa talu pere: isa Tõnu Oks, tütar Elke Lillemets, ema Maria Oks. Foto: erakogu

    Tõnu Oks: Marjamaalt tuleb marju tonnides

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Pdf
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Yara Megalab

Tillukene putukas hävitab metsa

autor: TOOMAS KELT, keskühistu Eramets kommunikatsioonispetsialist
juuli 2019
Kategooria: Mets, Põllumehe Teataja juuli 2019
Rootsis kasutatakse kooreüraskitega asustatud puude leidmiseks koeri, kes õpetatakse ära tundma üraskite eritatava feromooni lõhna. Kuuse-kooreürask. Foto: erakogu

Rootsis kasutatakse kooreüraskitega asustatud puude leidmiseks koeri, kes õpetatakse ära tundma üraskite eritatava feromooni lõhna. Foto: erakogu

Kui mõtleme puid ohustavatele looduslikele vaenlastele, siis eelkõige tulevad meelde seened (näiteks paljuräägitud juurepess) või kobras, kes võib langetada üsna jämedaid puid.  Pisike putukas aga ohtlik ei tundu. Siiski – nüüdisaegse elusorganismide süsteemi looja Carl Linne poolt „omaette kirjutajaks“ (lps typographus) ristitud kuuse-kooreürask põhjustab Eestis üha rohkemaid sanitaarraieid.

„Metsameestel tasub tänavu valmis olla üraskirüüsteks,“ „Metsamehed mures: pärast põuast suve hävitab kooreürask kuusemetsi“ – need on pealkirjad sellekevadistest ajalehtedest. Keilast, Rakverest, Põlvast ja mujaltki tulevad teated, et üraskihordid järavad linnametsi ja kuused on tõsises ohus.

Kaks põlvkonda üraskeid aastas

Kas selline kuuse-kooreüraskite (üraskite perekonna esindajaid on Eestis ligi 70 liiki) levik on midagi enneolematut? Jah ja ei. Jutuks olev ürask on meie põline liik. Küll aga on paaril viimasel aastakümnel tähele pandud, et selle putuka lendlus toimub varem, areng on kiirem ja varasema ühe põlvkonna asemel areneb tal reeglina kaks põlvkonda aastas. „Teine põlvkond on sageli arvukam kui esimene ja selle tekitatud kahjustused võivad olla oluliselt suuremad,” hoiatas 2013. aastal keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap ajakirjas Eesti Mets.

Üraskite leviku kasvu üks põhjus on kliimamuutused, mille tagajärjel on me suved kuivemad ja talved soojemad. Need on üraskitele vägagi sobivad tingimused – kuna kuuse-kooreürask talvitub pinnases, on karmil talvel sügavalt läbikülmuv pinnas talle hukatuslik. Kui aga talv on soe, jääb ka rohkem putukaid ellu. Välja ronivad talve üle elanud üraskid kevadel, kui õhutemperatuur on tõusnud 15–20 kraadini ja pinnas on soojenenud 10 kraadini.

Kus on, sinna tuleb juurde

Mullast väljunud mardikad hakkavad kohe otsima asustamiseks sobivaid puid. Kui isasputukas on selle leidnud, hakkab ta koorde sisenemisava närima ja samal ajal eritama kogunemisferomooni. See lõhnaainete segu viitab liigikaaslastele, et puu on asustamiskõlblik ja meelitab neid ligi – nii isas- kui ka emasputukaid. Üraskid asuvad kaevandama käike piki puutüve, mis ei ole puule väga ohtlik. Ohtlikuks muutuvad nende rohkearvulised vastsed, kes kaevandavad käigu risti emakäiguga, see aga lõikab läbi puu juhtsooned ja lõpuks kuivab puu ära.

Landcredit

Asja teeb hullemaks see, et üraskitest äsja asustatuid puid ära tunda on väga raske. Kui puu juba kuivab, on õige tõrjeaeg enamasti juba möödas. Kui on aga kahtlus, et üraskid on metsas, saab kasutada püünispuid.

Püünispuudeks langetatakse vigastatud, nõrgestatud või kasvus allajäänud kuuski eelmise aasta kahjustuskolde läheduses märtsis või aprilli alguses. Püünispuudena saab kasutada ka hilissügisest ning talvist tormimurdu ja -heidet, samuti lume raskuse all murdunud kuuski.

Püünispuud soovitatakse langetada 5–10-puuliste gruppidena ja laasida. Koha valikul peab arvestama ka seda, et veel sama aasta kevadel tuleb need puud metsast välja vedada. Silmas tuleb pidada, et hoolimata püünispuude kasutamisest asustab kuuse-kooreürask sageli ka kasvavaid puid.

Uus trend puidukahjurite avastamisel – üraskikoer!

Ülemöödunud suvel toimunud erametsanduse õppereis Rootsi oli põnev. „Saime tutvuda ka väga huvitava meetodiga puidukahjurite avastamiseks – Rootsis kasutatakse selleks üraskikoeri,“ rääkis Erki Vinni Põlvamaa Metsaühistust.

Koerad on välja õpetatud värsket üraskikahjustust avastama. Väljaõppel kasutatakse kooreüraski feromoone, mille lõhna õpivad koerad ära tundma. Hiljem on terava ninaga abilistel lihtne puud nuusutada ja tuttava lõhna peale reageerida. Edasi saab metsaomanik värske kahjustusega puu maha raiuda ja materjali veel kvaliteetsena müüki suunata.

Üraskikoeri õpetatakse mängu abil ja ka hiljem tehtav töö on koerte jaoks mäng. Metsas näeb see välja nii, et koerte omanik tuleb kahe koeraga metsa ning laseb ühe looma „tööle“. Kui koer leiab tuttava feromoonilõhnaga kuuse, hakkab ta selle juures haukuma ja puu peale hüppama. Loomulikult ootab teda selle eest preemia!

Metsas teeb koer järjest tööd ühe tunni, siis järgneb tund puhkust, mil puid kontrollib paariline. Ühe tunniga jõuab koer üle kontrollida 5–10 hektarit metsa, täpne „tööjõudlus“ sõltub kahjustuste hulgast.

Sildid: kuuseüraskmetsmetsandusmetsaomanik
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Integreeritud taimekaitse piirab kahjustajate levikut

Järgmine artikkel

Võrdlus: metsaomanik aastal 2009 ja 2019

Seotud artiklid

Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib. Foto: Pixabay
Mets

Mets on, aga õigust oma metsa majandada napib

aprill 2021
Gunnar Lepasaar (vasakul) tutvustab oma pere maadele seatud piiranguid Eesti Erametsaliidu tegevjuhile Andres Talijärvele. Lepasaared said veebruaris teada, et lisaks senisele 40 hektarile soovitakse nende maadel veel täiendavad 40 hektarit metsa range kaitse alla võtta. Kuna enamus sellest jääb piiranguvööndisse, siis kompensatsiooni piirangute eest ei maksta. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Metsaomanikud on eri meelt looduskaitsjatega

aprill 2021
Keskkonnaamet ajas maaomanikud jahimeestega riidu. Foto: Eesti Erametsakeskus
Jahindus

Keskkonnaamet ajas maaomanikud jahimeestega riidu

märts 2021
Lumi - metsaomaniku sõber või vaenlane? Kuusekultuuri kahjustus pärast valgustusraiet. Foto: Ülle Läll, Kalevi Kvell
Mets

Lumi – metsaomaniku sõber või vaenlane?

veebruar 2021
Järgmine artikkel
Metsaomanik

Võrdlus: metsaomanik aastal 2009 ja 2019

Ajakirja eelmine number siin

Pollumehe Teataja aprill 2021
Lely uuendustest

Sisuturundus

Aina rohkem piimakarjakasvatajaid valib oma piimatootmise pikaajaliseks toetus- ja konsultatsioonipartneriks Lely. Miks?

Kasumliku ja nauditava piimatootmise nimel!

aprill 2021
Kubota. M7001 Grass Mower Butterfly

Kubota: uus põllumajanduslike haakeseadmete bränd Baltikumi turul

veebruar 2021
Tarmo ja Kert Kärbo Taker Trailers OÜ-st.

Taker Trailers: Isa ja poja ettevõte on põllumeeste usalduse võitnud

detsember 2020
Loomade jälgimissüsteem Smartbow. Foto: Smartbow

SMARTBOW loomade jälgimissüsteem lahendab tööjõukriisi farmis

oktoober 2020
Traktori lisaraskused. Näide tööriistakastiga raskusest. Foto: TrBet OÜ

Traktori lisaraskused – rätsepatöö vastavalt kliendi soovile

oktoober 2020

Agronoomia 2021

https://youtu.be/ERh2pcAaDGs

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eramets eriolukord Euroopa Liit keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu noortalunik persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika seadus sisuturundus sündmus taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud viljakasvatus üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Pdf
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.