Varakevadest hilissügiseni on põllumeestel kibekiire aeg ja valdavalt veedetakse see põllul olles. Lähenev talv on seega just õige aeg, et vaadata üle oma metsade olukord ja teha ära vajalikud tööd.
Talvisel perioodil on põhitähelepanu raietel. Tihti küsitakse, et kui ma metsa raiun, siis kui palju ma sealt tulu saan? Küsimus on selge, lihtne ja õigustatud, kuid sellele vastamine on reeglina väga keeruline. Millest aga üldse alustada, kui raiete peale mõelda?
Tööde kavandamiseks on vaja metsa andmeid
Esmalt tuleb kindlasti kontrollida, kas metsa kohta on olemas kehtivad inventeerimisandmed ja metsamajanduskava. Metsa andmeid ja nende kehtivust saab metsaomanik kontrollida vastavast riiklikust registrist ehk metsaportaalist (register.metsad.ee). Kehtivad on sellised inventeerimisandmed, mis ei ole vanemad kui kümme aastat. Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, saab metsaühistust vastavad tööd tellida. Inventeerimisandmed annavad täpse ülevaate metsa olukorrast: puistu liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms. Kehtivad inventeerimisandmed on vajalikud harvendus- ja uuendusraiete tegemiseks ning metsandustoetuste taotlemiseks.
Inventeerimisandmete põhjal on võimalik koostada metsamajandamiskava, mille alusel metsatöid planeerida. Kava kirjeldab metsa praegust seisundit, jagab nõuandeid ja toob välja soovituslikud tööd järgnevaks kümneks aastaks. Metsa inventeerimise kulude osaliseks katmiseks on võimalik taotleda toetust. Toetust makstakse kuni 10 €/ha ja seda saab taotleda üks kord seitsme aasta jooksul oma metsaühistu kaudu.
Kui värsked andmed on käes, tuleb vaadata, milliseid töid on vaja teha. Välja peab selgitama, kust ja kui palju saab üldse metsa raiuda. Metsaühistu spetsialistidel on põhjalik ülevaade erinevate tööstuste hindadest, samuti oskavad nad hinnata orienteeruvaid kulusid. Kindlasti tuleb otsustada, kas majandada ise ühistu kaudu või müüa raieõigus näiteks metsaühistu enampakkumisel. Otsuse tegemisel on abiks konsulendid, kes aitavad olukorda hinnata ning asjakohased plussid ja miinused kokku lüüa.
Järgnevalt tuleb esitada keskkonnaametile metsateatis, mida saab elektroonselt teha metsaportaalis. Õigus töödega alustada on siis, kui metsateatisel välja toodud kavandatud tegevused saavad ametilt lubava märke.
Raie ja puidu müük ühistegevusena
Puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted, aga väikeste puidukogustega on suurte tööstuste müügiplatsidele raske pääseda. Metsaomanikel on võimalus ühistegevuse kaudu ise oma puitu suurtele saeveskitele müüa. Ühises turustuskanalis olev ühistuliikmete puit on piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurtele tööstustele.
Kui omanik otsustab oma metsa majandada ühistu kaudu, siis sõlmitakse raieõiguse võõrandamise leping väljatuleku alusel (st täielik tulu raieõiguse müügist selgub pärast tööde tegemist reaalse mahu põhjal). Metsaühistu metsameister lepib omanikuga kokku kõik vajalikud detailid ja erisoovid, korraldab raie ja puidu müügiga seonduva paberimajanduse, sõlmib kokkulepped raietööde teostajatega, märgib langi ja korraldab puidu transpordi tööstustesse.
Omaniku tulu ehk nii-öelda kännuraha, kujuneb seega mitme teguri alusel. Ühelt poolt on oluline komponent puidu hind tööstustes. Teine komponent on erinevad kulud, sest tekkinud tulust tuleb maha arvutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning transpordikulud.
Sellise metsa majandamise suurim eelis on läbipaistvus – omanik saab täpselt näha, kuhu ja mida müüdi ning millise hinnaga, millised olid kulud jne. Tekkiv tulu peegeldab seega adekvaatselt selle metsa hetkeväärtust ehk sealt raiutud puidu mahtu ja kvaliteeti.
Otsustada võib ka enampakkumise kasuks
Lisaks metsade majandamisele ja puidu müügi korraldamisele on piirkondlikes metsaühistutes olemas vajalik kompetents, et teha metsakinnistu või raieõiguse enampakkumisi. Enampakkumine erineb eelnevalt kirjeldatud metsa majandamisest selle poolest, et enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel. Hinna määramise alus on kasvav mets ja sealt potentsiaalselt saadav puit.
Enampakkumise korraldamiseks tuleb seega hinnata raielanki, mille alusel pannakse koos metsaomanikuga paika alghind. Seejärel tehakse avalik enampakkumine ja selle alusel sõlmitakse eduka pakkujaga müügileping. Müügilepingu sõlmimisel on oluline tähelepanu pöörata mitmele asjale. Lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteeruvale raiemahule tuleks kokku leppida ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku selleski, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Nüansse, millele mõelda, on mitmeid ja igal juhul tasub nende osas nõu pidada metsaühistu konsulentidega.
Enampakkumise kaudu raieõiguse müümise eeliseks on tehingu kiirus. Teisalt tuleb arvestada, et saadud hind ei pruugi olla parim võimalikust. Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügikohustust ja võib korraldada uue pakkumise. Metsaühistu abistatud ja korraldatud enampakkumistel on tavapärane, et teenustasu müügi korraldamise eest maksab ostja, mitte metsaomanik.
