• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • METK Saku labor: pikaajaline kogemus, kindlad tulemused!
  • METK Saku labor: kas sinu muld toidab parimat saaki?
  • METK Saku labor: väeta targalt, hoia loodust!

Kindlustusühistu aitab põllumeestel muutuda kliendist omanikuks

autor: Tarmo Lääne, Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige
detsember 2021
Kategooria: Kindlustus
Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige

Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige

Pärast taasiseseisvumist oli kogu Eesti kindlustusturg täielikult kodumaine, kuid järgmise 30 aasta jooksul oleme praeguseks ligi 500-miljoni eurose aastakäibega turul teenitavast rahast sisuliselt kõrvale jäänud: Eesti elukindlustusturg kuulub täielikult väliskapitalile ja kahjukindlustusturul jääb kõigest 3–4% teenitavast kasumist Eestisse.

Samas enne Teist maailmasõda kuulus Eesti inimestele läbi kindlustusühistute 40% kindlustusturust. Toonane Eesti ja ka mitmete teiste riikide praegune kogemus näitab, et kodumaine kapital suudab väga edukalt konkureerida väliskapitaliga, kui teeme pühendunult selle nimel koostööd.

Klient või peremees?

Viimased 80 aastat on Eesti inimestest kujundanud eeskätt kindlustuse kliendid, mitte liikmed ehk klient-omanikud, kes ise võtavad ettevõtluses riski ja nopivad ka ühistegevusest võrsunud viljad omanikutuluna. Kliendi staatus on küll lihtsam ja kohustustevabam, ent see ei anna peremehe staatust: kliendil pole õigust kindlustusseltsi tegevuse ega teenuste osas kaasa rääkida, ammugi mitte õigust saada osa kasumist. Kui kasvõi 10% kaasmaalastest otsustaks Eesti kindlustusühistule ehk iseendale tulu hakata teenima, siis oleks mõne aastaga meie kodumaa kindlustusturg tundmatuseni muutunud – uus tehnoloogia võimaldab kiiresti ja lihtsalt tarbimisharjumusi ümber suunata. Nutitelefonide kiire kasutuselevõtt tõestab, et inimesed on õppimisvõimelised ja huvi korral valmis kiiresti uusi võimalusi ära kasutama.

Mis juhtub siis kui enamus kliente hakkab iseendale liikmena tulu teenima, näeme parimal võimalikul moel Soomes, kus kõikide kindlustusühistute varade maht kokku on 150 miljardit eurot, mis igapäevaselt teenib liikmetele omanikutulu nii Soome majanduses kui ka lähiriikide majandustes.

Kindlustusühistul 445 liiget

Praegu läheb Eesti kahjukindlustuse turult välisomanikele 60 miljonit kasumieurot aastas. Kui suure osa sellest Eesti oma kindlustusühistu kodumaale jätaks? Täpselt nii suure osa, kui palju on liitujaid. Mida rohkem inimesi ja ettevõtteid kindlustusühistuga liitub, seda tõhusamad ja konkurentsivõimelisemad me ühiselt oleme ning seda suurema tüki turust endale tagasi võtame.

PollumeheTeajabanner

Eesti Kindlustusühistuga ÜKS on praeguseks liitunud 445 inimest ja ettevõtet, kes on juba teinud või märkinud osakapitali sissemakseid kokku ligi poole miljoni euro ulatuses. Kindlustusühistu asutajate ja liikmete hulgas on palju maaettevõtjaid ja mitmed põllumeeste organisatsioonid, näiteks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Sildid: EPKKkindlustuskindlustusühistukindlustusühistu ÜKStaluliit
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Aasta põllumees Andres Vaan panustab tõuaretusele

Järgmine artikkel

Talunikud soovivad osta elektrit börsiväliselt õiglaste hindadega

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht. Foto: EPKK
Arvamus

Aeg atra seada

oktoober 2025
Silotootmise infopäev. Kliimamuutused ja järjest suuremad ootused silo kvaliteedile panevad teadlasi katsetama uusi lahendusi.
Sündmus

Jahe suvi tõi fookusesse maisi- ja rohumaa katsed silo kvaliteedi parandamiseks

september 2025
Eesti seakasvatajad vajavad riigilt tuge.
Seakasvatus

Eesti seakasvatajad vajavad riigilt tuge tootmise taastamiseks pärast SAK-puhanguid

september 2025
Notsu. Foto: Pixabay
Seakasvatus

Eestlased soovivad edaspidigi kasvatada kodu-, mitte metssigu

september 2025
Järgmine artikkel
Talunikud soovivad osta elektrit börsiväliselt õiglaste hindadega. Foto: Shutterstock

Talunikud soovivad osta elektrit börsiväliselt õiglaste hindadega

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja aprill 2025

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.