Viimase 70 aasta jooksul on põllumajanduse arengu fookus olnud suunatud tootlikkuse suurendamisele ning tarbijatele piisavas koguses ja soodsa hinnaga toidu tootmisele. Viimasel 20 aastal on selle kõrval üha enam tähelepanu pööratud ka keskkonnahoiule ning põllumajandus- ja toidutootmise negatiivsete keskkonnamõjude ohjamisele.
Üha enam kõlapinda saav kestliku toidusüsteemi1 käsitlus kutsub põllumajandus- ja toidutootmises ning neid suunavas poliitikas ellu viima süsteemseid muutusi, rõhutades vajadust:
- tagada kõigi inimeste ligipääs ohutule ja toitaineterikkale toidule;
- minna üle jätkusuutlikele tarbimismustritele;
- toota loodust hoidvalt, taastavalt ja mahu poolest piisavalt;
- tagada toidutootjate õiglane elatustase ja väärtuse jaotus tarneahelas;
- suurendada säilenõtkust (ingl resilience), et paremini toime tulla haavatavuste, šokkide ja stressiga.
Rohepöörde valguses on põllumajandus- ja toidusektori jaoks väga olulised Euroopa Liidu talust taldrikule ja elurikkuse strateegiate eesmärgid ja mõõdikud. Need puudutavad toitainete kao ja mineraalväetiste kasutamise vähendamist, keemiliste taimekaitsevahendite riski ja kasutamise vähendamist, antimikroobikumide kasutamise vähendamist ning mahepõllumajanduslikult haritava maa ja maastikuelementide pindala suurendamist. Neist oli juttu Põllumehe Teataja märtsinumbris.
Ettepanekud rohepöördeks
Aprillis avaldas valitsuse rohepoliitika juhtkomisjoni eksperdirühm raporti, mis koondab ettepanekud rohepöörde elluviimiseks. Üheksa valdkonna seas pööratakse tähelepanu ka kestlikule toidusüsteemile. Järgnevalt on esitatud põgus ülevaade rohepoliitika eksperdirühma raporti peamistest soovitustest roheüleminekuks põllumajandussektoris ja toidusüsteemi kestlikkuse suurendamiseks.
Täppisviljelus
Väetistega antavate toitainete efektiivsemaks kasutamiseks, toitainete leostumise ohu ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisega kaasneva riski vähendamiseks tuleks suurendada investeeringutoetuste ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) tagatiste ja laenude mahtu täppisviljeluse seadmete soetamise toetamiseks. Samuti tuleks luua tipptasemel nõustamisteenus nende masinate ja seadmete seadistamiseks ning kasutamiseks, sest vastasel korral võib selle tehnoloogia potentsiaal osaliselt kasutamata jääda.
Integreeritud taimekaitse
Välja tuleks arendada integreeritud taimekaitse rakendamist toetav enesekontrolli- ja hindamissüsteem, mis aitaks parandada põllumajandustootmises tööprotsesside kvaliteeti ja nende juhtimist.
Loomade tervis ja heaolu
Kogu loomakasvatussektoris tuleks rakendada veterinaarseid karjatervise auditiprogramme, mille põhirõhk on haiguste ja terviseprobleemide põhjuste avastamisel ja nende ennetamisel tööprotsesside ja pidamiskeskkonna parandamise abil. Selline karjatervise auditiprogrammi katseprojekt näitas mõned aastad tagasi piimafarmides häid tulemusi, vähendades nii ravimikasutust kui ka karjatervisega seotud kulusid. Seetõttu võib oodata, et süsteemne lähenemine terviseprobleemide ennetamisele vähendaks ravimikasutust ja parandaks loomade heaolu ka teistes loomakasvatusharudes.
Maastikud ja elurikkus
Poollooduslike koosluste taastamine ja põllumajandustootmises uuesti kasutusele võtmine on üks Eesti edulugusid. Raport soovitab jätkata ja optimeerida elurikkust hoidvaid meetmeid seal, kus olukord on hea, kuid pöörata enam tähelepanu ja ressursse neile piirkondadele ja tootmissüsteemidele, kus praegu on põllumajandusmaastikud üksluisemad ja kus on vajalik ja võimalik nende mitmekesisust suurendada. Peamised viisid selleks on põldude liigendamine eri maastikuelementidega ning veekogude ja kraavide ääres puhveralade ja väikemärgalade loomine. Põllumajandusmaastike mitmekesisuse hindamisel ja selle suurendamise võimaluste kaalumisel on oluline võtta arvesse ka olemasolevate puhveralade, päikese- ja tuulikuparkide ja põllumassiividega külgnevate maastikuelementide (nt metsad, põlluservad, elektriliinide alused alad, päikesepargid, majapidamised jne) positiivset mõju.
Roheüleminekut toetav digiüleminek
Täppisviljelus, integreeritud taimekaitse enesekontrolli- ja hindamissüsteem, loomatervise ja -heaolu alased ennetustegevused farmi tasandil ning maastike ja elurikkust toetavate maastikuelementide planeerimine on andme- ja analüüsimahukad tegevused. Neid toetavad andmebaasid on osaliselt olemas, kuid need ei ole algselt loodud rohe- ja digiülemineku vajadusi silmas pidades. Seetõttu tuleks oluliselt kiirendada põllumajandus- ja toidusektori digiüleminekut ja selliste süsteemide arendust, mis toetaksid taimekaitsevahendite ja väetiste kasutuse optimeerimist, nende kasutusest ülevaate saamist, taimetoitainete bilansi põllu- ja taluväravapõhist arvestust, karjaterviseprogrammide ja kvaliteedikavade rakendamist ning maastike ja elurikkust toetavate maastikuelementide planeerimist. Kõik see looks eeldused uutele ärimudelitele, mis annavad tarbijatele tõenduspõhise ja usaldusväärse info toodete keskkonnamõju, loomatervise ja -heaolu jm oluliste omaduste kohta.
Muld
Eesti põllumuldade seisund on võrreldes paljude teiste riikidega suhteliselt hea. Kliimamuutuste tõttu on muldade hea olukord üks olulisemaid toidujulgeoleku tegureid. Muldades süsiniku talletamist nähakse ühe võimalusena kliimamuutuste aeglustamisel. Seetõttu teeb raport ettepaneku integreerida põllumajanduse toetusmeetmetesse lisaks juba olemasolevatele praktikatele täiendavaid taastava põllumajanduse ja agroökoloogilisi praktikaid, sh mullaviljakust, muldade orgaanilise süsiniku sisalduse suurenemist ning muldade elurikkust toetavaid praktikaid. Oluline on suurendada taastava põllumajanduse ja agroökoloogiliste praktikate alast õppe- ja teadustööd ning teadmussiiret. Samuti tuleks töötada välja ja rakendada põllumuldade elurikkuse seiresüsteem.
Mahepõllumajandus
Lisaks mahepõllumajandusliku maa pindala laienemisele tuleks investeeringutoetuste, MES-i tagatiste ja laenude ning teadmussiirde meetmete abil rohkem tähelepanu pöörata toodangumahu ja mahesektori tootlikkuse suurendamisele, et mahetootjate majanduslik konkurentsivõime paraneks. Samuti tuleks avaliku sektori korraldatava toitlustuse ning riigihangete tingimuste kaudu järk-järgult kujundada mahetoodete laialdasemat kasutust soosiv turuolukord, et rohkem mahetoodangut jõuaks tarbijateni.
Ringbiomajandus – biometaan ja orgaanilised väetised
Pandeemia ja sõjaga kaasnenud tarneraskused ning hinnatõus on tõstnud esile vajaduse pöörata rohkem tähelepanu biometaani ja kohalike orgaaniliste väetiste tootmisele. Eestis on ühe käe sõrmede jagu põllumajandusettevõtteid, kus praegu biogaasi (valdavalt biometaani) tootmine juba käib, kuid umbes 30 biogaasijaama lisamine võimaldaks toota u 20% Eesti maagaasi tarbimisele vastava koguse biometaani. See võiks sammhaaval suurendada sektori energiasõltumatust ja pakuks võimalusi sektori sissetuleku suurendamiseks. Kohalikke orgaanilisi väetisi saaks toota biolagunevatest jäätmetest, mis on praegu suures osas kasutuseta. 2024. aastal rakendub kohustus linnades biolagunevate jäätmete kokku kogumiseks. Neid saab kasutada kompostimiseks või biogaasijaamades kääritamiseks. Mõlemal juhul on tulemuseks väärtuslik mullaparandaja, mis tooks põllumajandustootmisesse lisaks toitaineid ja võiks mõjuda hästi ka muldadele.
Kasvuhoonegaaside (KHG) ja ammoniaagi heitkogused
Neid aitavad vähendada täppisviljelus, taastava põllumajanduse ja agroökoloogiliste praktikate laiem kasutamine, biometaani tootmine ja mineraalväetiste osaline asendamine kohalike orgaaniliste väetistega. Lisaks tuleks investeerida KHG ja ammoniaagi heitkoguseid vähendavate loomade aretuse, söödalisandite, väetiselisandite, läga ja sõnniku hoidmise ja kasutamise tehnoloogiate kasutuselevõttu ning nende tehnoloogiate alaste teadmiste loomisse ja levitamisse.
Atmosfäärisüsiniku sidumisele aitavad kaasa maastikuelementide rajamine, taastava põllumajanduse ja agroökoloogiliste praktikate laialdasem rakendamine. Põllumajandusliku maakasutuse süsinikusidumise suurendamiseks tuleks toetada ka turvasmuldade kaitsmist (st nende püsirohumaade alla viimist) ja sobivates kohtades kuivendatud aladel veetaseme kontrollitud tõstmist.
Oluline on teha teadusuuringud, mis aitaksid täpsustada Eesti oludes KHG ja LULUCF-i heitkoguste arvestusmetoodika juurde käivaid emissioonifaktoreid. Sh maakasutusega seotud süsiniku sidumise faktoreid. Äärmiselt oluline on, et tootmistehnoloogias, -praktikates ja maakasutuses toimuvad muutused kajastuksid õigeaegselt ja adekvaatselt ka riiklikes KHG, LULUCF-i ja õhusaasteainete aruannetes.
Hea teada
- Mullu oktoobris alustas tegevust rohepoliitika juhtkomisjoni juurde loodud eksperdirühm, kelle ülesanne oli teha valitsusele ettepanekuid kliimapoliitika sotsiaalselt vastutustundliku elluviimise kohta.
- Eksperdikomisjoni ettepanekud puudutavad ka põllumajanduse ja toidutootmise valdkonda.
- 13-liikmelise eksperdirühma tööd juhtis Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juht Lauri Tammiste.
- Põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnast kuulusid eksperdirühma OÜ Agrone juhatuse liige Margus Muld ja Eesti Maaülikooli vanemteadur Ants-Hannes Viira.
- Ettepanekud avaldati tänavu aprillis, nendega saab tutvuda siin: www.valitsus.ee/media/4870/download.
Viide:
1 Kohandatud Braun jt (2021) „Food Systems – Definition, Concept and Application for the UN Food Systems Summit“ ja Nguyen (2018) „Sustainable food systems. Concept and framework“ alusel.
