Piisavalt suure ja hea kvaliteediga saagi tagamiseks ning mulla ja seda ümbritseva vee ja õhu kvaliteedi säilitamiseks peab väetamine tagama mulla tasakaalustatud toiteelementide bilansi.
Veekaitse seisukohast pööratakse suuremat tähelepanu lämmastiku (N) ja fosfori (P) bilansi arvestusele, ent agronoomia ja tasuvuse aspektist on oluline ka kõikide teiste hädavajalike taimetoiteelementide üle arvepidamine.
Kui bilanss on pidevalt miinuses, siis ollakse justkui pangale võlgu ja mulla toimekus on pärsitud. Kui bilanss (eelkõige N-i osas) on tugevas ülekülluses, siis on reaalne oht toitainete kaoks kas leostumise, lendumise või erosiooni teel.
Väetisega liialdada ei tasu
Seetõttu kasutatakse N-i ja P bilansi näitajat põllupidamise keskkonnamõju ühe indikaatorina. Kui P ja kaaliumi (K) liigsus võib teatud tingimustel rikastada mullavarusid, siis N-i üleküllus suurendab tunduvalt toiteainete kadude riski. See pole ainult võimalik keskkonnakahju, vaid praeguste väetiste hindade juures on probleemiks põllumajandustootja silmanähtavalt lekkiv rahakott.
Toiteelementide bilanss korda
Toiteelementide bilansi arvestamiseks on mitmeid meetodeid. Praktikas on kasutusel enamasti lihtsustatud arvestus, kus bilanss leitakse sisendite ja saagiga mullast eemaldatud elementide koguste vahena. Sisendina võetakse enamasti arvesse kasutatud mineraal- ja orgaanilised väetised, liblikõieliste poolt õhust seotud N ning osadel kultuuridel ka seemnetega mulda viidud elementide kogused. Sellisel üldistatud põhimõttel saab arvestust pidada nii regiooni, riigi, ettevõtte/talu kui ka põllu tasandil.
Taimede toiteelementide omastamise, mulda fikseerimise ja kadude protsessid toimuvad mulla mikrotasandil. Praktikas pole siiski võimalik ega ka otstarbekas sellisel mikrotasandil toiteelementide bilanssi arvestada, küll on aga
seda igati asjakohane teha põllu tasandil.
Põllu tasandi toiteelementide bilansse saab kasutada nii väetamise planeerimiseks kui ka potentsiaalse keskkonnamõju hindamiseks. Mitmete hinnangute alusel võiks N-i bilansi üleküllus toiteelementide kadude riski vähendamiseks olla alla 40–50 kg/ha. Loomulikult tuleb tõlgendamisel arvestada väetiseliikide ja ajastuse eripärasid.
Kalkulaator aitab arvutada
Põllu NPK bilansi arvestamiseks on koostatud kalkulaator. Praegu saab seda kasutada Exceli tööriistana, ent loodetavasti on see edaspidi seostatud enamlevinud e-põllutarkvaradega.
Kalkulaator mitte ainult ei arvuta, vaid annab konkreetset mulda arvestavalt kvalitatiivse hinnangu tulemuste jätkusuutlikkusele.
Näiteks N-i bilansile antakse hinnang lähtuvalt mulla orgaanilise süsiniku sisaldusest. Suurema orgaanilise aine sisaldusega ehk süsinikurikkamad mullad on paremini lämmastikuga varustatud ning hea saagi, tasuvuse ja keskkonnahoiu saavutamiseks piisab väiksemast väetisenormist. Vedelsõnniku ja/või mineraalse N-i kasutamisega kaasnev bilansi üleküllus seostub suurema leostumise riskiga. Mulla erisusi ja väetistarvet saab väetamisel senisest ulatuslikumalt arvesse võtta ning põllupõhine NPK-kalkulaator pakub selleks täiendavat tuge.
Hea teada
Eesti Maaülikoolis valminud toitainete bilansi kalkulaatoritega saab tutvuda maaülikooli veebilehel, kalkulaatorite kasutamine on tasuta. Lisaks on LIFE IP CleanEST projekti raames valmimas juhendmaterjal põllupõhise NPK-kalkulaatori kasutamiseks.
