• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Ants Noot tõdes sektori tööjõuvajadusest rääkides, et oluline on ka see, et poliitikutel ei tuleks taas mõtet piirata võõrtööjõu kasutamist. Foto: Scanpix / Karin Kaljuläte

    Ants Noot: põllumajanduskoda peab veel tugevamaks muutuma

    Marika Parv on Võrumaa ja maaelu patrioot, kes lööb kaasa paljudes maaelu algatustes. Foto: Erli Tammet

    Marika Parv, Võrumaa talupidajate väsimatu abiline

    Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

    See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud. Kitsekasvatuse otsetoetust saab taotleda vähemalt kümne kitse kasvataja. Foto: Pixabay

    Loomakasvatuse otsetoetuste taotluste vastuvõtt on alanud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja selgitab: ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele? Foto: Shutterstock

    Ettevõtete ühine tegutsemine kui ärimudel või ligipääsu avardamine PRIA toetustele?

    Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay

    Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Põhjavee kvaliteet mõjutab Pandivere jõgede seisundit

autor: Joonas Pärn, Eesti geoloogiateenistus, hüdrogeoloogia- ja keskkonnageoloogia osakond ja Arvo Iital, Tallinna tehnikaülikool, vee- ja keskkonnatehnika uurimisrühm
oktoober 2022
Kategooria: Keskkond, Põllumehe Teataja oktoober 2022
Teadlased Tallinna Tehnikaülikoolist ja geoloogiateenistusest: põhjavee kvaliteet mõjutab Pandivere jõgede seisundit. Vetiku Söeoru allikad. Foto: erakogu

Vetiku Söeoru allikad. Foto: erakogu

Pandivere kõrgustik on olnud juba sajandeid oluline põllumajanduspiirkond, kus suure osa maakattest moodustab haritav maa. Maakasutus on üks tähtsamaid tegureid, mis mõjutab põhja- ja pinnavee kvaliteeti.

Samas on Pandivere kõrgustik eriline piirkond Eestis nii oma mullaviljakuse, geoloogilise ehituse kui ka vee liikumise poolest. Kõrgustik koosneb lõhelistest paekivikihtidest, mida katab õhuke pinnakate. Seetõttu leidub selle lael vaid üksikuid vooluveekogusid ning märkimisväärne osa sademetest imbub maapinda. See loob soodsad tingimused põhjavee toitumiseks.

Kõrgustiku nõlval avaneb maapinnale enam kui 200 allikat, mis on lätteks mitmele suurele jõele, nagu Pärnu, Kunda, Põltsamaa ja Pedja.

Kuna põhjavee osakaal kõrgustikult lähtuvate jõgede vees on eriti suvistel ja talvistel madalvee perioodidel suur, mõjutab see ka pinnavee seisundit ja taimetoitainete, taimekaitsevahendite ja ravimijääkide ärakannet Läänemerre. Seetõttu on juba aastakümneid püütud Pandivere piirkonna põhja- ja pinnavee kvaliteedi kaitseks rakendada erinevaid meetmeid ning on loodud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala.

Pinna- ja põhjaveeseire

2019. aastal alanud LIFE IP CleanEst projekti eesmärgiks on Ida- ja Lääne-Virumaa pinna- ja põhjavee seisundi parandamine. Selle saavutamine vajab pidevat seiret ja olukorra hindamist. Seni on pinna- ja põhjaveeseire toimunud üksteisest suuresti eraldatult.

Projekti raames viisid Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Geoloogiateenistus ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus läbi uuringu Pandivere kõrgustiku põhjaosas ning seda ümbritsevatel aladel. Uuriti nii valglaid, kus haritav maa moodustab olulise osa maakasutusest (nt Vohnja oja ja Kihlevere peakraavi valglad Loobu jõgikonnas, Põdruse peakraavi ja Sõmeru jõe valglad Selja vesikonnas) kui ka suuremate jõgede valglaid (Kunda ja Pada), kus selle osakaal on väiksem. Kõigil uuringualadel analüüsiti 4–12 korda aastas muutusi vee keemilises koostises, sh toitainete, taimekaitsevahendite ning ravimijääkide sisaldust ning hinnati nende ainete ärakannet jõgedega. Uuring kestis 2019. aasta aprillist kuni 2022. aasta maini.

Tulemused kinnitavad, et põhjavesi on oluliseks pinnavee kvaliteeti mõjutavaks teguriks piirkonnas. Kohati jõuavad näiteks taimetoitained, nagu nitraat, jõgedesse valdavalt läbi põhjaveekihtide. Kuna veevahetus põhjaveekihtides on aeglasem kui pinnaveekogudes, võivad need endasse koguda mitme aasta jooksul mullast väljaleostunud toitaineid, mille kõrge sisaldus võib mõjutada pinnavee kvaliteeti mitme aasta vältel.

Seega oleks pinnavee seisundi parandamiseks vaja rakendada toitainete leostumist piiravaid meetmeid eelkõige põhjaveekihtide toitealadel ehk seal, kus toimub kõige intensiivsem vee imbumine maapinda. Pinnavee valglaid, mis iseloomustavad ala, kust jõgi vett kogub, on kaartidel suhteliselt lihtne piiritleda. Põhjaveekihtide toitealade piiritlemine on aga keerulisem, sest mida sügavamal põhjavesi liigub, seda vähem mõjutab seda kohalik maastik. Nii võib jõge toitev põhjavesi pärineda suuremalt alalt kui jõe valgla. Siiski saab kõige olulisemate kaitset vajavate aladena välja tuua suurematest allikatest ülesvoolu jäävad piirkonnad.

Põhja- ja pinnavee süsteem

Kõige rohkem on nitraate nii põhja- ja pinnavees pärast kevadist lumesula. See ei tähenda tingimata seda, et vette jõuab ainult samal kevadel mullast välja leostuv nitraat. Pigem on põhjuseks see, et lumesulamisel maapinda imbuv suur veekogus surub allikate kaudu maapinnale ka varem põhjavette jõudnud toitaineterikka vee.

Fosforiühendite ja taimekaitsevahendite jääkide sisaldused nii põhja- kui pinnavees on aga suuremad hoopis varasügisesel madalveeperioodil, mille põhjuseks võib olla nii saagikoristuse järgne sõnniku laotamine kui ka põhjavee suurem mõju pinnaveele sel perioodil.

Joogiveele kehtestatud norme ületavad nitraadisisaldused (keskmine sisaldus 20–60 mg/L) esinevad eelkõige madalates kaevudes (kuni 25 m) ja allikates. Maapõues sügavamale liikudes hapniku sisaldus vees langeb ning hapnikuvaestes tingimustes nitraat laguneb. Seetõttu on sügavamates kaevudes peamiseks probleemiks pigem suur raua sisaldus (keskmine sisaldus kuni 1,2 mg/L; joonis), mis saab esineda ainult hapnikuvaestes tingimustes, aga on oma päritolult looduslik.

Joonis. Joogiveele kehtestatud norme ületavad nitraadisisaldused esinevad eelkõige madalates kaevudes ja allikates

Joogiveele kehtestatud norme ületavad nitraadisisaldused esinevad eelkõige madalates kaevudes ja allikates
Allikas: autorid

Ka taimekaitsevahendite ja ravimijääkide sisaldused olid suuremad madalates kaevudes ja allikates, kuid kohati leiti neid aineid ka sügavamalt. Seega ei lagune need maapõues nii kiiresti nagu nitraat, ja võivad esineda ka veekihtides, kus nitraate enam ei leidu.

Ravimijääke leiti põhjaveest vähe, aga huvitav on märkida, et peamiselt oli tegu inimravimite või nii inimeste kui põllumajandusloomade heaolu ja tervise tagamiseks mõeldud ravimitega, mille üheks allikaks võib olla hajaasustuse heitvesi.

Läbiviidud uuring näitas ilmekalt, kui oluline on käsitleda põhja- ja pinnavett ühtse süsteemina, sest need on üksteisest mõjutatud. Parem arusaamine selle süsteemi toimimisest loob eeldused selleks, et hea veekvaliteedi saavutamiseks välja töötatavad meetmed annavad senisest paremaid tulemusi.

Sildid: keskkondkeskkonnahoidpõhjavesitaimekaitsevahendidteadus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

"Maa tuleb linna" talutoidu laat 2022

Järgmine artikkel

3 küsimust põllumajanduskoja vastselt tagasivalitud nõukogu esimehele Sivar Irvalile

Seotud artiklid

Loomade tervisele kloridasooni ja selle laguprodukte sisaldav vesi ohtu ei kujuta, sest loomad ei joo vett nii suures koguses, et see oleks tervisele ohtlik. Foto: Pixabay
Keskkond

Mis põhjusel leidub vees ammu keelatud pestitsiide?

märts 2023
Kasutame poole vähem taimekaitsevahendeid? Triivi vähendavate otsakute kasutamine taimekaitsetööde võimaldab säästa ümbritsevat keskkonda ja inimeste tervist. Foto: Pixabay
Keskkond

Triivi vähendavate otsakute kasutamine taimekaitsetöödel

märts 2023
Silotootmise programm. Nopri talu. Foto: Juuli Nemvalts
Keskkond

Keskkonnahoidlik silotootmise katseprogramm aitab loomakasvatajaid

märts 2023
Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte
Keskkond

Suurkiskjate uuringus tehti vahekokkuvõte

jaanuar 2023
Järgmine artikkel
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Sivar Irval. Foto: EPKK

3 küsimust põllumajanduskoja vastselt tagasivalitud nõukogu esimehele Sivar Irvalile

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja märts 2023

Sisuturundus

Linery. Lely. Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

Lahendame tööjõuprobleemi lehmadele kasulikult

detsember 2022
BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

BioAgri on kompostitav ja biolagunev põllukile

detsember 2022
Sõnnikurobot Discovery 120 Collector - laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem. Vaata Linery kodulehelt!

Laudapõrandate puhastamine ei ole kunagi olnud kergem

oktoober 2022
MES tuleb appi. Põllumajandusühistute uuring. Hea on teada, et sinu huvide eest seistakse. Foto: Shutterstock

MES tuleb põllumehele appi

oktoober 2022
Eesti toidu innovatsioon

Eesti toidu innovatsioon

oktoober 2022
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Moodne talu podcast #1: Wile Alpaca farm

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Moodne talu podcast #2: Meemeistrid

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Moodne talu podcast #3 Mahlametsa

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPA2019 EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kindlustus kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit tehnika toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.