Taimekaitsevahendite kasutamisega võib kaasneda triiv ehk vahendi kandumine töödeldavast alast väljapoole, näiteks põlluserva, pinnaveekogusse, teisele põllukultuurile, põllumajanduses mittekasutatavale maale või elamumaale. Triivi on võimalik vähendada mitmel moel.
Taimekaitsevahendite triivi on esmajoones võimalik vähendada, kui kasutatakse õigeid pritsimistehnilisi võtteid ja töökorras seadmeid ning peetakse kinni nõudest mitte pritsida suuremal tuulekiirusel kui 4 m/s (taimekaitseseadus, põllumajandusministri määruse nr 90 paragrahvi 4 lõige 5).
Puhvervööndit saab teatud juhul vähendada
Taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud veeseadusega kehtestatud veekaitsevööndis, kuid turule lubamisele eelneva riskihindamise tulemusena võidakse lisaks kõrvaliste isikute, elanike ning elustiku (veeorganismid, mittesihtmärktaimed, mittesihtmärklülijalgsed) kaitseks paika seada eri laiusega puhvervööndeid.
Puhvervööndi põhieesmärk on takistada taimekaitsevahendi triivi kõrvalistele aladele. Lisaks puhvervöönditele võimaldab Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), nagu ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid, kasutada Eestis riskimaandamise meetmena ka triivi vähendavaid otsakuid (ehk pihustid või pihustiotsakud) või nende kahe meetme kombineeritud kasutust. See tähendab, et puhvervööndi ulatust saab vähendada, kui kasutatakse triivi vähendavaid otsakuid.
Triivi vähendavate otsakute abil puhvervööndi vähendamise võimaluse lisab PTA taimekaitsevahendite infolehtede uute toodete turule lubamise või turul olevate toodete ümberhindamise tulemusel. Kui infolehel ei ole vastavat hoiatuslauset või tabelit, ei ole lubatud puhvervööndit triivi vähendavaid otsakuid kasutades vähendada. Turule lubatud taimekaitsevahendite infolehed ja nende kasutuspiirangud leiab PTA taimekaitsevahendite registrist.
Otsakute triivikindlus peab olema kinnitatud
Puhvervööndi vähendamiseks on lubatud kasutada ainult neid otsakuid, mille triivikindlus nõutud protsendini (50%, 75%, 90% ja 95%) on katseliselt kinnitatud Saksamaal Julius Kühni Instituudis (JKI). Kasutamiseks lubatud otsakute nimekirja leiab PTA kodulehelt.
Nimekirjadesse lisatakse uusi otsakuid kord aastas taimekaitseseadmete edasimüüjate esitatud ettepanekute põhjal. Ettepanekud tuleb esitada iga aasta 31. jaanuariks (2023. aastal erandkorras 31. märtsiks). Otsakute nimekirjadest leiab erineva triivikindluse saavutamiseks sobivad otsakute mudelid, osal otsakutel on juures täiendav teave, millist taimekaitsepritsi peab koos otsakutega kasutama.
Triivikindlus saavutatakse õigete töövõtetega
Tuleb teada, et nõutud triivikindlus saavutatakse ainult siis, kui järgitakse kõiki vastavale otsakule määratud kasutustingimusi. Eelkõige tuleb kasutada õiget töörõhku ja poomi kõrgust ning maksimaalne liikumiskiirus ei tohi olla rohkem kui 8 km/h. Triivi vähendavaid otsakuid tuleb kasutada vähemalt 20 meetri ulatuses pritsitava ala servast.
Meeles peab pidama, et veeseaduses sätestatud veekaitselisi piiranguid triivi vähendavate otsakute kasutamisega vähendada ei saa. Näiteks võib taimekaitsevahendi infolehe põhjal hoida 20 meetri asemel viiemeetrist puhvervööndit, kasutades 90% triivi vähendavaid otsakuid. Kui aga on tegu üle kümne ruutkilomeetri suuruse valgalaga peakraaviga või teiste veeseaduse paragrahvis 118 lõikes 2 punktis 2 nimetatud veekogudega, tuleb siiski hoida pritsimisvaba veekaitsevööndit 10 meetri ulatuses.
Triivi vähendamine võimaldab säästa ümbritsevat keskkonda ja inimeste tervist, sealhulgas taimekaitsevahendi kasutajaid. Ühtaegu saab sel moel taimekaitsevahendeid tõhusamalt kasutada, sest triivi vähendamisel vähenevad ka taimekaitsevahendi kaod ja rahakulu.
