• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

    PRIA logo

    PRIAst saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

    Lihafoorumil 2023 „Päris Eesti liha“ soovitakse tekitada suuremat sidusust lihasektori tarneahela erinevate osapoolte vahel. Foto: Pixabay

    Mure: kas päris Eesti liha jääb meie toidulauale?

    Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima. Foto: Shutterstock

    Anu Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid. Sügisesel Tallinna Toidumessil püüdis Pääsukesemärgi boks pilke ja loosiratas innustas inimesi äraarvamise mängus osalema. Foto: EPKK

    Lindsaar: Pääsukesemärk toodetel toetab endiselt ostuotsuseid

    Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi asutajaliikmed Kaja Piirfeld (vasakul) ja Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kabanduskoja (EPKK) lõikuspeol novembris 2023 koos regionaal- ja põllumajandusministri Madis Kallase ja EPKK juhatuse esimehe Ants Noodiga. Foto: EPKK, Rain Nirgi

    Põllu- ja metsandussektorisse naisliidrite toetamiseks loodi Eesti Maanaiste Innovatsiooni Klubi 

    PRIA logo

    Kalapüügiandmete elektrooniliseks esitamiseks vajalike seadmete soetamiseks taotleb toetust 457 kalurit

    PRIA logo

    PRIAst saab taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust

    Lihafoorumil 2023 „Päris Eesti liha“ soovitakse tekitada suuremat sidusust lihasektori tarneahela erinevate osapoolte vahel. Foto: Pixabay

    Mure: kas päris Eesti liha jääb meie toidulauale?

    Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima. Foto: Shutterstock

    Anu Hellenurme: Eesti seakasvatus peab püsima

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Uued põllukultuurid meie põllul: bataat

autor: Eve Runno-Paurson, Astrid Kännaste, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetool
aprill 2023
Kategooria: Taimekasvatus, Põllumehe Teataja aprill 2023
Bataadikasvatus Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllul. Bataat. Foto: Eve Runno-Paurson

Bataadikasvatus Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllul. Foto: Eve Runno-Paurson

Kliimamuutused puudutavad taimekasvatust otseselt ja pigem negatiivselt, mõjudes meie traditsioonilistele parasvöötme kliima taimedele stressi tekitavalt.

Kuumalainete sagedus on hüppeliselt kasvanud ja kui õhutemperatuur kerkib üle 28 °C, lakkavad meie paraskliimavöötme taimed normaalselt funktsioneerimast. Pikenenud kasvuperioodi ja külmemate talvede vähenemise tõttu on kaasnenud oluliselt suurem haiguste ja kahjurite surve.

Kuidas taimed nende raskustega hakkama saavad? Oluline on põuakindlamate sortide aretamine, millega aktiivselt sordiaretusprogrammides tegeletakse. Samas on Põhja-Euroopas juba täheldatud uute põllukultuuride ja -sortide kasutuselevõttu külvikorras kui üht peamist kohastumusvõtet kliimamuutustest tingitud stressiga.

Elanikkonda on ikka edasi viinud uudishimu. Oli ju ka kartul üle 200 aasta tagasi Eestis uus ja võõrapärane eksootiline kultuur, mida tuli õppida kasvatama ja sööma. Bataati (Ipomoea batatas) Eesti rahvas juba sööb ja hea isuga, sest pea iga söögikoha menüüs on mingi toit bataadist.

Bataat on troopiline mugulvili, mis pärineb Lõuna- või Kesk-Ameerikast, ja mida tänapäeval kasvatatakse kõikjal troopilistel aladel, kus ta on põhitoidus. Suurim kasvataja on Hiina, kuhu bataat jõudis 16. sajandil ja kus praegu toodetakse ligi 60% kogu maailma maguskartuli toodangust.

Põldkatsete tulemused

Kui alustasime Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetoolis bataadi kasvatamisega, siis oli meie eesmärk seda troopilist mugulvilja viljeleda siin kui tavalist põllukultuuri ja vaadata, kas see on üldse võimalik? Bataati on Eesti aiapidajad kasvatanud kasvuhoones või tuulevaikses aiasopis lavatsites ja pottides, aga see ei olnud meie eesmärk.

Nüüdseks oleme bataati kasvatanud viiel aastal. Alustasime 2018. aastal, mis oli ilmastikutingimuste poolest suur vedamine, sest kasvuaasta oli keskmisest oluliselt soojem.

Arvasime alguses, et kasvuaeg on peamine bataadi saagikust limiteeriv faktor põhjamaises kasvukeskkonnas, kuid katse tulemused on näidanud, et vaid ühel kasvuaastal viiest on jäänud kasvuaeg lühemaks kui vajalik 120 päeva. Bataadi taimed võiks istutada põllule juuni alguses kui öökülmad möödas. Häid tulemusi andis ka istutusaegade katse, kus testisime viit erinevat aega, alates 1. maist kuni 10. juunini. Katsest selgus, et parim tulemus oli 20. mai istutusel nii saagi kui ka kvaliteedi poolest. Siiski oleme saanud viiest aastast vaid kahel (2019 ja 2020) bataati istutada varem kui juuni esimesel nädalal.

Bataadikasvatus Eesti Maaülikooli Eerika katsepõllul. Fotod: Eve Runno-Paurson

Viie hooaja jooksul oleme testinud mitmeid sorte, väetusrežiime ja kasvatustehnoloogiaid. Valisime USA-s aretatud sordid, mis on ennast ka õigustanud. ’Beauregard’ (põhiline standardsort), ’Evangeline’ ja ,Covington’ on kõik punase koore ja oranži sisuga sordid.

Katsetest oleme kogenud, et sordi valik on olulisim faktor, et tagatud oleks saagi potentsiaal ja selle kaubanduslik välimus, kuid eriti selle kasvuaja pikkus, mis ei tohiks meie kliimaoludes ületada nelja kuud. Katsest selgus, et lillat värvi koore ja sisuga Aasia päritolu sordi ’Purple Bud’ väga pikk kasvuaeg panustab pigem maapealse biomassi ja juurestiku tootmisse kui mugula saagikusse ja seetõttu meie oludesse ei sobi.

Alustasime bataadi kasvatamist kartuli kasvatustehnoloogiaga, vaos. Kasutasime ettekasvatatud juurdunud võrseid. Olulisim tulemus oli see, et bataat viljus ja andis saaki, vaatamata skeptikute arvamusele, et bataat Eestis põllul ju ei kasva. Saak oli alguse kohta päris hea, keskmisena 11–15 t/ha. Samas näitasid enne saagiarvestust tehtud kasvuaegsed füsioloogiliste parameetrite mõõtmised, et bataadi fotosünteesivõime on suur ja see annab lootust suuri saake saada.

Kasulik kilemultš

Kahe esimese kasvuhooaja saagikuse tase ja kvaliteet ei rahuldanud meid, jäädes alla Euroopa ja eriti USA saakidele. Täiustasime tehnoloogiat ja võtsime lisaks vaos kasvatamisele kasutusele ka n-ö kilemultši tehnoloogia, kus on biolagunev kile ja taimede kastmiseks tilk-kastmissüsteem. Sama tehnoloogiat kasutatakse ka avamaakurgi ja maasika kasvatamisel. Seeläbi oleme keskmist saagikust tõstnud võrreldes kahe esimese kasvuaastaga sõltuvalt sordist kolm kuni viis korda (keskmine saagikus 40–68 t/ha). Väetisena oleme kasutanud kolmel viimasel hooajal kompleksväetist YaraMila NPK 21-6-12 + S (3,6) + Mg (1,7) + B ja katsetanud nelja väetusvarianti: N0 (väetamata kontroll), N50, N100 ja N150.

Kaubanduslik saagikus oli 2021. aastal sordil ’Covington’ väetatud variantides vaotehnoloogial 22 t/ha, kiletehnoloogial 48–55 t/ ha, sordil ’Evangeline’ vaotehnoloogial 14–28 t/ha ja kiletehnoloogial 54–55 t/ha. Mõnelgi aastal on jäänud sordi ’Beauregard’ saagikus oluliselt alla teistele sortidele, kuid 2022. aasta tulemused olid võrreldavad ülejäänud kahe sordiga. 2022. aastal jäi vaotehnoloogias kasvatamisel saagikus väga madalaks, näiteks oli väetatud variantide saagikus järgmine: ’Beauregard’ 8 t/ha, ’Covington’ ja ’Evangeline’ 11 t/ha. Samas kilemultšil kasvatades oli väetatud variantide kaubanduslik saagikus oluliselt kõrgem: ’Beauregard’ 48 t/ha, ’Covington’ 49 t/ha ja ’Evangeline’ 52 t/ha.

Kolme kasvuhooaja kogemuse põhjal saame öelda, et kilemultši tehnoloogial kasvatamisel saame kaubanduslikku saagikust tõsta võrreldes vaos kasvatamisega. Sõltuvalt sordist oli kilemultšil kasvatamise saagikus 2020. aastal 15–30%, 2021. aastal 52–56% ja 2022. aastal 70–80% kõrgem ja ka mugulad oluliselt kvaliteetsemad. Kiletehnoloogial on kaubanduslike mugulate (> 100 g) osakaal 80–88%, samas vaotehnoloogial on see oluliselt väiksem sõltuvalt sordist ja aastast. Keskmine mugulate mass ühel taimel on kiletehnoloogial 1300–1450 grammi ja mugulate arv taimel 7–9, samas vaotehnoloogial on mugulate mass taimel keskmisena vaid 400–600 grammi ja mugulaid 5–6.

Bataadi kasvatustehnoloogiate võrdlus (2021. aasta põldkatse)

Bataadi kasvatustehnoloogiate võrdlus  2021. aasta põldkatse

Tuleb arvestada, et bataat meeldib traatussile sama palju kui kartul. Samas kahel esimesel aastal traatussi kahjustusi ei täheldatud ja see sõltub palju kasvukoha maa eelviljadest. Lisaks piirneb katseala rohumaaga.

Stress ja selle talumine

Teada on, et igasugune stress, sealhulgas kuiva-, külma-, kuuma- ja isegi raskemetallide saastuse tõttu tekkinud stress, alandab taimede fotosünteesivõimet, mistõttu väheneb taimede kasv, lüheneb kasvutsükkel ning viibib ka mugulate moodustumine. Sõltuvalt taimeliigist, sordist, stressi tugevusest ja kestusest võib taime fotosünteesivõime taastuda. Aastatel 2018–2021 maaülikoolis tehtud bataadikatses näitasid taimed kõrgeid fotosünteesinumbreid, ehkki fotosünteesiaparatuuri järgi varieerus päevane mõõdetud õhutemperatuur põllul 20–40 kraadi.

Eestis kasvatatava bataadi fotosünteesi võimekus näitab kõrget saagipotentsiaali, olles samaväärne kartuliga. Kusjuures 2018. aastal Eerika katsepõllul kasvatatud bataadi saagikuse tulemus oli osaliselt võrreldav Euroopa regiooni kohta avaldatud tulemustega (keskmiselt 11–15 t/ha) ning muutes kasvatustehnoloogiat aastatel 2020–2022, õnnestus seda tõsta 3–5-kordseks (keskmine saagikus 40–68 t/ha).

Kartuli ja bataadi kuiva- ja kuumastressi taluvus tuleneb muu hulgas ka taimede erinevast juurestikust. Bataadi juured ulatuvad mulla sügavamatesse kihtidesse, mistõttu on bataaditaimedel parem vett kätte saada. Samuti võib öelda, et erinevalt kartulist on bataat kultuur, mille puhul liigne väetamine muutub taimede jaoks pigem lisastressifaktoriks. Samasugusele järeldusele on jõudnud ka mitme teise riigi teadlased, mistõttu räägitaksegi bataadist kui põllukultuurist, mis sobib kasvatamiseks lämmastikuvaestel muldadel.

Kogemused ja nipid

Ehkki kliima on meile appi tulnud, tuleb siiski arvestada, et asume põhjamaal. Kilepeenar annab stabiilse kasvukeskkonna, sest kile all säilib niiskus ja kõrgem temperatuur ning toitainete omastamine on parem. See kõik realiseerub bataadi suuremas ja kvaliteetsemas saagikuses.

Seega ei saa bataati kui kartuli kauget sugulast kasvatada nii nagu kartulit. Bataat vajab poole väiksemat lämmastikunormi, piisav kogus on 50 kg/ha. Samuti ei sobi põhjamaistes oludes mugulast maha panek (troopikas saab seda teha), algselt kasutasime ettekasvatatud juurdunud võrseid, hiljem kassett-taimi. Bataat ei taha rasket mulda ja parimad on kerged liivsavimullad. Katsetes oli bataadi kasvatamine suuresti käsitöö, kuid kindlasti saab mehhaniseerida näiteks istutamist ja ülesvõtmist.

Tänusõnad kõigile Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi töötajatele ja üliõpilastele, kes katsetesse jõu ja nõuga panustasid.

Hea teada

Miks bataati kasvatada?

Kõrgemad õhutemperatuurid ja kuumalaineid ei ole siinsetes kliimaoludes bataadile stressitekitav faktor, vaid pigem kasvu soodustav tegur. Lisaks on bataat tervisele väga kasulik, sisaldades rikkalikult karotenoide, C-vitamiini ja kiudaineid. Rohke kaaliumisisalduse tõttu on bataat kasulik südametervisele ja mangaani tõttu aju ja närvide normaalseks funktsioneerimiseks. Samuti on mugul kasulik diabeetikutele, kuna vaatamata magusale maitsele ei tõsta veresuhkru taset. Maitsetestid on näidanud, et kodumaine bataat on õrnema tekstuuriga ja väga hea maitsega.

Sildid: bataatEesti Maaülikoolkatsepõlludtaimekasvatus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Mesilaste tervis on inimeste kätes

Järgmine artikkel

Millise suuna võtab Eesti seakasvatus?

Seotud artiklid

Taiwanis osatakse arendada nutikat köögiviljakasvatust. Troopilises kliimas on oluline kaitsta taimi otsese päikesekiirguse eest. Selleks kasutatakse varjutamist. Foto: Margit Olle
Taimekasvatus

Taiwanis osatakse arendada nutikat köögiviljakasvatust

juuli 2023
Ökosüsteemide rohetoodang. Suurem osa põllumehi majandab keskkonnasõbralikult. Foto: Pixabay
Keskkond

Kui palju rohetoodangut annavad Eesti maismaaökosüsteemid?

aprill 2023
Põllumajandusmaa. Foto: Shutterstock
Ülevaade

Peame teadvustama põllumajandusmaa koondumisega seotud ohtusid

aprill 2023
Maakasutuse stsenaariumid. Suviodra külv Põlvamaal. Foto: Sigrid Kahar
Ülevaade

Maakasutuse muutus ja kliimaneutraalne põllumajandus – võimalikud arengud aastani 2050

aprill 2023
Järgmine artikkel
Saimre Agro Grupi juhatuse liige Mati Tuvi esinemas 29. märtsil Eesti Tõusigade Aretusühistu konverentsil. Foto: Alo Tänavots

Millise suuna võtab Eesti seakasvatus?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja oktoober 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.