• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Maaelu Teadmuskeskuse laborid räägivad sööda puhtuse ja kvaliteedi kontrollimise tähtsusest

autor: Maaelu Teadmuskeskus
august 2024
Kategooria: Sisuturundus, Põllumehe Teataja august 2024
Maaelu teadmuskeskuse laborid. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Sööda puhtus ja kvaliteet on võtmesõnad loomade tervise ja tootlikkuse tagamisel. Sööda kvaliteedile saab hinnangut anda Maaelu Teadmuskeskuse (METK) laboris tehtud täpsetele ja usaldusväärsetele analüüsitulemustele tuginedes.

Laboris on võimalik esmasest visuaalsel ja lõhna hinnangul põhinevast kontrollist oluliselt täpsemaid vastuseid saada. Sööda analüüside puhul on oluline keskenduda sööda koostisosade ja toiteväärtuse määramisele ning selles sisalduvate saasteainete ja mikroorganismide uurimisele.

Toiteväärtuse ning erinevate keemiliste ja füüsikaliste näitajate määramist tehakse teravilja ja söötade laboris. Tasakaalustatud ja kuluefektiivse söötmise planeerimiseks ja optimaalsete ratsioonide koostamiseks tuleb teada toitainete sisaldust erinevates söödamaterjalides. Analüüse tehakse mitmekülgsete NIR analüüsipakettidega ja keemiliste analüüsidega. NIR-seadmetega tehtavad analüüsid sobivad koresöödale (silo, hein, värske rohi ja hein), teraviljale (oder, kaer, nisu, rukis) ja valgurikastele kultuuridele (hernes, oad, rapsikook ja päevalillešrott). Kõikide silode puhul määratakse ka pH ja hinnatakse käärimiskvaliteeti.

Kõiki muid söötasid (nt teravilja- segud, täissöödad, söödamaterjalid) analüüsitakse endiselt keemiliselt. Lisaks toiteväärtuse analüüsidele tehakse ka nt aminohapete kromatograafilist määramist.

Oluline on välja selgitada ka söödas sisalduvate mineraalainete sisaldused. Mineraalainete sisalduse kontrollimine on oluline nii koresöötade puhul kui ostetavate eelsegude segamisel. Agrokeemia labor teeb nii makro- kui mikroelementide analüüse, mille põhjal saab mineraalsöötmist õigesti planeerida. Laboris on rahvusvaheliste standardite järgi välja arendatud lahendused ka raskemetallide (arseen, plii, kaadmium jt) analüüsimiseks, et tagada söödaohutus ja seeläbi looma hea tervis.

Taimetervise ja mikrobioloogia laboris tehakse ka söötade mikrobioloogilise kvaliteedi analüüse. Bioloogilised ohud söödas võivad pärineda erinevatest mikrobioloogilistest patogeenidest, mis võivad loomse toidu kaudu jõuda ka inimese toidulauale. Laboris on võimalik teha üldtoksilisuse analüüsi, määrata mikroorganismide üldarvukust (bakterid, hallitus- ja pärmseened) ning testida spetsiifiliste ohtlike haigustekitajate olemasolu, nagu näiteks listeeria või salmonella.

Hea saagi alus on kvaliteetne seeme. Seemnekontrolli labor analüüsib põllukultuuride seemneid, köögiviljade, lillede ja metsapuude seemneid. Kõige rohkem analüüse tehakse kõrreliste heintaimede seemnetest. Labor kasutab oma töös rahvusvahelisi ISTA meetodeid, mida täiendatakse ja kaasajastatakse pidevalt.

Analüüsimine algab tavaliselt puhtuse analüüsist. Seemneproovist määratakse puhaste seemnete, teiste taimede seemnete ja mitteseemnelise materjali protsent. Oluline näitaja on seemnepartii idanevus ja 1000 seemne kaal, mida kasutatakse külvisenormi arvutamiseks. Laboris määratakse veel niiskust ja eluvõimet. Eluvõime analüüse tehakse enamasti sügisel, talivilja koristuse ajal, et saada teada seemne seisukord kiireks külviajaks.

Kokkuvõtvalt öeldes on regulaarne sööda kontroll erinevate näitajate osas võtmetähtsusega, et ennetada võimalikke probleeme sööda valmistamisel ja loomade üldise heaolu tagamisel. Ühtlasi on see suureks toeks loomakasvatuse edukuse ja jätkusuutlikkuse teekonnal.

METKi laborid on avatud koostööks söödatootjate ja põllumajandustootjatega ning soovivad pakkuda sobivaid analüüse ja analüüsipakkette erinevaid kliendi vajadusi arvestades. Samuti on valmisolek uute analüüside juurutamiseks, mille vastu tootjatel võiks huvi olla. Alati tasub pöörduda laborite poole oma ideedega, et leida üheskoos sobivaim lahendus.

Teravilja ja söötade labor

  • Tel +372 516 1824 või +372 5302 4523
  • liina.kruus@metk.agri.ee või verge.bogdanov@metk.agri.ee

Agrokeemia labor

  • Tel +372 5690 6125 või + 372 5340 9162
  • annika.jordanov@metk.agri.ee või tiina.susi@metk.agri.ee

Seemnekontrolli labor

  • Tel +372 5450 1110 või +372 5383 1152
  • kristina.soon@metk.agri.ee või tea.arnus@metk.agri.ee

Taimetervise ja mikrobioloogia labor

  • Tel +372 523 3864 või +372 506 8201
  • jelena.bukstunovits@metk.agri.ee või piret.vandersman@metk.agri.ee

Proovide vastuvõtt

  • E–N 8.30–16.00, R 8.30–14.00
  • Teaduse 4, Saku, Harjumaa +372 5342 9205
  • vastuvott@metk.agri.ee
Maaelu Teadmuskeskuse laborid
Sildid: maaelu teadmuskeskussisuturundus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Peagi saavad maapiirkonna ettevõtjad toetust oma konkurentsivõime suurendamiseks

Järgmine artikkel

Pole see kliimakindla majanduse seadus nii hull ühti

Seotud artiklid

Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu
Toiduainetööstus

Innovatsioon põllul ja laudas

oktoober 2025
Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik
Euroopa Liit

Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

aprill 2025
Labor pakub põllumehele ja aednikule võimalust veenduda, et külviks oleks kvaliteetne seeme. Foto: METK
Sisuturundus

Kvaliteetne seeme on hea saagi alus

märts 2025
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda pakub võimalust taotleda ametlikult tunnustatud kutseid looma- ja taimekasvatajatele, aga ka põllumajandustehnika spetsialistidele ning veterinaaridele. Foto: ETKÜ
Loomakasvatus

Millest räägivad lihaveisekasvatajate majandustulemused?

märts 2025
Järgmine artikkel
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

Pole see kliimakindla majanduse seadus nii hull ühti

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.