Eestis on käivitatud kolmeaastane projekt Väetamise ABC 2027, mille eesmärk on uuendada väetamissoovitusi, et need vastaksid tänapäevase põllumajanduse vajadustele.
Praegu kasutusel olevad “Väetamise ABC” väetamissoovitused pärinevad eelmise sajandi keskpaigast. Sellest ajast alates on muutunud sordid, kliima, viljelustehnoloogiad ja kultuuride valik. Arenenud on mulla ja taimede toiteelementide analüüsimise meetodid. Eelkõige on aga suurenenud kultuuride saagikus ja ühiskonna teadlikkus keskkonnahoiust. Seetõttu on tähtis, et väetamissoovitused vastaksid praegustele tingimustele.
Projekti käigus uuendatakse 22 põllukultuuri väetamise algandmeid ning väetamissoovitusi. Kuna viimase 20 aasta jooksul on Eestis senisest enam tootma hakatud talirapsi, -rüpsi, uba, silomaisi, tatart ja õlikanepit, siis töötatakse välja väetamissoovitused ka neile kultuuridele. Samuti uuritakse liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede segude väetamist nii mineraal- kui turvasmullal.
Katseid tehakse kõikides METKi katsekeskustes (Kuusikul, Viljandis ja Võrus) ning Jõgeva teadus- ja aretuskeskuses. Projekti raames analüüsitakse kõikidelt katselappidelt mulla pH, P, K, Mg, Ca, Corg, N sisaldusi nii enne kui ka pärast külvi. Saagist määratakse N, P, K, C sisaldused ja kvaliteedinäitajad. Lisaks uuritakse mulla mikrobioloogiliste rühmade esinemist erinevatel N väetustasemetel. Kasvuaegselt hinnatakse taimede arengut ning haiguste ja kahjurite esinemist. Taimiku arengut analüüsitakse ka drooniga kogutud andmete alusel. Meteoroloogilisi andmeid kogutakse katsealadele paigutatud ilmajaamade abil.
Katsetel kasutatakse vähemalt kuut lämmastiku(N)taset: 0–250 kg N hektarile (kõrrelistele heintaimedele kuni 320 kg/ha). See võimaldab saada hea ülevaate lämmastiku mõjust nii taimede kasvule kui keskkonnale ja kavandada majanduslikult optimaalset lämmastikuga väetamist.
Käesoleva projekti raames mõõdetakse Eestis esmakordselt talinisu kasvatamise mõju kasvuhoonegaasi lendumisele mullast. Tartu Ülikooli töörühm mõõdab ühe saagiaasta jooksul Jõgeva katselappidelt süsihappegaasi heidet, seejärel analüüsib andmeid ja koostab järeldused.
Projekt on küll kolmeaastane, kuid esimesi tulemusi on oodata juba projekti käigus.
Analüüsitulemused, mis on juba olemas, võimaldavad hakata välja töötama uusi soovitusi. Need soovitused saavad olema kasutajasõbralikud ja kohandatavad digitaalsete tööriistadega, et põllumehed saaksid neid hõlpsasti rakendada.
Tulemusi on plaanis kasutada tarkvararakendustel, mis aitavad valida sobivaid kultuure vastavalt põllu omadustele. Näiteks kaardirakendus, mis annab soovitusi, millised kultuurid ja oodatavad saagitasemed põllule sobivad ja millised mitte. See aitab põllumehel teha mullaanalüüsi tulemustel ja kultuuri väetamisvajadustel põhinevaid otsuseid. Kindlasti saavad väetussoovitused olema seotud mullaproovidega, mida talud võtavad seoses toetuste nõuetega. Kaardirakendus annab võimaluse koheselt saada kultuuripõhised väetamissoovitused.
Väetamise ABC projekt on suurepärane näide sellest, kuidas teadus ja praktika võivad koostöös aidata kaasa põllumajanduse jätkusuutlikkusele. Uuendatud soovitused aitavad põllumajandustootjatel teha paremaid otsuseid, mis on majanduslikult mõistlikud ja keskkonnasõbralikud. Vaatamata sellele, et lõplikud soovitused on kavas avaldada alles projekti lõpus, püüame põllumeest projekti arengutega juba praegu kursis hoida.
Projekti rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning selle peakoordinaatoriks on Maaelu Teadmuskeskus koostöös Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooliga.
