Eesti Erametsaliit ei anna oma heakskiitu plaanitavatele metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muudatustele, kuna nende näol on tegu vaid pikalt vindunud probleemide kosmeetilise lappimisega, mis erametsaomanike muresid kuidagi ei lahenda.
Seetõttu esitas liit kliimaministeeriumile ettepanekud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse kavandatavate muudatuste kohta, et need arvestaksid senisest enam erametsaomanike huvidega. Kõige teravamaks probleemiks on jätkuvalt looduskaitseliste piirangute piiritu lisandumine ilma, et loodaks õiglust piirangute hüvitamise osas.
Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehe Ants Eriku selgitusel on vajadusest kehtestada kaitstavate alade pindalale ülempiir räägitud pikalt, kuid liit ei saa lahenduseks pidada kliimaministeeriumi plaani võtta riikliku kaitse alla kuni 30% Eesi maismaast. Nimetatud protsent on kokku lepitud ministeeriumi tagatubades ilma ühiskondliku debatita ning sisaldab mitmeid erisusi, mistõttu ei peegelda see kaitstavate alade tegelikku hulka.
„Number ei arvesta ei hüvitus- ja leevendusaladega ega ka näiteks kohaliku omavalitsuse seatud piirangutega. Metsaomaniku jaoks pole vahet, kes piirangu kehtestab, koorem on ikka tema õlul,“ rääkis Erik.
Näiteks Rail Balticu trassi ehituse tõttu hävivad mitmed metsise mängupaigad ja selle kompenseerimiseks luuakse mujale hüvitusalad, kus metsa majandamine on piiratud. Sellised alad aga arvestusse ei lähe.
„Kõigi looduskaitseliste piirangute summana oleme nimetatud 30% eesmärgi juba täitnud, suurem osa Euroopa riike pole jõudnud isegi 20ni. Meil ei suudeta olemasolevaidki piiranguid hüvitada, lubamatu on nii uusi juurde planeerida,“ ütles Erik.