Valmib 10 aasta visioon

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) koostamisele pandi alus eelmise aasta suvel, kui valitsus andis sellele mõttele heakskiidu. Tänavu jaanuaris pandi kokku arengukava koostamise juhtkomisjon, kes peab tegevust koordineerima ja olulisemad otsused heaks kiitma.

28. veebruaril kogunes ligi 160 osalejat esimesele kaasamisüritusele, kus arutati Eesti põllumajanduse ja kalanduse tuleviku üle: milline peaks olema Eesti toit, põllumajandus, kalandus ja maaelu aastal 2030. See ongi peamine, kuhu praegu on tööga jõutud. Maaeluministeeriumi asekantsler Illar Lemetti selgitab, et kuna PõKa koostamise protsess alles käivitus, siis ei ole arengukava peamised teesid veel paigas.

Talupidajad otsivad lahendust maa nappusele

Talupidajaid esindav Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats on PõKa koostamise juhtkomisjoni liige ja liidu esindajad on kaasatud ka kõikidesse põllumajandusvaldkonna töörühmadesse. Atsi hinnangul lähtutakse PõKa koostamisel väga olulistest märksõnadest – puhas toit, toiduohutus, loomade heaolu ja taimetervis, maaelu areng, keskkonnahoid (mullad ja vesi).

Ats leiab ka, et ühe olulise teemana peaks PõKa välja pakkuma lahedusi maaressursi puuduse probleemile. „Räägitakse, et Eesti põllumajanduse suurim probleem on talunike vananemine ja noorte vähene huvi põllumajandustootmise vastu. Tegelikult pole probleemiks noorte vähene huvi, vaid maaressursi puudus,“ räägib Kerli Ats.

Tema väitel on noortel, kellel puudub võimalus oma vanematelt talu koos maadega üle võtta, äärmiselt raske leida põllumajandusmaad, et ise põllumajandustootjaks hakata. Ta toob välja, et põhiline probleem on põllumajandusmaa kontsentreerumine üha enam suurte põllumajandusettevõtete kätte. PõKa peaks käsitlema ja pakkuma välja lahendusi noorte talunike pealekasvu teemal, on Atsi soov. „Lisaks peaks PõKa pakkuma lahendusi ka põllumajandusmaa kontsentreerumise peatamiseks ja peretalude tugevdamiseks,“ lisab ta.

Arengukava koostamise esimesed sammud

Praegu ei ole PõKa sisust veel palju rääkida, kuna arengukava koostamise põhiline töö tehakse ära valdkondlikes töörühmades ja nende koosolekud alles algasid.

Lemetti selgitab, et PõKa on sektoriülene visioonidokument, kus ei lepita ühelegi sektorile kokku konkreetseid eesmärke. Sätestatakse sektoriülene visioon ja eesmärgid aastaks 2030 ning kaardistatakse, kuhu ja kuidas riik ning sektorid koos liikuda soovivad, milline peaks olema Eesti toidu ja maaelu tulevik, kuidas hoida keskkonda ja tagada avalike hüvede pakkumine ning millised on põhilised arenguvajadused. „Näiteks, milline peaks olema riigi pakutav tugistruktuur toiduohutuse tagamisel või taimehaiguste ennetamisel, millised toetuse andmise üldised põhimõtted tulevikus ja riigi sekkumise alused ning ülikoolist tulevate spetsialiste ettevalmistus,“ toob Lemetti näiteid.

Sektorid (näiteks piimandus, teravili, aiandus) saavad oma eesmärkide üle ise otsustada, kui PõKa aluseks võtavad ja hakkavad sektorite arengukavasid koostama. Lemetti lubab, et riik aitab kindlasti kaasa ja toetab näiteks analüütilise poolega.

Oma eesmärgi saab siiski ka riik. Tänavu sügiseks peaks arengukava koostamisega olema jõutud nii kaugele, et huvigruppidelt töörühmades kogutud materjali põhjal hakatakse koostama arengukava rakenduskava. Selles kirjutataksegi täpselt lahti riigi tegevused koos eesmärkide, mõõdikute ning maksumustega.

Uuel dokumendil oluline roll raha planeerimisel

PõKa-st saab oluline dokument ka rahastamise planeerimisel. Maaeluministeeriumi põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ütleb, et koostatav põllumajanduse ja kalanduse arengukava on strateegiline visioonidokument, mis on edaspidi aluseks nii riigieelarveliste kui ka välisvahendite planeerimisel.

Tema väitel on siiani selline arengukava põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas puudunud ning strateegilised poliitvalikud on tehtud ja sihid seatud maaelu arengukava ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava koostamise käigus. „Edaspidi peaks aga strateegiline katusdokument olema just põllumajanduse ja kalanduse arengukava,“ kinnitab Gorban.

Mingite konkreetsemate summadega on aga arengukavas keeruline arvestada. Praegu alles algavad aktiivsed arutelud Euroopa Liidu (EL) eelarve tuleviku üle. Vara on prognoosida, milline on pärast Brexitit EL-i eelarve ja millises mahus väheneb ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve.

Gorban räägib, et praegu on ÜPP eelarve 50 miljardit eurot ja see on ligikaudu 40% kogu EL-i eelarvest. Üle 30% eelarvest moodustab ka ühtekuuluvuspoliitika. „Võib eeldada, et kärbete korral on just need kaks poliitikat kõige suurema surve all,“ nendib Gorban.

Tema sõnul ei ole praegu võimalik prognoosida, kui palju see kõik mõjutab Eesti osa ÜPP eelarves. Eesti otsetoetuste tase on alla EL-i keskmise ning samm võrdsustumise suunas peaks toimuma ka järgmisel EL-i eelarveperioodil. „Samas ei pruugi see EL-i eelarve üldise vähenemise taustal tähendada, et Eesti toetused kasvavad, vaid vähendatakse hoopis kõrgemate toetussummadega liikmesriikide eelarvet ja seeläbi toetustasemete ühtlustamist,” arutleb Gorban.

Kuigi tulevikus põllumajandusvaldkonnas jagatava raha hulk on veel üsna ebaselge, peab dokument, mille põhjal raha tulevikus jagama hakatakse, valmima suve jooksul. Seega seisab lisaks tavapärastele välitöödele Eesti põllumajanduses tänavu suvel ees tihe töö ka koosolekutel. Juba jaanipäevaks peavad olema PõKa töörühmadel valminud konkreetseid valdkondi puudutavate meetmete tekstid.

„Suve lõpuks valmib PõKa täisteksti esimene versioon,” lubab Illar Lemetti. See versioon tehakse arvamuste avaldamiseks avalikuks järgmisel suuremal kaasamisüritusel.

Sügisel algab ka arengukava rakenduskava koostamine. Eesmärk on, et 2019. aasta sügisel võiks valitsus kinnitada põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030.

Nii valmib põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava:

• 2017. aasta suvi – Vabariigi Valitsus andis heakskiidu põllumajanduse ja kalanduse valdkonna (PõKa) arengukava koostamise ettepanekule.
• 2018. aasta jaanuar – moodustati PõKa juhtkomisjon, kes peab koordineerima arengukava koostamise protsessi ja heaks kiitma olulisemad otsused.
• 26. jaanuar ja 8. märts 2018 – juhtkomisjoni esimesed koosolekud, kus arutati PõKa koostamise protsessi, arengukava koostamise kaasamiskava ja PõKa visiooni.
• 28. veebruar 2018 – toimus ligi 160 osalejaga Eesti põllumajanduse ja kalanduse tulevikuarutelu, mis oli PõKa koostamise avaüritus. Algatati PõKa keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
• 2018. aasta märts – alustasid tööd PõKa koostamise töörühmad. Alavaldkondade kaupa arutati esimesel kohtumisel valdkondade praegust olukorda (sh väljakutseid, millele on tarvis tähelepanu pöörata), teisel kohtumisel alavaldkondade eesmärke ja mõõdikuid, kolmandal ja neljandal kohtumisel riigi toetuse või sekkumise vajadust ja iseloomu. Töörühmade kohtumised toimuvad juunini.
• 2018. aasta juuni – töörühmade töö tulemusel valmivad valdkondade meetmete tekstid.
• 2018. aasta suve lõpp – valmib PõKa täisteksti esimene versioon, mida saavad kommenteerida kõik huvigrupid. Toimub järgmine suurem kaasamisüritus, et tutvustada koostöös huvigruppidega valminud arengukava ning kutsuda huvilisi arvamust avaldama.
• 2018. aasta sügis – jätkub PõKa keskkonnamõjude strateegiline hindamine ja sotsiaaldemograafiliste, majanduslike, keskkonna-, regionaalsete jm mõjude hindamine. Paralleelselt alustatakse huvigruppidelt kevadistes töörühmades kogutud materjali põhjal PõKa programmide ehk arengukava rakenduskava koostamist. Selles kirjutatakse täpsemalt lahti riigi tegevused koos eesmärkide, mõõdikute ning maksumusega.
• 2019. aasta sügis – valitsus kinnitab põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava.

Hea teada! Arengukava panevad kokku töörühmad

Loodud on arengukava kolme peamise samba töörühmad ning lisaks olulisemate horisontaalsete teemade töörühmad.

I sammas: taimed, loomad ja toiduohutus

Töörühmas on arutlusel järgmised teemad.

• Taimetervis ja keskkonnahoid.
• Loomatervis ja heaolu.
• Toiduohutus.

II sammas: põllumajandus ja maaelu

Töörühmas on arutlusel järgmised teemad.

• Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses.
• Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine/eksport.
• Maa- ja rannapiirkonna areng.

III sammas: kalandus ja vesiviljelus

Töörühmas on arutlusel järgmised teemad.

• Keskkonnahoidlik kalavarude majandamine.
• Vee elusressursside tootmine, väärindamine ja turustamine/eksport.

Horisontaalne töörühm: eksport.
Horisontaalne töörühm: haridus, teadus, innovatsioon.
Horisontaalne töörühm: keskkond.

Allikas: maaeluministeerium

Kuna paljud põllumehed on ka metsaomanikud, siis miks ei ole PõKa üheks sambaks ka metsandus?

Vastab: Illar Lemetti, maaeluministeeriumi asekantsler

Metsanduse valdkonnal on oma arengukava. Uue arengukava koostamist on just alustatud ja kindlasti saavad selles protsessis osaleda ka põllumeestest metsaomanikud. Infot metsanduse arengukava koostamise kohta leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt.