Metsaomanikule vajalikust masinapargist rääkides kerkib sageli silme ette pilt spetsialiseeritud metsatraktoritest – harvesteridest ja forvarderidest. Samas on Eestis tuhandeid metsaomanikke, kelle põhitegevusala on põllumajandus. Reeglina on neil olemas traktor, millega tehakse mitmesuguseid põllutöid. Needsamad traktorid on võimalik võtta kasutusele ka metsas.
Veel kümmekond aastat tagasi jagati mitmesugustes tehnikafoorumites nõuandeid ja nippe, kuidas näiteks ZIL-i veoauto baasil ehitada vedavate telgedega metsaveokäru. Kindlasti leiavad sellised isetehtud ümberehitused kasutust veel praegugi. Siiski on üha vähem neid inimesi, kes seda tööd kodus teevad. Eestis leidub piisavalt ettevõtteid, kelle põhitegevus ongi põllumajandustraktori haakesse sobiva metsatehnika tootmine. Aga millistest vahenditest üldse rääkida saame?
.jpg "heworitz")
Mõned aastad tagasi andis SA Erametsakeskus välja trükise metsatehnikast ja -tarvikutest. Eesti Maaülikooli metsandusõppejõu Vahur Kurvitsa koostatud raamatukeses on terve peatükk pühendatud põllumajandustraktoritele ja sobivatele lisaseadmetele.
Pane kokku nagu lego
Traktorite kohta ütleb autor järgmist: „Traktorit valides tuleb väga täpselt selgeks teha, milliste seadmetega töötama hakatakse, sest iga seade vajab kindlate parameetritega traktorit. Mida rohkem erinevaid seadmeid saab traktoriga agregeerida, seda tõhusamalt saab traktorit koormata. Ratastraktorid on roomiktraktoritest parema manööverdamisvõimega, parim võimalik kombinatsioon oleks neljarattaveoga keskliigendiga traktor. Metsas töötamiseks on vaja traktor vastupidavuse suurendamiseks ümber kohandada, kuna vastasel juhul on purunemised kerged tulema.“
Hea teada!
- Eestis on mitmeid ettevõtteid, kes tegelevad põllumajandustraktori haakesse sobiva metsatehnika tootmisega. Sobivaima leidmiseks tasub küsida erapooletut nõu.
- Üks võimalus on infot küsida lähimast metsaühistust. Metsatöid tundvad ühistute spetsialistid oskavad soovitada, millistele nõuetele soetatav haagis vastama peaks. Lõplik valik on aga igaühe enda teha.
Erinevate võimalike haagiste loetelu on pikk – võsaniiduk, võsagiljotiin, palgiveohaarats, palgivints, metsaveohaagised ja -tõstukid, protsessorid ehk laasimis- ja järkamisseadmed, harvester-lõikeseadmed, võsafrees, metsaäke, lapilööja ja ka teehöövel. Ehk siis kogu komplekt, mida saab kasutada metsa hooldamiseks, uuendamiseks ja ülestöötamiseks.
Kahtlemata ei ole kogu seda komplekti vaja ühel erametsaomanikul, mitmed seadmed on mõeldud eelkõige metsandusega tegelevatele väikeettevõtetele. Erametsaomanikul, kel soov ise metsas toimetada, võiksid olemas olla põhivahendid – metsaveohaagis ja -tõstuk.
Tõstukiga metsaveohaagised
Lääne-Virumaal Arknas alustas 2001. aastal tegevust Lisako OÜ, mis 2006. aastal spetsialiseerus täielikult metsaveohaagiste ja -tõstukite tootmisele. Ettevõtte ekspordijuhi Margus Kermi sõnul toodetakse aastas üle 700 tõstuki, millest lõviosa eksporditakse erinevatesse Euroopa riikidesse. Oma toodangut turustatakse kaubamärgi BMF all.
Margus Kerm selgitas, et ettevõtte tootevalik on väga lai: 6–17-tonnise kandevõimega palgiveohaagised ja 4,3–9,05 meetrise nooleulatusega tõstukid. Nendest paneks ta metsaomanikule kokku ka n-ö ideaalkomplekti.
„Kuna siiani on Eestis metsatöödel valdavalt kasutuses MTZ-tüüpi traktorid, siis on enamlevinud mudel 9-tonnise kandevõimega haagis koos 6,5-meetrise nooleulatusega tõstukiga. Valikus on ühe- ja kahetalalised haagised ja tõstukitele on võimalik valida endale meelepärane jagaja kraana juhtimiseks,“ soovitas Margus Kerm.
„Metsas tööd tehes on tingimused reeglina ekstreemsed ja seetõttu peavad haagised ja tõstukid olema väga vastupidavad. Oleme metsatehnikat tootnud üle kümne aasta ja meil on kogemusi vastupidava tehnika tootmiseks. Seetõttu pakume BMF haagistele ja kraanadele kolmeaastast garantiid,“ rääkis Kerm. Huvilistel soovitab ta võimaluse korral tulla Arknale, et kohapeal tehnikaga tutvuda ja meelepärane välja valida.
Tehnika nii väikemetsaomanikule kui ka profile
Põllumajandustraktori haakesse sobivad metsaveohaagised valmivad ka Sauel, AS Fors MW tootmiskompleksis. 1992. aastal loodud ja Eestis 46. ettevõttena registreeritud Rootsi omanikuga Fors MW on tänapäeval üks Euroopa juhtivaid metsaveohaagiste tootjaid.
Fors MW turundusjuhi Alar Maarendi sõnul on nende varem väikese ning keskmise suuruse ja jõudlusega metsaveovarustuse valik täienenud viimastel aastatel ka professionaalse tehnikaga. „Toodame metsaveokärusid, laadurkraanasid ning vastavat lisavarustust. Koos FARMA-N (endine NIAB) traktorprotsessoritega moodustavad need masinad ja seadmed täiskomplekti tõelisele metsamehele,“ rääkis Maarend. Lisavarustusena on saadaval võsagiljotiinid, haaratsid ja vintsid.
Erametsaomanikule soovitas Alar Maarend ettevõtte tootevalikust metsaveohaagist FARMA T9 (täismassiga 9 tonni), millele saab paigaldada erinevaid laadurkraanasid tööraadiusega 5,3 või 6,3 meetrit. Ettevõtte müügispetsialist Piia Bergštein lisas, et FARMA kuni 10-tonnised masinad ongi mõeldud pigem väikemetsaomanikust või talupidajast kasutajale, kes vajab endale abilist metsaveokäru ning -kraana näol.
„Meie Generatsioon 2 masinad on mõeldud juba nõudlikumale kasutajale, kelle jaoks masin on iganädalane abimees. Pakume masinatele ka laias valikus lisavarustust, et hoida ja vajadusel tõsta võimekust keerulistes tingimustes, kuid samal ajal olla kooskõlas ka erinevate kohalike regulatsioonidega,“ mainis Piia Bergštein.
Palju suuri metsaomanikke
Kas aga Eestis on üldse nõudlust väiksema metsatehnika järele? OÜ Lisako ekspordijuht Margus Kerm oli hinnangut andes ettevaatlik. „Kahjuks on väga suur osa metsadest liikunud ülisuurte metsaomanike kätte, kes kasutavad metsatöödeks oluliselt suuremat ja raskemat tehnikat, kui meie toodame. Kuid kindlasti on ka Eestis nõudlus meie toodangu järele. Igal aastal on suurenenud BMF-i toodangut omavate põllu- ja metsameeste arv,“ kinnitas Kerm.
