Investeerimisfond toob eraraha maaettevõtlusse

Euroopa Liidu põllumajandustoetused tulevikus vähenevad. Maaelu Edendamise Sihtasutuse finantsjuht Ardo Nõmm ütleb, et alates 2014. aasta piimanduskriisist ongi nad otsinud võimalusi, kuidas tuua põllumajandussektorisse eraraha. Nüüd usubki Nõmm, et investeerimisfondi näol on leitud lahendus, mis sobib kõigile osapooltele ja loodetavasti käivitub see juba tänavu sügisel.

Nõmm selgitab, et tegemist ei ole uue laenuandjaga. Laenajaid on juba küll, kasvõi MES ise. Investeerimisfond keskendub finantsinstrumentidele, mis ei ole praegu turul eriti kättesaadavad. Peamiselt on selleks investeeringud põllumajandusega seotud ettevõtete omakapitali, mida avalik sektor teha ei saa.

Nõmm toob näite, et kui tööstusel on vaja investeerida 100 miljonit eurot, siis pank annab selleks 80 miljonit eurot laenuraha, kuid tingimusel, et 20 miljonit leiab tööstus omavahendeid. Siis ongi ettevõttel vaja leida partner, kes teeb investeeringu omakapitali suurendamiseks. Siin saabki abiks olla loodav investeerimisfond.

Ardo Nõmm ütleb, et tuli sellele mõttele, kui E-Piim hakkas otsima, kes neile uue tehase ehitamiseks omakapitali juurde annaks. Tema kinnitusel oleksidki loodava investeerimisfondi omakapitali investeeringud mõeldud peamiselt toiduainete ümbertöötlemise valdkonda – piimakombinaadid, kalakombinaadid –, et Eestisse tekiks põllumajandustooteid ümbertöötlevaid tehaseid, kuid ka suuri logistikakeskuseid, mis hakkaksid ümbertöödeldud toodangut konsolideerima ekspordiks, nt Aasiasse.

Omakapitali puudusel jäävad head projektid tegemata

Järvamaale õlikultuuride ümbertöötlemise tehast rajava Farm In Productions OÜ juhatuse liige Margo Kuusk ütleb, et on täiesti veendunud nõudluses MES-i plaanitava finantsinstrumendi järele. Ka nemad kaalusid uue tehase rajamist planeerides investeerimisfondide kaasamist. Otsustati siiski põllumajandustootjate endi kapitali kasuks, kuna finantsinvestori põhiline huvi on investeeritava kapitali tootlus, ehk kapitali kasv võimalikult lühikese aja jooksul. Farm In Productions’i põllumajandustootjatest omanikud näevad aga õlikultuuride ümbertöötlemise tehase projekti enda tootmisega seonduva väärtusahela ühe osana. Siiski leiab Kuusk, et kindlasti jääb Eestis osa põllumajandusega seotud projekte tegemata, kuna puuduvad finantsinstrumendid investeeringute jaoks vajaliku omakapitali kaasamiseks.

„Meil on teadmised ja kompetents, kvaliteetne tooraine, kuid puudub akumuleeritud omakapital suuremate projektide tarbeks. Läbi nende saaksime aga väärindada põllumajandustootjate toodangut ning anda sellele suuremat lisandväärtust,“ ütleb Kuusk.

Põllumeeste jaoks lisab investeerimisfond oma portfelli ka tehingud maadega. Esmajoones on tegu klassikaliste sale-and-leaseback tehingutega, ehk maa ostu- ja tagasimüügiga. Põllumees saab vajadusel oma maa maha müüa, ostjalt selle taas rendilepinguga kasutusse võtta ning soovi korral näiteks viie aasta pärast maa tagasi osta. Nõmm toob näite, et ikalduste ajal on põllumeeste bilansilehed üsna kõhnad. Krediidiasutus sellises olukorras pandi vastu laenu ei anna. Leaseback tehingu pakkuja leiab ehk ka praegu, kuid see tehing võib olla väga kõrge intressiga ja on ka juhtunud, et maad ei müüdagi põllumehele tagasi. „Kui tehingupartnerite hulgas on ka MES, siis on põllumehel ehk kindlam tunne,“ usub Nõmm. Tema väitel on ka praegu põllumehed selliste tehingute pakkumistega MES-i juurde tulnud, kuid MES ei tohi avaliku raha eest maad osta.

Samamoodi hakkaksid investeerimisfondi portfelli kuuluma tehingud kalapüügilitsentsidega. Fond ostab litsentsid välja ning liisib või rendib neid edasi.

Investeerimisfond tuleb vaid pensionifondide abiga

Kõiki neid tehinguid ei saa aga MES teha avaliku rahaga, vaid tegemist peab olema erainvestorite ja avaliku sektori rahaga. Seetõttu luuaksegi investeerimisfond. Euroopa Liidu reeglite järgi võib MES-i raha olla fondis 1/3 ja 2/3 peab tulema erasektorist. Börsile ei ole Nõmme kinnitusel vähemalt esialgu plaanis erainvestoreid otsima minna. Avaliku fondi ülalpidamine on keeruline ja Nõmm pole kindel, et väikeinvestorid on nõus oodatava tootlusega. „Nende ootused on oluliselt suuremad kui meil või näiteks pensionifondidel,“ väidab Nõmm, kelle sõnul tahavad pensionifondid 6%-list tootlust.

Esimene, Nõmme ütlusel pealiskaudne läbirääkimiste voor on pensionifondidega juba peetud. Nõmme kinnitusel ongi maaettevõtluse investeerimisfondi idee teostatav üksnes siis, kui pensionifondidel on piisav huvi fondi investeerida. Aastate pärast võiks fondi maht olla 100 miljonit eurot. „Pensionifondidel on vahendeid küll, neil on vaja ainut kohti, kuhu investeerida,“ usub Nõmm.

Pensionifondid näitavad üles ettevaatlikku huvi

Eesti pensionifondide haldajad jäävad plaanitava maaettevõtluse investeerimisfondi suhtes vaoshoituks – idee on huvipakkuv, kuid nende osalus sõltub asjadest, mis pole praeguseks veel teada.

Luminor Pensions Estonia juht Martin Rajasalu ütleb, et palju oleneb nii loodava maaettevõtluse investeerimisfondi formaadist ja struktuurist kui ka turuolukorrast. „Pensionifondi esmane ülesanne on toota osakuomanikule võimalikult palju kasu. Odavalt ei soovi pensionifondid oma raha kuhugi kasutusse anda,“ kinnitab ta. Tema sõnul peab loodava fondi tegevus olema väga selge ja atraktiivsust suurendaks investeeringute väärtuse võimalikult sage ümberhindamine. Riskide juhtimiseks on oluline ka likviidsus, et oleks võimalik investeeringuid realiseerida. „Huvitav on näha, missugustesse ettevõtetesse ja mis kriteeriumite järgi maaettevõtluse fond investeerida soovib,“ on Rajasalu ootel.

Swedbank Investeerimisfondide AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla ütleb, et on loodava maaettevõtluse fondi lähemast analüüsimisest kindlasti huvitatud. Näiteks tuleb vaadata, kas oodatav fondi suurus on kooskõlas atraktiivsete investeerimisvõimalustega. Samuti on oluline, kes on fondi haldajad.

Sarnasel seisukohal on ka SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. „Maaettevõtlusse investeerimine võib olla huvitav võimalus ja vastava kompetentsiga fondivalitseja turuletulek avardaks kindlasti võimalusi,“ leiab ta. „Ilma fondi tingimusi nägemata on aga raske huvi suurust kommenteerida. Kuid vaataksime sellist võimalust kindlasti huviga,“ lubab ta.

Ta möönab ka, et sobivate tingimuste, hea meeskonna ja toimiva investeerimisprotsessi puhul pole võimatu loodetav 100 miljoni euro suurune maht ja pensionifondide oluline osalus selles. Teisalt juhib ta tähelepanu, et seda tüüpi fond saab olema ebalikviidne investeering, mida saavad endale lubada ainult väga pika investeerimishorisondiga investorid. „Vaadates käimasolevat valimisvõitlust ja mõnede osapoolte soovi pensionifonde demoniseerida ja pensionisüsteemi lõhkuda, väheneb ka tõenäosus, et pensionifondid saaksid ülipikki kodumaiseid investeeringuid kaaluda,“ nendib Kunsing.

MES on fondi loomisega aga tõsiselt ametis. Konsultatsioonifirma Ernst & Young Baltic palgati uurima nõudlust taolise fondi järele. Vastus peaks olema varsti käes ja märtsi lõpuks loodab Nõmm välja kuulutada konkursi fondihalduri leidmiseks.

MES on enda eelarves tänavu ette näinud 5–10 miljonit eurot, et fond juba sügisel käivitada. Nõmm ütleb, et kahe aasta pärast jagatakse uues maaelu arengukavas ligikaudu 100 miljoni euro ulatuses finantskorralduse vahendeid. Siis on hea, kui on ette näidata juba töötav fond, et osa sellest 100 miljonist eurost suunata ka maaettevõtluse investeerimisfondi.

Hea teada

Investeeringu suurus tootmise alustamiseks põllumajanduses (ligikaudne maksumus)

• Piimatootmine (300 lehma): 3,1 mln eurot (2 mln eurot farm, 1 mln eurot maa, 0,5 mln eurot tehnika, 0,5 mln eurot käiberaha)
• Teravilja tootmine (500 ha): 3,2 mln eurot (1,5 mln eurot maa, 1 mln eurot kuivatikompleks, 0,5 mln eurot seadmed, 0,2 mln eurot käiberaha)
• Sealiha tootmine (täistsükliga sigala, 10 000 siga, 300 emist): 3 mln eurot
• Väike liha ümbertöötlev tööstus (70 siga ööpäevas): 1,5 mln eurot (1,1 mln eurot investeering, 0,4 mln eurot käiberaha)
• Kasvuhoone (1 ha): 4 mln eurot

Põllumajandus- ja kalandussektoris tegutseva investeerimisfondi loomine

• Eesmärk on luua põllumajanduse ja kalanduse valdkonna ühises arengukavas 2021–2028 finantsinstrumentideks eraldatud vahendite ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES-i) omakapitalist tehtava investeeringu baasil erainvestori põhimõtetel tegutsev investeerimisfond.
• Fond hakkaks pakkuma sektoriga seotud ettevõtjatele omakapitali, käibekapitali ja maade ostu rahastamise ja rentimise võimalusi.
• Sektorite ettevõtjaid ühendavad organisatsioonid asutavad või valivad investeerimisfondi haldava äriühingu. Selle äriühingu ülesanne on investeerimisfondi loomine ja erainvestorite kaasamine vastavalt riigiabi ja arengukava suunistes ettenähtud eraosaluse määrale.
• Arengukava vahendeid investeeritakse fondi MES-i kaudu, näiteks ostab sihtasutus sobivate projektide olemasolul investeerimisfondi osakuid.
  Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Küsimus: Kas praegu on teie pensionifondil võimalik investeerida maaeluga seotud ettevõtlusesse?

Martin Rajasalu, Luminor Pensions Estonia AS juht

Maailmas on palju ettevõtteid, ka põllumajandusettevõtteid, millesse saab investeerida. Investori jaoks on oluline näha ettevõtte elujõudu, edasiviivat äriideed või uudset tehnoloogiat, mis eristaks seda ettevõtet teistest. Pensionifondi jaoks on kindlasti lihtsam sellesse sektorisse investeerida kompetentse fondi vahendusel, kui selleks vajadus tekib. Aga fondi loomisel tuleb arvestada, et seda tuleb turustada fonditurul nagu igat teist investeerimisfondi või alternatiivfondi.

Kristjan Tamla, Swedbank Investeerimisfondid AS juhatuse esimees

Swedbanki pensionifondid on investeerinud Eesti metsamaasse juba mitu aastat ja oleme selle investeeringu tootlusega praeguse seisuga väga rahule jäänud. Seetõttu on olnud soov metsamaainvesteeringuid isegi suurendada. Kahjuks oleme aru saanud, et metsamaa ostu-müügi turg on üsna spetsiifiline ning mõistlikel tingimustel suuremas mahus sellesse siseneda on üsna keeruline. Seetõttu oleme võtnud eesmärgi oma metsamaa portfelli esialgu planeeritust aeglasemas ja väiksemas mahus suurendada.