Ühistu on ettevõtlusvorm, mille edu või läbikukkumise määrab selle olemasolu põhjus. Kui ühistu majanduslik õigustus on selgesõnaline ja kõigile osapooltele mõistetav, on ühistu edu peamine eeldus täidetud.
Ühine toodangu turustamine ja majandamine tugevdavad põllumajandustootjate kestlikkust, mistõttu on kasulik nendesse avalikke vahendeid paigutada.
Järgnevalt tutvustame uuringu „Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas“ tulemusi. Uuring on Eestis harukordne, kuna kohalike põllumajandusühistute valitsemist pole varem uuritud. Valitsemine on aga ühistu kestlikkuse võti ja juhtimisvõimekuse nurgakivi.
Üks uuringu keskseid teese on valitsemise (governance) ja juhtimise (management) erinevus. Valitsemine on protsess, mille käigus ühistu liikmed rakendavad oma õigusi ja kohustusi, mis hõlmab eelkõige strateegilist planeerimist. Juhtimine seevastu kätkeb ühistegevuse kontekstis eelkõige ühistu igapäevast suunamist ja taktikalist planeerimist.
Kuna sageli kasutatakse neid termineid sünonüümidena, jäävad valitsemisega seotud õigused ja kohustused tagaplaanile. Ühistu liikmeil on omanikena kaks peamist õigust ja kohustust: omandi- ja kontrolliõigus. Oluline on neid täita – kui liikmed delegeerivad kontrolliõiguse juhatusele ja ei valva selle järele, võib juhatuse tegevus või tegevusetus kahjustada liikmete huve.
Seega pole semantika ühistegevuses tähtsusetu. Just valitsemise ja juhtimise olemuslik erinevus sobitab ühistud põllumajanduse ja toidutootmise konteksti. Omanike ehk põllumajandustootjate huvide esindamiseks täidavad ühistud erinevaid ülesandeid ja on toidutarneahelas omal kohal.
Ühistud toidutarneahelas
Uuringu valim koosneb 23 Eesti põllumajandusühistust, mille koosseisu tegevusvaldkonna ja äritegevuse tüübi järgi illustreerib joonis lk-l 39. Valimi koosseisu proportsioonid sarnanevad üldkogumi ehk 85 majanduslikult aktiivse põllumajandusühistu omadega.
Liikmete põllumajandustoodangut turustab 83% valimi ühistutest ja 65% valimi ühistutest on turustusühistud. Ainult 9% valimi ühistutest töötleb liikmete põllumajandustoodangut ja annab sellele lisandväärtust. Seega paiknevad Eesti põllumajandusühistud enamjaolt toidutarneahela alguses, mis ohustab nende kestlikkust.
Uuringus võrreldakse ühistute müügitulu kaheksas EMTAK 2008 tegevusvaldkonnas (nt taime- ja loomakasvatus, piimatoodete tootmine, hulgimüük, põllumajandustoorme ja elusloomade hulgimüük jne). Valik langetati tegevusala müügitulu suuruse ja põllumajandustootmisega seotuse järgi. Arvutuste alus on ühistute müügitulu, nagu need oma majandusaasta aruannetes deklareerivad. Ühistute turuosa on märkimisväärne piimatoodete tootmise ja hulgimüügi vahendustasu või lepingu alusel tegevusalal.
Organisatsioonidisaini roll
Sarnaselt teiste majandusüksustega moodustab ühistute tegevuse vundamendi organisatsioonidisain. Utreerides koosneb organisatsioonidisain vastustest kolmele küsimusele:
- Kes omab?
- Kes kontrollib?
- Kes saab kasu?
Näiteks on ühistud kasutajate omanduses, kasutajate kontrolli all ja kasutajatele kasu toovad majandusüksused. Seetõttu tuleb ühistu liikmetel tähele panna, kuidas leitakse vastused loetletud küsimustele nende ühistus. Ühistute eesmärk on iga oma tegevusega kaitsta liikmete huve, mis vormib ka nende organisatsioonidisaini.
Ühistu liikmete vahetute huvide eest seisab nõukogu, kuid seda pole 48% valimi ühistutes. Nõukogude kohaldatavad praktikad ja protsessid aga viitavad pigem kehvale valitsemisele ja juhtimisvõimekusele. Huvitava nüansina ilmneb, et osades väikeühistutes täidab mitmeliikmeline juhatus nõukogu rolli.
Ülesannete edukaks täitmiseks vajavad nõukogu liikmed oskusteadmisi. Uuringu kohaselt läbivad uued nõukogu liikmed sissejuhatava koolituse 8% nõukoguga ühistutes. Ametis olevaid nõukogu liikmeid koolitatakse 50% nõukoguga ühistutes. Napid teadmised takistavad nõukogu liikmetel ühistu liikmete huve kaitsta.
Koolitustegevusega käib käsikäes ühistu nõukogu tulemuslikkuse hindamine. Kuid vaid 17% nõukoguga ühistutes viiakse läbi täielikke nõukogu hindamisi ja 8% nõukoguga ühistutes hinnatakse nõukogu liikmeid individuaalselt. Nõukogu tulemuslikkust hindamata puudub aga nii nõukogul kui ka ühistu liikmetel ülevaade, kui hästi esindab nõukogu liikmete huve.
Üks ühistute nõrkuse põhjuseid on võimetus kaasata piisavalt kapitali.
Enamikus valimi nõukoguga ühistutes panustab rohkem kui 40% liikmetest ühistusse vähem omakapitali, kui kasutab selle teenuseid. Seega saab suhteliselt suur osa liikmetest ühistust kasu, kuid ei investeeri sellesse proportsionaalselt. Muidusööjad (free riders) pärsivad ühistute võimet teha oma kestlikkuse kindlustamiseks investeeringuid, mis peegeldab teatavat kindlustunde puudumist tuleviku suhtes.
Seetõttu tuleb väikesel osal ühistu liikmetest investeerida rohkem, kui nad ühistu teenuseid kasutavad. Selline olukord aga tekitab ühistusse rohkem või vähem investeerinud liikmete vahel pingeid, mis võivad viia selle lagunemiseni. Ebavõrdsuse vähendamiseks ja juhtimisvõimekuse tõstmiseks tuleb ühistutel kehtestada õiglased kapitali kaasamise põhimõtted.
Kuna ühistu liikmete finantskirjaoskus on sageli tagasihoidlik või koguni nõrk, ei nähta võimalust ega vajadust rakendada erinevaid omakapitali kogumise meetodeid. Näiteks kasutab 22% valimi ühistutest mõnda formaalset omakapitali kogumise plaani, 13% kasutab aluskapitali plaani. Aluskapitali plaan on perspektiivikas meetod, kuna sellega määratakse ühistu liikmele investeerimiskohustus tulenevalt tema ühistu teenuste kasutamise mahust.
Meil on liiga palju ühistuid
Problemaatiline on ühistute omavaheline konkurents. Teiste ühistutega konkureerib liikmete pärast 39% valimi ühistutest, 58% nõukoguga ühistutest ja 18% nõukoguta ühistutest. Ühistute omavaheline konkureerimine liikmete pärast viitab liiga suurele ühistute arvule ja nende suhteliselt väiksele keskmisele liikmeskonnale.
Ühistu liikmete eelistused erinevad drastilisemalt nõukoguga ühistutes, 83% nõukoguta ühistute esindajate hinnangul erinevad liikmete eelistused mõningal määral. Liikmete huvide heterogeensuse kasv ühistu liikmeskonna suurenedes on paratamatu, kuid enamikus ühistutes pole selle leevendamiseks mehhanisme. Seda hoolimata enamiku Eesti ühistute suhteliselt väikestest liikmeskondadest.
Varjatud pingetele vihjab samuti juhatuse liikmete liikmesuhete hoidmiseks kulutatav aeg.
Näiteks kulub 26% valimi ühistute juhatuse liikmete tööajast liikmesuhetele 21–30%. Nõnda suur osakaal koos Eesti põllumajandusühistute suhtelise väiksusega vähendab ühistute juhtimisvõimekust. Siinkohal oleks kohane sekkuda nõukogul ja võtta heade suhete hoidmine liikmetega enese kanda.
Kuigi Eesti põllumajandusühistutes on probleeme juhtimiskvaliteediga, on nende puudused sügavamad. Sageli keskendutakse valitsemise asemel juhtimisele, mistõttu jääb esimene tagaplaanile ja liikmeskonnas tekivad lõhed. Ühistute kestlikkuse määrab see, kui hästi suudetakse põhjendada oma olemasolu, täita seatud eesmärke ja minimeerida liikmeskonna heterogeensuse mõju.
Ebaselged ootused
Probleemid algavad liikmete ebaselgetest ootustest ühistule. Kui ootused pole kõigile arusaadavad, ei õnnestu sõnastada selgeid sihte ja eesmärke. Ebakõla näiliste ja tegelike sihtide vahel tekitab ühistus pingeid ja pärsib selle arengut.
Samavõrd oluline puudus on tõsiasi, et ühistu liikmetele jääb organisatsiooni juhtimisstruktuur sageli ebaselgeks. Nõnda ei oska liikmed osaleda strateegilises planeerimises, mis süvendab ebaselgete ootuste, sihtide ja eesmärkide probleemi veelgi. Juhtimisvõimekust kahjustab veel asjaolu, et ühistu juhatuse liikmed peavad tähelepanu jagama ühistu ja oma ettevõtte vahel.
Uuritavates ühistutes puudub tulemusmõõdikute süsteem. Seetõttu pole võimalik hinnata ei ühistu enese ega selle otsustusorganite tööd, mis kahjustab ühistu juhtimisvõimekust. Lisaks ei lase tulemuslikkuse mõõtmata jätmine adekvaatselt hinnata nõukogu liikmete koolitusvajadust.
Samuti tekitab muret ühistu liikmete kesine finantskirjaoskus. See takistab ühistutel kapitali kaasata ja areneda. Puudulike teadmiste tõttu jäävad erinevad kapitali kogumise meetodid ebaselgeks, mistõttu ei soovi liikmed ühistusse omakapitali panustada.
Mureks pehmed teemad
Näiteks on ühistutes muudatuste elluviimine raske ja konfliktide lahendamise praktika sageli kehvapoolne. Üldiselt on probleeme ühistu kuvandi loomise ja selle tutvustamisega, mis raskendab ühistute vahelist koostööd.
Enamiku puuduste põhjused tulenevad ühistute organisatsioonidisainist. Kui nendele ei pöörata tähelepanu, seavad ebakõlad ohtu ühistute kestlikkuse. Probleemide seas on nii selliseid, mida saavad parandada ühistud ise, kui ka selliseid, mis nõuavad avaliku sektori sekkumist.
Ühistute roll Eesti maaelus on laiem kui lihtsalt majanduslik. Sageli on need kohaliku maaelu ja maakogukonna arengumootorid.
6 näpunäidet ühistutele
- Ühistute peamine siht olgu oma suuruse ja professionaalsuse kasvatamine. Selleks on erinevaid meetodeid, kuid suuruse kasv on professionaalsuse eeldus. Uuenenud ühistus tuleks esimese sammuna kasutusele võtta valitsemismudel, mis optimeerib liikmete ja ühistu ressursside kasutamist.
- Ühistutel tuleks selgitada oma moodustamise põhjust. Selgesõnalise ja mõistetava – nii liikmetele kui ka juhatusele – majandusliku õigustuseta pole ühistul peaaegu mingit võimalust saavutada head juhtimisvõimekust ja äriedu. Selge majanduslik õigustus on edu ja hea valitsemise esmane eeldus.
- Ühistutel tuleks nii nõukogu kui ka tavaliikmeid koolitada. Ühistu valitsemise (cooperative governance) vastandina üldjuhtimisele (corporate governance) koolitustel osalemine peaks olema nõukogusse kandideerimise eeldus. Seejuures koosneks nõukogu liikmete koolitused nii üldjuhtimisest kui ka valitsemisest. Samas pole võimalik haritud liikmeteta häid juhtimispraktikaid rakendada, kuna ühistu liikmed ei mõista nende vajalikkust.
- Ühistutel tuleks välja töötada ühistuspetsiifilised tulemuslikkuse mõõdikud, mis näitavad liikmetele ja juhtkonnale liikmeskonna tegelikke eesmärke ja seda, kui hästi organisatsioon neid täidab. Selliste mõõdikute väljatöötamine ning kasutuselevõtt lihtsustab otsustamist ning minimeerib pingeid liikmeskonna ja juhtkonna vahel.
- Võiks kaaluda nõukogusse ühistuväliste ekspertide kaasamist. Juba nõukogu liikmekandidaatide otsimisel tuleks paika panna nõukogu liikmetelt otsitavad oskused ja siis kõrvutada neid kandidaatide profiilidega. Kui ühistusisestel kandidaatidel mõnda pädevust ei ole, tuleks kandideerima kutsuda keegi väljastpoolt. Samavõrd tähtis on hinnata nõukogu tulemuslikkust, mis peaks koosnema nii terviklikust nõukogu hindamisest kui ka individuaalsest nõukogu liikmete hindamisest.
- Kogukonnatunne on vajalik. Kui liikmete seas puudub ühtsus ehk liikmeskonnas valitsevad liikmete eelistuste heterogeensusest tekkinud pinged, mitte usalduslik ja loovust soosiv ühtsus, on hea valitsemine mõeldamatu. Seetõttu pole kogukonnatunde loomisse investeerimine ressursside raiskamine, vaid vajalik samm edu suunas. Hea valitsemine viib hea juhtimiseni, mitte vastupidi. Kasu oleks ühistegevuse kompetentsikeskuse loomisest Eesti Maaülikooli struktuuris, mis pakuks ühistutele sõltumatut eksperdiabi. Kompetentsikeskuse positiivne mõju oleks mitmekülgne – see pakuks teaduspõhiseid koolitus- ja toetusteenuseid ning toimiks ühenduslülina avaliku sektori ja põllumajandusühistute vahel.
