Miks PRIA toetuste jagamise üle otsustamisel andmeid ja dokumente küsib? Milleks neid kasutatakse? Kas PRIA-l on õigus selliseid andmeid ja dokumente küsida? Kas ma olen kohustatud nõutud teavet üldse andma?
Need küsimused on tuttavad nii mõnelegi toetuse taotlejale, kes on saanud PRIA-lt korralduse toetustaotlusega seotud menetluses. Ühest selget vastust, kust jookseb piir õigustatud ja õigustamata küsimisel, ei ole olnud.
Haldusorganil on õigusaktidest tulenevalt järelevalve- ja uurimiskohustus, mistõttu on haldusorganil õigus hankida ka lisateavet. Teisest küljest on aga taotlejal kohustus tõendada, et ta on täitnud enda kohustused nõuetekohaselt ja kõik taotluse esitamiseks vajalikud eeldused on täidetud.
Kuidas aga suhtuda olukorda, kus teabe saamiseks antakse korraldus mitte taotlejale endale, vaid hoopis kolmandale isikule?
Riigikohus tegi hiljuti otsuse haldusasjas, milles pooled vaidlesid selle üle, kas PRIA poolt ettekirjutuse ja sunniraha hoiatuse tegemine taotlejaga seotud kolmandale isikule andmete ja dokumentide küsimiseks on õigustatud või mitte. Otsuses hindas riigikohus eeltoodud küsimusi ja selgitas, millised õigused ja kohustused on järelevalve tegemisel PRIA-l ja ka korralduse saajal.
Vaidluses seadis kaebaja kahtluse alla PRIA õiguse kohustada kolmandaid isikuid esitama PRIA-le filtreerimata pangakonto väljavõtteid toetuse kasutamise nõuetekohasuse, sh kulude mõistlikkuse ja taotleja poolt omafinantseeringu tasumise kontrollimiseks olukorras, kus taotleja PRIA nõuetele ei reageerinud.
Riigikohtu otsus annab teeotsa kätte
Riigikohus leidis, et kuivõrd avaliku korra osa on ka toetuse kasutamise nõuete järgimine ja seeläbi sellise avaliku hüve, nagu Euroopa Liidu rahastus, nõuetekohase kasutamise kaitsmine ning ettevõtjate ausa konkurentsi tagamine, siis tuleb PRIA-t pidada korrakaitseorganiks korrakaitseseaduse mõttes.
Korrakaitseorgan on õigustatud ja kohustatud tegema riiklikku järelevalvet. Seega oli PRIA õigustatud tegema järelevalvet toetuse kasutamise üle pärast selle maksmist ning koguma selleks vajalikke andmeid.
Lisaks märkis riigikohus, et kuigi üldjuhul võib korrakaitseseaduse kohaselt olla vastutav isik üksnes avaliku korra eest vastutav isik ise, siis PRIA tegevusvaldkonnas võib andmete küsimise õigus laieneda ka taotlejaga majanduslikult seotud kolmandatele isikutele.
Vaidlusalusel juhul oli vastav erand sätestatud Euroopa ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses. See volitab korrakaitseseadusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi rakendama ka ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osaleva isikuga seotud kolmanda isiku puhul, kes valdab abinõude rakendamisega seotud andmeid või dokumente.
Samuti viitas kohus, et laiem kontrollikohustus tuleneb ka haldusmenetluse seadusest, mis näeb haldusorganile ette õiguse nõuda haldusmenetluse käigus tõendite ja andmete esitamist ka sellistelt isikutelt, kelle käsutuses on need olulised tõendid ja andmed, mida haldusorgan vajab asja lahendamiseks.
Teise küsimusena oli kõnealuses kohtuasjas vaidluse all see, millist teavet ja millises ulatuses võib PRIA mõistlikult järelevalvemenetluse käigus küsida.
PRIA nõudmiste proportsionaalsust tuleb hinnata
Riigikohus selgitas, et esmalt peab PRIA välja selgitama, kas isik on taotlejaga majanduslikult seotud kolmas isik ning kas isikul on olemas vajalikud andmed asjaolude väljaselgitamiseks.
Alles juhul, kui eelmainitud asjaolud on kinnitust saanud, saab PRIA asuda kaaluma, kas ja millist informatsiooni nõuda ning kui ulatuslikult on infot vaja, sh taotlejaga seotud majanduslikes suhetes olnud kolmandate isikute kohta, et tuvastada toetuse nõuetekohane kasutamine.
Kohus täpsustas, et sellise kaalumise käigus peab PRIA arvestama nii kolmanda isiku kui ka tema võimalike tehingupartnerite õigustega. Seetõttu tuleb igal juhul arvestada proportsionaalsuse põhimõttega.
See tähendab, et küsitavad andmed ja nende hulk peavad olema taotletava eesmärgi suhtes kohased ja vajalikud. Näiteks võib ebaproportsionaalseks pidada andmete küsimist aja kohta enne toetuse taotlemist või pärast toetuse järelevalveperioodi lõppemist, aga ka näiteks tegevusaladelt, mis väljuvad taotlusega seotud tegevustest. Kõik sõltub aga üksikjuhtumi asjaoludest.
Proportsionaalsuse hindamine on PRIA kohustus. Seega peavad PRIA esitatud korralduses kindlasti sisalduma ka vastavad kaalutlused ja põhjendused, mille alusel on võimalik korralduse saajal otsustada korralduse kohasuse ja vajalikkuse üle.
Kui nõue tundub ebamõistlik, tasub selgitust küsida
Kuigi eelkirjeldatud riigikohtu otsus käsitles eeskätt andmete ja dokumentide küsimist taotlejaga seotud kolmandalt isikult, siis on kohtu antud suunised kohaldatavad ka taotlejalt endalt andmete ja dokumentide küsimisel.
Oluline on see, et esitatud korraldus oleks selge ning korraldusest oleks võimalik tuvastada, milleks andmeid vajatakse, sh andmeid ei küsitaks enam, kui tegelikult vaja. Kui korralduse saajale tundub, et esitatud nõue on ebamõistlik, jääb korralduse saajale õigus pärida korralduse sisu ulatuse ja proportsionaalsuse üle ning vajadusel vastav korraldus vaidlustada.
