• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Esmakordselt makstavat looduskaitseliste piirangute toetust sai 441 metsaomanikku

autor: Erametsakeskus
november 2022
Kategooria: Mets
Eesti peab riikliku looduse taastamise kava Euroopa Komisjonile esitama 1. septembriks. Foto: Erametsakeskus

Eesti peab riikliku looduse taastamise kava Euroopa Komisjonile esitama 1. septembriks. Foto: Erametsakeskus

Tänavu kevadel oli erametsaomanikel esmakordselt võimalik taotleda toetust looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu eest. Toetust sai 441 metsaomanikku kogusummas 463 060 eurot. Kokku saadi toetust 7 718 ha kohta.

Kevadel esitatud taotlustele on juba otsused tehtud ning lähipäevil makstakse toetus metsaomanikele välja, kinnitas Erametsakeskuse toetuste üksuse juht Piia Kiivramees. „Kuigi tegemist oli täiesti uue toetusega, tõi juba esimene taotlusvoor taotlema üle poole kõigist toetusõiguslikest metsaomanikest. Loodetavasti näeme järgmisel kevadel ka ülejäänud metsaomanikke piirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimiseks toetust taotlemas,“ selgitas Kiivramees.

Toetuse eesmärk on metsa ökoloogilise seisundi säilitamine ja parandamine ning erametsaomanikule piirangute järgimise tõttu saamata jääva tulu kompenseerimine. Toetust said taotleda väljaspool Natura 2000 võrgustikku piiranguvööndites asuvate metsade omanikud. Toetust makstakse 60 eurot hektari kohta. Järgmine toetuse taotlemise võimalus on 2023. a aprillis. Rohkem infot toetuse tingimuste kohta leiab erametsaportaalist.

heworitz
Sildid: erametsErametsakeskuserametsaomaniklooduskaitsetoetused
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

PRIA esindajad kohtuvad täna seakasvatajatega, kellele septembris maksti põllumajandussektorile mõeldud erakorralist toetust

Järgmine artikkel

Põllumajanduses on täna tunnustamise ja tänamise aeg

Seotud artiklid

Metsaomanike hinnangul peavad looduskaitselised otsused olema selgelt põhjendatud, teaduspõhised, proportsionaalsed ning vajadusel õiglaselt hüvitatud. Foto: Pixabay
Mets

Metsaomanikud ministrile: metsaomaniku õigusi tuleb rohkem austada

juuni 2026
Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht
Mets

Eestimaa, ikka see kõige-kõigem riik maailmas

juuli 2024
Tuleval aastal hakkab kehtima uus Euroopa ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP). Maaeluminister Urmas Kruuse selgitab, millele uuel perioodil rõhku pööratakse.
Euroopa Liit

ÜPP seob erinevad toetused tervikuks

detsember 2022
Käesoleva aasta kevadisel istutusperioodil on Eesti erametsadesse istutatud 16,3 miljonit metsataime. Koos sügisel istutatavate taimedega võib see number aasta lõpuks tõusta esmakordselt üle 17 miljoni. Pildil värskelt istutatud mets. Foto: Allar Luik
Mets

Kevadisel istutusperioodil istutasid Eesti metsaomanikud üle 16 miljoni uue puu

oktoober 2022
Järgmine artikkel
Lõikuspeol tunnustati EPKK aumärgiga Põllumees­te Ühistu Kevili nõu­kogu esimeest, silma­paistvat põllumeest ja Aasta Põllu­meest 2002 Jaak Läänemetsa. Foto: Evelin Talvar

Põllumajanduses on täna tunnustamise ja tänamise aeg

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.