• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Kevili investeeris nelja aastaga 23 miljonit viljatöötlemise kaasajastamisse

autor: kevili
oktoober 2024
Kategooria: Teraviljakasvatus
Põllumeeste ühistu Kevili Mäo terminal sai valmis. Foto: Kevili

Põllumeeste ühistu Kevili Mäo terminal sai valmis. Foto: Kevili

Mäos sai valmis põllumeeste ühistu Kevili 50 000 tonni tera- ja kaunvilja mahutav viljaterminal.

Käsil on ka teine etapp, mille valmides suureneb ladustamisvõimsus tuleval aastal Mäos 75 000 tonnini. Koos kinnistute ostu, tehnoloogia, ehituse ja masinatega on investeeringu suurus 14 miljonit eurot. Koguinvesteering kolme terminali ulatub aga 23 miljoni euroni. Viljaterminali ehitas Mapri Ehitus.

Kevili juht Hannes Prits ütles, et Mäo terminal on suurim teravilja käitluskoht piirkonnas. „Koristuse ajal on Eestis logistika üle koormatud ja korraga tahetakse vedada tuhandeid tonne, mõistlik on vedada lähemale. Teraviljakoristuse hooajal on pudelikael kodused viljakuivatid, aga mitte koristamiskiirus, sest kombainid on ju võimsad. Kui tahta kvaliteetse vilja eest rohkem raha, tuleb see kiirelt koristada ja ladustada. Kesk-Eestis on palju suuri põllumajandusettevõtteid ja me oleme avatud kõikidele, töötame nii meie ühistu liikmete kui ka teistega,“ rääkis Prits.

heworitz

Mäo terminali valmimisega suurenes Kevili ladustamisvõimekus sisemaa terminalides 200 000 tonnini. Laod on ka Sillamäe ja Muuga sadamas ja kokku suudetakse ladustada kuni 300 000 tonni tera- ja kaunvilja ning rapsi.

Juunis 2025 valmib Mäo terminali viimane osa, mis hõlmab teraviljapuiste lao, seemnekeskuse, laopinnad sisenditele ja taimekaitsevahenditele.

heworitz

Ühistulisel tegevusel on potentsiaali

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman: „Näen ühistulisel tegevusel Eesti põllumajanduses väga suurt potentsiaali. Kevili on siin heaks eeskujuks. Sellised investeeringud, mis annavad kasu suurele hulgale tootjatele ühiselt ja aitavad esmatootjate positsiooni tarneahelas parandada, väärivad tunnustust ja tähistamist. Tänan Kevilit julge otsuse eest. Ladustamisvõimekus aitab meil vähendada riskide kontrollimatust põllumajanduses ning tõsta konkurentsivõimet.“

Swedbanki korporatiivpanganduse osakonna juhataja Mihkel Utt on seda meelt, et Kevili on hea näide pikaajalisest ja järjekindlast koostööst paljude põllumeeste vahel. „Meil on olnud au olla sellel teekonnal kaasas üle kümne aasta. Mäo terminal on järjekorras kolmas terminal, mille finantseerimisega oleme andnud oma panuse toetamaks orgaaniliselt kasvavat ja järjest tugevnevat ühistulist tegevust Eesti teravilja kasvatamisel. Uus terminal laseb Kevilil kasvada ja oma tegevust laiendada ning Swedbank on valmis nii ühistut kui ka põllumehi sel teekonnal toetama,“ rääkis ta.

Hannes Prits on rahul terminalidel kerkida lasknud koostööpartneritega. „Swedbank on meie püüdlusi püsivalt finantseerinud, kuna nad saavad põllumajandusest aru. Taker Trailers varustas meid punkritega, head partnerid on Dotnuva Baltic, Asula, Tatoli ja terminalid rajanud Mapri Ehitus.“ 

Aprillis, kui Mäo terminal sai nurgakivi, ütles Hannes Prits huumoriga, et tänavuse vilja-aasta saagikust oskab ennustada vaid teraviljakasvatuse üle põhiotsustaja, vanajumal. Nüüd, sügisel räägib Kevili juht, et tänavune vilja-aasta sai keskmine ja koristushooaeg venis pikale. „Põllumajandus on kestvussport, mis on mõeldud ainult tugevamatele, kes tahavad ja suudavad sellega tegeleda.“

Sildid: Kevilliteraviljakasvatus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Suureneb Natura 2000 erametsaomanikele makstav hüvitis

Järgmine artikkel

Loomade tervist ja keskkonda säästvad lahendused

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss
Euroopa Liit

Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

juuni 2026
Kevili juht Hannes Prits nendib, et tänavu võib viljakasvatus ära tasuda ainult siis, kui väetis osteti ära varem. Foto: Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix
Persoon

Hannes Prits: põllumehest on saanud haruldane liik

aprill 2026
Uuring: põllumees loodab tänavu mullusest paremat saaki. Foto: Shutterstock
Teraviljakasvatus

Uuring: kaks kolmandikku Eesti põllumeestest loodab tänavu mullusest paremat saaki

aprill 2026
John Deere kombaini kabiin ja juhtpaneel.
Sisuturundus

John Deere digitaalsed kombainid x Wihuri Agri – tehnoloogia ja partner, mis toob kasumi ja meelerahu

detsember 2025
Järgmine artikkel
TeknEST OÜ teeb tihedat koostööd loomasöötade, silokindlustuslisandite jms arendus- ja tootmisfirmaga Schaumann.

Loomade tervist ja keskkonda säästvad lahendused

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.