Eesti Maaülikool - Põllumehe Teataja

Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professor ja potipõllumees Rando Värnik oma koduaias. Foto: Scanpix / Sille Annuk /Tartu Postimees

Taimekaitse

Õppejõud Rando Värnik arendab innukalt maaelu

Põllumehe Teataja detsember 2022

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis tänavu parimaks maamajanduseriala õppejõuks Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juhi Rando Värniku, kes tegeleb ülikoolis ...

Loe edasi

Esimene toiduhäkaton 2021. aasta oktoobris maaülikooli peahoones. Foto: garage48.org

Toiduainetööstus

Toiduhäkaton: loominguline viis uuendusteks

Anne Põder, Eesti Maaülikool ja Katrin Kepp, Eesti Maaülikool

Põllumehe Teataja detsember 2022

Koos Eesti iduettevõtete edulugudega, ettevõtlus- ja innovatsiooni rahastusprogrammide ning üritustega kerkib meediakajastuses pidevalt esile sõna häkaton. Traditsiooniliselt on neid seostatud ...

Loe edasi

Kuni 35-aastased spetsialistid saavad kandideerida noore loomaarsti / loomakasvataja 1200-eurosele preemiale. Foto: Shutterstock

Toetus

Kandideeri noore loomaarsti / loomakasvataja preemiale

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kui oled noor (kuni 35-aastane) spetsialist, kes on pühendunud karjatervise edendamisele ning vajad tõuget mõne järgmise idee elluviimiseks, aga teadmisi ...

Loe edasi

Muld

Mis mullast võetud, peab mullaks saama

Alar Astover, Eesti Maaülikooli mullateaduse professor

Põllumehe Teataja juuli 2022

Piisavalt suure ja hea kvaliteediga saagi tagamiseks ning mulla ja seda ümbritseva vee ja õhu kvaliteedi säilitamiseks peab väetamine tagama ...

Loe edasi

Keskkond

Kui suure CO2 jalajäljega on maaülikooli katsefarmi piimatootmine?

JELENA ARIVA, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli nooremteadur ja Rando Värnik, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juht

Põllumehe Teataja aprill 2022

Üleilmse säästva arengu lahutamatu osa on jätkusuutlik majandamine. Kuigi vastavalt ÜRO säästva arengu eesmärkidele on jätkusuutlikkuse hindamiseks mitu kriteeriumi, kasutatakse ...

Loe edasi

Suhtumine suurkiskjatesse Eestis. Foto: Pixabay

Andmed

Osale uuringus – kuidas suhtute hunti, karusse ja ilvesesse?

MEEDIAPILT

Kõik soovijad saavad sellele küsimusele vastata Eestis, Lätis ja Leedus alanud uuringus, mille abil tahetakse välja selgitada ühiskonna suhtumist suurkiskjatesse ...

Loe edasi

Rohepööre

Milline on Eesti positsioon „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkide valguses?

Ants-Hannes Viira, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli vanemteadur

Põllumehe Teataja märts 2022

Viimastel eelarveperioodidel on keskkonnahoid muutunud üha olulisemaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkonnaks. Eesootaval ÜPP eelarveperioodil (2023‒2027) on oodata selle ...

Loe edasi

Süsinikupõllumajandus. Foto: Shutterstock

Keskkond

Mil moel suurendada mulla süsinikuvaru?

Karin, Kauer, Alar Astover, Eesti Maaülikool, mullateaduse õppetool

Põllumehe Teataja oktoober 2021

Viimasel ajal räägitakse palju süsinikupõllundusest, mille eesmärk on suunata põllumajandustootjaid kasutama praktikaid, mis aitavad atmosfääri süsihappegaasi (CO2) taimede vahendusel mulla ...

Loe edasi

Teadus

Suurim toidukadu tekib etapis, mil toit jõuab tarbijateni

Rando Värnik, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi maamajanduse ökonoomika õppetooli professor ja Jüri Lillemets, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi spetsialist-analüütik

Põllumehe Teataja aprill 2021

Kogu maailmas pööratakse üha enam tähelepanu toidukao ja -jäätmete vähendamisele ning vältimisele toidu tarneahela kõigis etappides alates esmatootmisest kuni lõpptarbimiseni. ...

Loe edasi

Toidu tarneahelad. Illustratsioon: Shutterstock

Andmed

Koroonaviirus mõjutab globaalseid toidu tarneahelaid

Anne Põder, Eesti Maaülikool

Põllumehe Teataja aprill 2021

Koroonapandeemia on pärast 2007. aasta finantskriisist alguse saanud majanduskriisi globaalset majandust enim mõjutanud sündmus, mille kestus ja pikaajaline mõju on ...

Loe edasi

Äärmiselt nakkav loomataud levib – Eesti peab olema valmis

Loomakasvatuse otsetoetusi taotleb 2018 loomapidajat

EPKK: Põllumajanduse ja toidutootmise juhtimine peab jääma selge fookusega ministeeriumi alla

Bioressursside väärindamise investeeringutoetuse taotlusi võetakse vastu 22. aprillini

Juba teises Euroopa riigis tuvastati suu- ja sõrataud

Kas põllumaa hind hakkab nüüd langema?

Äärmiselt nakkav loomataud levib – Eesti peab olema valmis

Loomakasvatuse otsetoetusi taotleb 2018 loomapidajat

EPKK: Põllumajanduse ja toidutootmise juhtimine peab jääma selge fookusega ministeeriumi alla

Bioressursside väärindamise investeeringutoetuse taotlusi võetakse vastu 22. aprillini

Juba teises Euroopa riigis tuvastati suu- ja sõrataud

Kas põllumaa hind hakkab nüüd langema?

Silt: Eesti Maaülikool

Õppejõud Rando Värnik arendab innukalt maaelu

Toiduhäkaton: loominguline viis uuendusteks

Kandideeri noore loomaarsti / loomakasvataja preemiale

Mis mullast võetud, peab mullaks saama

Kui suure CO2 jalajäljega on maaülikooli katsefarmi piimatootmine?

Osale uuringus – kuidas suhtute hunti, karusse ja ilvesesse?

Milline on Eesti positsioon „Talust taldrikule“ strateegia eesmärkide valguses?

Mil moel suurendada mulla süsinikuvaru?

Suurim toidukadu tekib etapis, mil toit jõuab tarbijateni

Koroonaviirus mõjutab globaalseid toidu tarneahelaid

Ajakirja eelmine number on siin:

Sisuturundus

Kvaliteetne seeme on hea saagi alus

Geenides “peituv” info aitab kujundada kasumlikumat karja

Kuidas valida talveks töö- ja termoriideid? Juhend aktiivsetele inimestele ja professionaalidele

Yara kutsub väetamise Akadeemiasse!

Rohumaadel ja silopõldudel tehtud minikatsed vastavad põllumeeste igapäevastele küsimustele

Väljaandja

Uudiskiri

Silt: Eesti Maaülikool

Ajakirja eelmine number on siin:

Väljaandja

Enim kasutatud sildid

Uudiskiri