Tänavu 1. jaanuaril jõustus põllumajandusministri määruse „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded“ uus redaktsioon, mis tõi kaasa mitmeid muudatusi taimekaitsetöödel nii põllumajanduses kui ka mittepõllumajanduslikel aladel.
Põllumajanduses on täpsustatud ohutusnõudeid taimekaitsevahendiga puhitud seemnete kasutamisel, hoiustamisel ja vedamisel. Tähelepanu on eeskätt sellel, et ohutus- ja keskkonnanõuded oleksid täidetud nii seemnete puhtimisel, seemnete puhtimise kohas, puhitud seemnete kasutamisel kui ka puhitud seemnete veol.
Puhitud seemneid tuleb käsitleda samamoodi nagu taimekaitsevahendeid. Puhitud seemet hoitakse hoiuruumis, selleks ettenähtud konteineris või kapis, eraldi toidust, ravimitest ja söödast, et vältida nende saastumist puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga. Puhitud seemet on keelatud vedada koos ravimite, toidu või söödaga ning kasutada toiduks või söödaks. Keelatud on ülejääke ladustada looduses, kasutamata puhitud seeme tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitlejale. Endiselt peab puhtimiskoht asuma elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel.
Muudatused puudutavad koostööd mesinikega. Kehtetuks on muudetud taimekaitsevahendi kasutaja kohustus vähemalt 48 tundi enne pritsimise algust teavitada plaanitavatest taimekaitsetöödest mesilate omanikke, kes on oma mesilatest eelnevalt informeerinud ning kelle mesilad jäävad kuni 2 km kaugusele.
Teavitamiskohustuse tühistamist sellisel kujul on pooldanud nii taimekasvatajad kui ka mesinikud, kuid seda tingimusel, et peetakse kinni ohutusnõuetest taimekaitsevahendi pritsimisel. Seda kinnitavad ka Põllumajandusameti kontrollid, mille käigus on tuvastatud, et mesilaste hukkumist on põhjustanud eelkõige taimekaitsevahendite väärkasutamine.
Seega puudub taimekaitsevahendi kasutajatel mesinike teavitamise kohustus, kuid hea tavana peaks siiski jätkuma omavaheline suhtlus.
Ühtlasi tasub meeles pidada, et mesilaste ja teiste tolmeldajate kaitsmiseks kehtib endiselt õitsvate taimede, sh õitsvate umbrohtude pritsimise keeld.
Uuendused puudutavad ka metsaomanikke
Üks oluline täiendus tehti avaliku koha mõistes, mis varasemas määruse versioonis sellisel kujul puudus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohutusnõuetele taimekaitsetööde tegemisel avalikus kohas*, elamu vahetus läheduses või metsamaal. Sellistel aladel on taimekaitsetööd keelatud kõrvalise inimese juuresolekul. Kui taimekaitsevahendile on märgitud tööooteaeg, siis tuleb paigaldada avalikku kohta, korterelamu vahetusse lähedusse ja metsamaale enne taimekaitsetööga alustamist hoiatussilt. Sildil on teave taimekaitsevahendi ja tööooteaja kohta, mille möödumise järel on ala lubatud taas kasutada. Metsamaale paigaldatakse enne tööga alustamist hoiatussildid selliselt, et iga sildi juurest oleks nähtav järgmine silt.
Rida taimekaitsevahendeid sai kasutamise keelu
Toimeainete keelustamine (täpsemalt loa pikendamata jätmine) võib toimuda mitmel põhjusel. Võib esineda oht inimese tervisele, mida ei ole võimalik erinevaid isikukaitsevahendeid kasutades (maskid, prillid, kindad) maandada. Euroopa Liidu tasemel keelatakse üha rohkem toimeaineid ökotoksikoloogilistel põhjustel. Lisaks võib esineda oht keskkonnale, näiteks kui taimekaitsevahendi toimeaine on keskkonnas püsiv või akumuleeruv. Ka jääkide piirnormi ületamine võib olla keelustamise põhjus.
Eelmisel aastal seati täiendavad piirangud neonikotinoididele. Euroopa Komisjon keelustas kolme neonikotinoidse taimekaitsevahendi toimeaine – klotianidiin, imidaklopriid ja tiametoksaam – kasutamise avamaakasvatuses.
Põhjuseks on suur risk tolmeldajatele, mis tuvastati peaaegu kõigi avamaakasutuste, ka kartuliseemnete puhtimise ja taliteraviljadel kasutamise puhul. Seega keelati kõik välitingimustes kasutamise viisid. Erandina säilis õigus kasutada neid toimeaineid sisaldavaid taimekaitsevahendeid kasvuhoonetes tingimusel, et põllukultuur püsib seal kogu oma elutsükli ning seda ei taasistutata väljapoole.
Kõik liikmesriigid pidid muutma või tagasi võtma imidaklopriidi, klotianidiini või tiametoksaami sisaldavate taimekaitsevahendite load. Sellest tulenevalt tunnistas Põllumajandusamet kehtetuks nelja tiametoksaami ning imidaklopriidi sisaldava taimekaitsevahendi load ning muutis kahe toote puhul müügi- ja kasutustingimusi.
Alates 20. detsembrist 2018 ei tohi Eestis enam turustada ega kasutada taimekaitsevahendeid Merit Forest, Monceren G, Nuprid ja Mido SL. Taimekaitsevahendeid Confidor ja Actara 25 WG on lubatud kasutada vaid kasvuhoonekultuuridel tingimusel, et kultuur läbib seal kogu elutsükli.
Üks olulisemaid toimeaineid, mille kasutusluba käesoleval hooajal lõpeb, on propikonasool. Tegemist on laia spektriga haigustõrjevahendiga, mida Eestis kasutatakse teraviljadel ning rapsil. Taimekaitsevahendite registrist on kustutatud kõik propikonasooli sisaldavad taimekaitsevahendid: Archer Turbo 575 EC, Artea 330 EC, Bolt XL, Bumper 25 EC, Bumper Super, FUNGTION, Menara 410 EC, Propi 25 EC, Taspa 500 EC, Tilt 250 EC. Propikonasooli sisaldavaid tooteid on võimalik veel kasutada 2019 hooajal.
Registrist on kustutatud fungitsiidse toimega puhtimisvahend Vitavax 200 FF, mis sisaldab tiraami. Seda kasutatakse Eestis suvi- ja taliodra, suvi- ja talinisu, talirukki, talitritikale, kaera ja lina seemnete töötlemiseks seemnete kaudu levivate haiguste tõrjeks. Toodet on veel võimalik kasutada 2019 hooajal. Sama ajapikendus kehtib tiraamiga töödeldud seemnetele. Kuna toimeainete piirangud kehtivad kogu Euroopa Liidus, siis saab tiraamiga puhitud seemneid importida kuni 30.07.2019.
Karmistunud nõuete ja uute teadusuuringute valguses vaadatakse taimekaitsevahendite kasutuslubasid pidevalt üle ning piiratakse nende müüki ja kasutust.
Kahjuks ei tule samas tempos turule uusi alternatiivseid ja seejuures väikese riskiga tooteid. Seetõttu saab üha enam oluliseks integreeritud taimekaitse, mille põhimõte on lihtne: enneta taimekahjustajate levikut ja taimekaitset rakenda vaid siis, kui vaja.
Uued taimekaitsevahendid Eesti turul
Põhjus, miks mõned teistes riikides müügil olevad tooted Eesti turule ei jõua, peitub Eesti väiksuses. Taimekaitsevahendiga turule tulemiseks on toote omanikul vaja esitada avaldus ja läbida turule lubamise protsess, mis aga ei tasu ära tulevaste klientide väikese arvu tõttu.
Sellegipoolest on Põllumajandusamet koostöös aiandusliidu ja maaülikooli teadlastega otsinud lahendusi vähelevinud ja väikese kasvupinnaga kultuuride taimekaitse vajadustele. Esimese ühistöö tulemusena lubati Eestis turule avamaa kurgi, maasika ja vaarika akaritsiid Floramite 240 SC, mida saab tänavu osta ja kasutada. Siiani ei olnud Eestis ühtegi sobivat toodet punase keldriklesta ja maasikalesta tõrjeks avamaal. Sellistel puhkudel on soovitatav alati pöörduda erialaliidu ja Põllumajandusameti poole, kui sobivat toodet ei ole. Erialaliidu kaudu kõlab taimekasvatajate hääl tugevamini ning toote omanikul on selgem arusaam, et toote vastu on huvi.
* Avalik koht on haljasala, spordiala, kooliala ja laste mänguväljak ning ala tervishoiuasutuse vahetus läheduses, samuti trammi- ja raudtee ooteplatvorm ning ületamiseks ettenähtud ülesõidukoht ja ülekäigukoha vahetu lähedus, gaasitrass, kattega tee ja kruusatee eraldusriba, teepeenar ja haljasriba, tänava eraldusriba, teemaa ja tänavaäärne haljasala.
