Maarika Susi: visiooniga numbriinimene

Ettevõtete juhiks saamine läks eriti sujuvalt – eelmine juht lahkus ja omanikud panid Maarika lihtsalt fakti ette, et temal tuleb see ametikoht üle võtta. Kuigi Maarikal ei ole looma- ega taimekasvatusalast haridust, nimetab ta end väga suureks põllumajanduse fänniks.

Ta leiab, et otsuseid on ettevõtte juhina ehk isegi lihtsam teha, kui sa ei ole oma lemmikala – loomade või taimede – poole kaldu. „Ma otsin toimivat lahendust ja mind toetab tõeline unistuste meeskond,“ sõnab ta.

Dream team’i kuulub üheksa inimest ja kokku on ettevõtetes töötajaid 70. „Meil on üldiselt siin väga positiivne meeleolu, oleme nagu kokkuhoidev pere. Teeme musta huumorit, tögame üksteist heatahtlikult. Elu ei pea olema liiga tõsine,“ räägib Maarika. Samas tunnistab ta, et nõuab endalt ja teistelt palju. Ütleb, et talle meeldib teha asju üks kord ja kohe korralikult. „Kuulan väga palju oma tiimiliikmeid ja minu arvamus ei pea alati tingimata peale jääma. Olen nõus oma arvamust muutma. Kõige tähtsam on, et inimesed saavad aru, miks mingeid asju tehakse.“

Eesti suurim omataoline farm

Vaatame ringi Mangeni uhiuues täislahendusega farmis, mis on Eesti suurim omataoline. Täislahendus tähendab, et loomad veedavad kogu elu ühes farmis, mitte ei transpordita neid elu jooksul ühest üksusest teise.

Sellise lahenduse korral jääb ära kulukas logistika ja stress, mida kolimine loomadele alati põhjustab. Suurfarm koosneb paljudest omavahel ühendatud laudahoonetest. Siin on kodu ligi 4000 loomal, kellest lüpsilehmi on 1900. Loomade arvult on Mangen Eestis umbes viiendal kohal ja nii sobibki – eesmärk pole kasvada suurimaks.

Farmielu kuvand muutub visalt

Kuigi farm on väga suur, käituvad loomad külalist nähes umbes samamoodi nagu mõne väikese talulauda asukad. Kümnepäevased vasikad, igaühel vestike soojenduseks seljas, kiikavad uudishimulikult tulija poole. Nad on inimestega harjunud, sest farmis käivad tihti grupid, kellele tutvustatakse tänapäevast laudaelu. Kui lapsed imestavad nunnude loomade üle, siis õpetajaid üllatab kõik muu. Nimelt on inimeste arusaamadesse ikka veel juurdunud nõukogudeaegsed pildid laudaelust – et inimesed on mustalt riides ja purjus, ruumid räpased ja pimedad, tingimused kohutavad, loomad sõnnikused. „Kõik see on tänapäeval kardinaalselt muutunud – ruumid on valged ja puhtad, loomadele lükkab sööda ette robot, lüpsmine käib karussellil, loomad on terved ja hoolitsetud,“ sõnab Maarika.

Ringmajandus au sees

Farmi kõrval on loomade lägal töötav biogaasijaam. Siin saab ­lehmasõnnikust väärtuslik rohegaas, mida kasutavad gaasil sõitvad autod ja bussid. Digestaat, mis gaasitootmisest üle jääb, jõuab aga väetisena tagasi põllule. „Saame kasutada vähem mineraalväetisi ja toimetada keskkonnahoidliku ringmajandusena,“ sõnab Maarika.

„Rohepöördega seonduvat võtame rahulikult. Ma usun, et ükski põllumees ei soovi keskkonda kahjustada ja keskkonnasäästlikkus on üks meie tegevuse planeerimise alustalasid. Küll aga ei istu mulle roheteemadele projektipõhine lähenemine ja asjade suure hurraaga või tingimata esimesena elluviimine. Iga uue asja puhul esmalt analüüsime, mitte ei tee asju nii, et kehtestame ilma argumentideta mingi uue korra. Ma ei taha teha asju tegemise pärast, vaid teha neid asju, mille tegemise käigus läheb midagi paremaks kas keskkonna või inimeste jaoks.“

Põllumehega peab kindlasti ka ilmast rääkima, sest ilm on ju selle ala kõige suurem aktsionär. Maarika ütleb, et tänavune aasta oli kindlasti enneolematu – kes on varem näinud, et öökülm juunis maisi ära võtab? „Aasta oli kulukas, sest taimekasvatuse sisendid ostsime väga kallilt, kuid saaki tuli heitlike ilmade tõttu vähem – 20–30% alla plaanitu,“ räägib ta. „Samas põllumajanduses nii ongi – head ja halvad aastad käivad vaheldumisi.“

Tööandja ehitab kodud

Kui tavaliselt kurdavad põllumajandusettevõtjad kui ühest suust tööjõupuuduse üle, siis Maarika ütleb, et keskastmespetsialistide leidmisega ei olegi nii väga probleemi – ettevõtetel on hea ja kindel maine, töötingimused tasemel ning tööle tullakse kasvõi kaugemalt. Ka tema käib tööle 70 kilomeetri kauguselt ning samamoodi sõidavad ka loomakasvatusjuht, veterinaar ja agronoom. Samas lihtsamate tööde tegijate leidmisega on tõesti raske – noor eesti inimene ei taha teha põllutööd ega töötada laudas, vaid unistab paindlikust töögraafikust ja kaugtööst.

Maal tegutsev suurettevõte peab sõna otseses mõttes oma töötajatele kodu ehitama ning aitama neid tööle ja koju. Nii kerkiski Mangen PM-i ja Põhja-Sakala valla koostööprojektina paar aastat tagasi Koksverre vaid mõnesaja meetri kaugusele laudast 11 korteriga maja, mis mõeldud Kõo ettevõtete töötajatele. Kahe-kolmetoalised korterid on täielikult möbleeritud ja valmis sissekolimiseks. „Tänapäeva inimesel on elust linnalik kuvand – ta tahab igale poole saada ühistranspordiga. Inimestel ei ole autosid ja ka autojuhilube ning see on suur probleem. Tööandja peab hoolitsema selle eest, et nad tööle saaksid,“ räägib Maarika.

Põllumajandus köidab

Maarika tunnistab, et tal ei olnud kunagi plaani hakata tegutsema põllumajandusvaldkonnas, kuid praegu ei igatse ta muule alale. „Mulle on alati meeldinud, kui tulemust saab numbritega mõõta ja põllumajanduses juba mõõdetavaid näitajaid leidub. Tulemust üldjuhul ühe aastaga ei saavuta ja see sobib mulle, sest mulle meeldib teha pikaajalisi plaane ja strateegiaid. Jah, minus on põllumajanduse pisik kasvanud ja näen sel valdkonnal suurt tulevikku,“ sõnab ta.

Aga kuidas põllumajandusjuht puhkab? Kõigepealt proovib toimetada nii, et tööasjad ei tuleks kaasa koju ja vastupidi. Mõnikord õnnestub see hästi, aga alati mitte. Puhata meeldib Maarikale reisides, kuigi ka siis ei jää tal märkamata kohalik põllumajandus. „Väga meeldib vaadata, kuidas inimesed mujal elavad, toimetavad ja hakkama saavad,“ ütleb ta. „See on hästi silmiavav – näiteks hiljuti käisin Madagaskaril ja pärast seda kogemust oskan meie elu palju paremini hinnata. Isegi meie kruusateed on seal kogetuga võrreldes suurepärased!“

Kommentaar: kirg ja pühendumine on eeskujuks teistelegi

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli eestvedamisel on aastaid korraldatud konverentsi „Põllumees kui tippjuht“ ja 11 korda tunnustatud põllumajandusjuhte põllumajandussektori tippjuhi tiitliga. Maarika Susi on varem pärjatud mehises seltskonnas esimene naisjuht.

Kirglik tegutseja

Valimiskomisjoni esinaine ja Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus tõi välja, et Maarika Susi on nimetanud põllumajandust enda kireks ja see paistab tema tegemistest ka välja. „Vaadates Maarika tegemisi on tõesti näha, et ta teeb oma tööd suure pühendumisega ja kirega. Tal on innovaatilised plaanid ja uuenduslikud lahendused, lisaks ka suur töövõime, mis iseloomustab tõelist tippjuhti,“ ütles Padjus. „Konkursi komisjon soovib tunnustada tippjuhte, kes on eeskujuks kogu sektorile ning Maarika on kindlasti see eeskuju, keda sektorile vaja.“

Hea praktikabaas

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu juhataja Riho Kala sõnul on Maarika Susi juhitav Kõo Agro aastaid olnud koolile väga hea ja hooliv koostööpartner loomakasvatuse praktikate läbiviimisel. Ettevõttes käivad praktikal nii noored kui ka täiskasvanud õppijad. „Praktikatega alati kõik sujub, probleeme pole ja ettevõtja vastutulelikkus on suurepärane,“ kiidab Kala.