Põllumajanduses on ühistegevus arenenud õiges suunas – eesmärk on majandusliku kokkuhoiu saavutamine ja suurema tulu teenimine.
Kahjuks tuleb Eesti erametsandusel täita siiani osaliselt riigi ülesandeid, olgu nendeks siis passiivsete metsaomanike aktiveerimine, metsaomanike teadlikkuse kasvatamine, metsamajandamise olulisuse selgitamine, riigi makstavate toetuste vahendamine ja nii edasi, ehk siis tegevused, mis ei ole seotud klassikalise ühistegevusega. Vähemalt on riik siiani metsaühistuid ja metsaomanikke toetanud.
Metsaühistute teenuste valik aina laieneb
Nende „riiklike ülesannete“ kõrval on metsaühistud arendanud teisi metsaomanikele suunatud teenuseid. Nii näiteks on majanduslikud tegevused, nagu raied (valgustus-, hooldus- ja uuendusraie), metsade uuendamine, metsamaterjali turustamine, metsapuutaimede hankimine, ühistute töölauale tulnud umbes 10–12 aastat tagasi.
Erinevad majanduslikud ja metsakasvatuslikud tegevused on saanud nüüdseks metsaühistute peamisteks tegevusteks.
Metsaühistud on lõpuks jõudnud reaalselt metsa, mis peaks omanikule andma kindluse, et ühistegevuse kaudu metsa majandades saavutab ta ka kokkuhoiu või suurema tulu.
Ühistud teevad omavahel tänuväärset koostööd
Lisaks metsaomanike koondumisele metsaühistutesse on ka ühistud ise ühistegevuse vajalikkust mõistnud ning loonud ühistegevuse arendamise toetamiseks erinevaid koostööorganisatsioone.
Priit Jõeäär, Keskühistu Eramets tegevjuht
Sellel aastal täitub kümme tegevusaastat metsaühistute majanduskoostöö organisatsioonil Keskühistu Eramets. Keskühistu Eramets tegeleb kolme peamise valdkonnaga: metsamaterjali turustamine ühise müügikanali kaudu, metsataimede ühishangete korraldamine ning metsaühistute arengu toetamine, sh ühise kaubamärgi loomine.
Metsamaa kasutamine on Eestis väga piiratud ja reguleeritud valdkond. Seetõttu vajavad metsaomanikud oma õiguste kaitseks katusorganisatsiooni.
Enamik metsaühistuid kuulub Eesti Erametsaliitu, mis on olnud pikaaegne partner keskkonnaministeeriumile ja teistelegi organisatsioonidele. Küll tuleb paraku tunnistada, et maaeluministeeriumis, mis tegeleb maaelu kui tervikuga, metsameestel mõjukust napib.
Siit tulebki mõte, et just Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda võiks olla väärikas koht ka metsameestele. Keskühistu Eramets on oma liikmete huvide kaitseks astunud põllumajandus-kaubanduskoja liikmeks, et seista jätkusuutliku biomajanduse ja tervikliku maaelupoliitika eest.
Killustatuse asemel tuleb luua ühtne tervik
Soovime, et meie poliitikates ei oleks eraldi metsanduse arengukava, põllumajanduse ning kalanduse valdkonna arengukava (PõKa), vaid üks terviklik maaelu toetav arengukava. Euroopa Liidu tasandil käivad need kaks valdkonda koos, kuid Eestis takerdub see teema bürokraatia ja otsustusvõimetuse taha.
Ühistegevusel on pikk tee käia, et meie ühiskond, sealhulgas väga suur osa väikemetsaomanikke, mõistaks metsade hooldamise ja uuendamise olulisust meie loodus- ja elukeskkonna säilimisele, CO2 sidumise võimele, majandusele ning heaolule.
Metsaomanikud, hoolitsege oma metsade tervise ja kvaliteedi eest ning pöörduge kindlasti ka oma piirkondliku metsaühistu poole.
Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…
Mahlametsa: Moodne talu podcast #3
Mar 10, 2023 • 1:01:33
Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…
